Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

[Kapten Trumm]

Vaadates, milline valitsuskoalitsioon on praegu laua äärde jäänud (kõik ebamugavate ideede autorid on ära peletatud) ei imestaks, kui see "riigireform" piirdub paari ühendametiga ning elu tiksub endist, Eesti silmapaistva edu rada pidi. Samad parteid on viimastel aastatel olnud võimul piisavalt, ent sel teemal erilisi tulemusi pole ette näidata.

[Tschy]

Ma võhikuna kujutaks seda laevastike ühendamist nii ette, et kõik läheks mereväe alla.
Ja piirivalve funktsiooni täidaks vajaduse korral lihtsalt paar piirivalveametnikku pardal ja nende "võimekonteiner".
Veeteede funktsiooni täidaks paar veeteede ametnikku ja nende "võimekonteiner".

Ja kust võetakse inimesed ning raha sinna laevastikku?
Rahaline kulu nende laevade ülalpidamiseks oleks ikkagi kolossaalne aga tõsist sõjalist võimekust veeteede jäälõhkuja/poilaev ei saagi andma. Lisaks võivad päris keeruliseks kujuneda erinevate ametkondade käsuahelate ristumised.

[tuna]

Ega struktuurikastide teistmoodi joonistamine iseenesest ei ole imerohi, see lihtsalt keskendub hetkel populaarsete probleemide lahendamisele, aga tekitab samal ajal uusi juurde. Kõik politsei ja piirivalve ühendamise järel päevakorral olnud hädad - näiteks tammede allee või merepääste kadu -, olid juba ühendamise eel ette ennustatavad. Tegelikult tundub see käivatki moevooludena. Ma olen juba nii vana, et mäletan eelmist suurt ühendamisvooru. Struktuurid kasvasid nii suureks, et muutusid juhitamatuks ja see tõi kaasa tohutu raiskamise. Siis nähti imerohtu vastupidises - kõik tehti väikeseks. Hädad ei lasknud ennast kaua oodata. Praegu elame ilmselt suure ühendamistuhina viimases lõpus. Tõenäoliselt politsei ja piirivalve varsti taas lahutatakse.

[pagan]

Ja kust võetakse inimesed ning raha sinna laevastikku?
Rahaline kulu nende laevade ülalpidamiseks oleks ikkagi kolossaalne aga tõsist sõjalist võimekust veeteede jäälõhkuja/poilaev ei saagi andma. Lisaks võivad päris keeruliseks kujuneda erinevate ametkondade käsuahelate ristumised.

Praegu pole käsuahelate ristumisi on inimesed ja raha, aga võimekustega on ka nagu on.

Armed icebreaker - relvastatud jäälõhkuja. Norrakate Svalbard class.
2007 aastal hinnaga 80 miljonit USD-d.
http://en.wikipedia.org/wiki/NoCGV_Svalbard

[Tschy]

Mulle on jäänud küll mulje, et laevade mehitamine MV-s on olnud krooniline probleem. PV ja VTA värbavad otse tsiviilist, MV puhul eeldaks ikka sõjalise taustaga mehi.

Raha hetkel on aga ma kahtlen, et seda mugavat 2% suudetaks/tahetaks muuta suurenenud laevastiku kaardi tõttu. Seega tuleks need kulud katta KV hanke-eelarve osast.

Svalbard class Bofors 57 mm ja 12.7 mm.. Säärase konfi võib külge kerida ka PVL -101 & EVA 316-le - lätlasi ehk heidutaks aga idanaabrile oleks säärased laevad lihtsaks laskeharjutuseks.

[Kapten Trumm]

See norrakate patrol vessel on analoogne asi nagu Admiral Pitka, analoogse vaegrelvastusega, ainus reaalne edasiminek on radar, mis annab kindlasti tubli kolmandiku laeva hinnast. Merelahingut sellega ei pea - taoliste laevade ülesanne on oma ülemereterritooriumi valve (Taanil Gröönimaa, Norral Teravmäed) ja seal lipu näitamine - midagi analoogset suurele piirivalvelaevale.

[pagan]

Taga pidavat olema mitu helikopteritekki. Kui see ruum "võimekonteineriteks" ümber vormistada, siis ehk mahuks vajadusel rohkem relvi ka peale?
Ma võhik, aga tahtsin tõestada tõika, et jäälõhkuja/sõjalaev on olemas.

Tõsi Trumm, selle radari hind siiski ei olnud seal 80 miljoni USD sees.

[Kapten Trumm]

Küsimus pole siin selle laevakarbi maksumuses, vaid selles, et panna sellisele Pitka taolisele laevale peale meresõja pidamiseks vajalikud võimekonteinerid, tõstab selle laeva hinna täiesti kosmiliseks. Kui nüüd tõmmata püksirihma kõvasti koomale ja punnida omale 2-3 taolist, ca 100 miljoni eurost laeva ära, siis ranna kaitse ikkagi lahendatud pole. Samas maismaasõjas pole taolise laevaga suurt midagi peale hakata.

Soomlastel on Haminad oma kohal, sest neil on Hornetid, miinid koos miinipanijatega, RBS-15 mobiilsed kaldapatareid, vene 130 mm veetavad kahurid, Spike-ER-id, hüdrofonide võrgustik Soome lahes, rannikujäägrid dessantlaevadega ja palju muudki. See on väikeriigi kontekstis täiesti müstika, mis soomlased rannakaitseks suudavad välja panna.

Meie puhul oleks kallid laevad kesk vaakumit, arvukas vastane ümberringi. Vastasel pole just eriti raske arvutada, teades õhutõrje rakettide arvu, mitu tiibraketti tuleb lendu saata, et sind põhja lasta. Seepärast ei tundu mulle ka Laanetu mõte multifunktsionaalsetest sõjalaevadest kuigi pidavana (seniks, kuni muud probleemid lahendada).

2-3 Hamina ostuhinna ja kasutuskulude eest arvan on võimalik soetada Eestile täiesti arvestatav lennuvägi ning seda siin jooksutada. Elu on aga näidanud, et kui nõrgem vastane tahab suurriigi laevadele vastu hambaid anda, siis üks taoline asi on õhust lastavad tiibraketid (mereriigid Türgi ja Norra on laevavastased tiibraketid aretanud isegi F-16 külge). Sedasi on ka USA supermoodsatele laevadele vastu tatti antud.

Eesti rannakaitse võiks tegelikult alata (õigemini ongi alanud) antud ülesannetele spetsialiseeritud jalaväeüksuste (rannikujäägrite) tekitamisest, esialgu kergete kantavate rakettrelvadega ja sealt vaadata edasi. Rannikujääägreid saab kasutada ka maismaavastase vastu (universaalsuse põhimõte) ning nendega on võimalik tekitada ka kergete taktikaliste dessantide võimekus ehk siis maavägede toetamine kaldaoperatsioonidega. Pealveelaevade ja muu taoliseni on veel pikk maa minna, eriti kui klammerdutatakse selle miinitõrje teema külge. See neelab kõvasti raha ning nõuab spetsiaalseid laevu, mida universaalsetega pole niisama lihtne asendada (eespool seletasin, miks).

[aest]

Nonii. Kaitseministri portfell läheb sotsidele mis näitab ära et riigikaitse prioriteediks olema ei saa.

[saksingj]

Nonii. Kaitseministri portfell läheb sotsidele mis näitab ära et riigikaitse prioriteediks olema ei saa.

Eelistan iga kell Mikserit sm Ligile (kes koondaks kogu kaitseväe parema meelega ära, kui saaks).

[Lemet]

Pole ka sotsidel olnud midagi kaitse-eelarve kokkutõmbamise kohta, kui vähegi minevikku meenutada...

[mikks]

Nonii. Kaitseministri portfell läheb sotsidele mis näitab ära et riigikaitse prioriteediks olema ei saa.

See küll seda ei näita. Riigikaitse olulised asjad on nii ehk naa valitsuse, mitte ühe ministri, otsused. Ja teiseks, see et suuruselt teise koalitsioonipartneri juht saab kaitseministriks, näitab pigem kaitseministri portfelli tähtsust.

[Poti soldat]

Lühidalt öeldes: kõik läheb vanaviisi edasi. Neile kellele meeldis senine kurss meeldib ilmselt ka tulevikus juhtuv, ning neile kellele see senine tegevus tundus vale või puudulik jääb see ka tulevikus selliseks.

[Leo]

Ma väga ei erutuks selle üle, sest eelmises valitsuses oli sots Mikser kaitseministriks, ja tema ajal sõlmiti Javelinide ning lahingumasinate ostulepingud. Kuna valimiskampaanias räägiti palju riigikaitse tähtsusest, siis ei ole usutav, et kaitsekulutuste kärpimist plaanis on, koalitsioonipartnerid on varem nõustunud hoidma kaitsekulutusi 2% peal rahvuslikust koguproduktist.

Soomlased tellisid Itaaliast 3 Katanpää-klassi miinitraalerit, mille hind on ligi 245 milj € ehk koos tehnikaga maksab 1 uus miinilaev ligi 82 milj €. See on puhtalt miinilaev, traalib ja vajadusel veeskab miine, enesekaitseks 40 mm kiirlaskekahur, muidug ei saa välistada, et hiljem pannakse muid relvasüsteeme peale kuid Soomes räägitakse vajadusest hankida veel 4-6 universaalset mereväealust, mis siis ilmselt tulevad konteinersüsteemiga ja sisaldavad nii rakette kui torpeedosid.
http://en.wikipedia.org/wiki/Katanp%C3% ... ure_vessel

Haminad on näide sellest, kuidas väikeriik püüab võimalikult väikese laeva sisse palju tulejõudu mahutada. Esitlusvideolt on näha, kuidas need laevad agressiooni korral võiksid tegutseda, asetudes Lõuna-Soome ranniku kaitsele nii, et relvade laskeulatused osaliselt kattuvad. Nendest mööda minna ei ole kindlasti kerge, samuti ei ole Haminate uputamine lihtne, sest laevad on suhteliselt väikesed ja kiired ehk halvad sihtmärgid. Nende tegutsemisulatus ei ole suur, sest nad ongi mõeldud rannikulähedases meres tegutsemiseks. Uurisin laevaehituse ja mereväega kursisolevatelt soomlastelt Hamina jääklassi kohta. Põhimõtteliselt võib ta liikuda lahtise jää sees, kuid siis on liikumiskiirus väike laevakere vigastuste vältimiseks. Kui Hamina on talvel külmunud merega kai ääres, siis on mööda parrast paigutatud soojendajad, mis takistavad kinnijäätumist, sest jää surve võib laeva lõhkuda. Lohutukseks niipalju, et ega selliseid sõjalaevu eriti ei olegi, mis südatalvel paksu jääga liiguvad, nii et dessant merelt on peamiselt võimalik siis, kui meri on sula. Isegi venelased ei ole nii hullud, et nad oma dessantlaevad paksu jääkihi sisse kinni või puruks sõidavad Soome rannakaitsele sihtmärkideks. Samuti on dessandi panemine jääle mitu kilomeetrit rannikust eemal jää peale selge enesetapp.

Eesti rannakaitseks pakkusid soomlased hoopis oma merepiirivalve käes olevaid 15-meetriseid patrullkaatreid, Partiovene 08. Avalikest allikatest on nende kohta vähe andmeid, kuid püüan siin mälu järgi kirja panna, mida kaatri peal nägin. Pikkus 15 meetrit ja kaal 13 tonni, kere ja pealisehitus on alumiiniumist. Kaatril on 4 inimese töökohad ja see saab tegutseda iga ilmaga nii päeval kui ka öösel. 2 inimesega saab ka sõidetud, 1 juhib ja teine navigeerib, kaatril on tavaliselt 3 piirivalvurit. Kaatrile mahub ka 8 reisijat või samadele koikudele 2 inimest magama. 2 Scania 16-liitrit mootorit, samasugused nagu veoautodel, 2 600-liitrist kütusepaaki. Maksimaalkiirus u 80 km/h. Kaatri katusele saab panna kaugjuhitava 40 mm automaatgranaadiheitja või 12,7 mm raske kuulipilduja, need relvad on olemas, kuid ei ole kinnitatud, sest kaal ja õhutakistus muudaksid kaatri natuke aeglasemaks, rahuajal on peal ainult meeskonna püstolid ja automaadid. Sellist kaatrit saaks mereväes varustada rakettidega, näiteks Spike ER, lisaks sellele 1 jao transpordi võimalus ja juba nimetatud 40mm või raske KP kaatri kaitseks. Hinnaks on öeldud 1 milj €. Olen ise selle peal sõitnud, isegi maksimaalse kiirusega tuulise ilmaga ei loksuta see meeskonda eriti palju ja kui kõik luugid on kinni, siis on kaater praktiliselt uppumatu, sest keerab ennast otseks ka siis kui on laines küliti läinud. Lisaks on kere veekindlate vaheseintega ja püsib liikvel ka siis, kui 1 sektor on ujutatud.

[Taaniel Tina]

Sellised laevad on ju Baltic Work Boatsile täiesti jõukohased.