Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[toomas tyrk]

Hallides toonides kirjeldatakse rasedust näiteks UH foto abil, milledelt saab selgeks loote seisund

Nii palju siis kunstlike võrdluste kasutamisest. Teemasse tulles - algne artikkel RK komisjonide tööst oli emotsionaalne ning ilmselt ei kirjeldanud täpselt olukorda. Milledele viitavad ka vastuväitvad artiklid.

Riigikaitse komisjon ja selle töö, nii Riigikogu siseselt (teiste komisjonidega võrreldes) kui ka riigikaitse ülesehituses üldiselt, on aga hoopis teine teema. Mida peaks siiski veidi täpsemalt kirjeldama. Mitte aga rasedusega võrdlema.

Riigikogu siselselt on see suuresti "perifeeria", mida saab otsustada juba puht statistiliselt - vaadates nende menetluses olnud eelnõude arvu. Ja seda praktiliselt kogu aeg. Kuigi mõned neist eelnõudest on riigikaitse ülesehitamise jaoks väga olulised - selliseid eelnõusid jõuab sinna harva ning muudetakse neid seadusi veel harvemini. Sestap "suunatakse" fraktsioonide poolt sinna komisjoni ka tihti sellised jõud, mis teistest komisjonidest "üle jäävad". Kui ei ole just mõnda teema huvilist, kes ise väga tahab.

Riigikaitse ülesehituse kohalt aga - paljud praktilised ning olulised otsused käivad sellest komisjonist lihtsalt mööda. Riigikogu riigikaitsekomisjon ei otsusta suurt midagi ei hankeplaanide, arengukavade ega muude siin foorumis nii populaarsete teemade koha pealt. Nad on ilmselt (enamikust) meist paremini infdrmeeritud - on lugenud ka nende plaanide ja kavade salajast osa - aga otsuseid ei langeta nemad.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Muuseas, sellele komisjonide tööd kritiseerivale artiklile ilmus ka 2 vastuartiklit. Neid muidugi siia foorumile ei kopeeritud, muidu oleks mustvalge pildike saanud ka halle toone
http://poliitika.postimees.ee/3129873/m ... tsialistid
http://poliitika.postimees.ee/3129975/a ... nalisemaks

Vaatsin siis foorumlase andruse pandud linkidelt nood "vastuartiklid" läbi - tavapärane poliitkorrektselt sisutühi text "mundriau" kaitseks (-diletantide eksistentsi õigustamiseks). Aga eks foorumlased saa ise lugeda, võrrelda ja otsustada

Minu arvates on nii, et ühes või teises komisjonis võiksid ja peaksid olema proportsionaalselt esindatud nii spetsialistid kui ka diletandid. Viimased oskavad küsida ja genereerida esmapilgul imelikke ja võibolla isegi rumalaid küsimusi ja seoseid, mis lõppkokkuvõtes aga tulevad vaid kasuks.

No diletantide poolest on riigikaitsekomisjoni(de)s siiamaani ju väga viis olnud - spetsialiste pole nagu eriti nähtud..

Riigikaitse ülesehituse kohalt aga - paljud praktilised ning olulised otsused käivad sellest komisjonist lihtsalt mööda. Riigikogu riigikaitsekomisjon ei otsusta suurt midagi ei hankeplaanide, arengukavade ega muude siin foorumis nii populaarsete teemade koha pealt.

..ja jumal tänatud (kui see ikka on nii) - mina siiski mäletan, kuidas mainit komisjoni(de)st lähtunud täiesti teemastmööda "arupärimised" regulaarselt Peastaabi ja/või maaväe staabipersonali tööd ruineerisid // tööaega raiskasid..

[toomas tyrk]

Siin hakkab kiskuma pisut nagu demokraatia põhialuste aruteluks.

Ei hakka pikka teooriat siia kirjutama, aga "diletantide" kaitseks toon välja ühe aspekti.

Parlamentaarse demokraatia üheks eelduseks ja aluseks ongi see väide, et ühiskonnas on probleemid ja küsimused, mida ei saa lahendada lihtsalt erialaseid teadmisi kasutades. Selles mõttes, et sa võid teemat muidugi hiilgavalt vallata ja teada iga valiku puhul tekkivaid nüansse. Aga valiku tegemisel ei ole alati vaja kõiki nüansse teada. Vaja on teha see üks põhimõtteline valik, et areng veereks ühes või teises suunas. Üks spetsialist võib eelistada ühte arenguteed, teine teist arenguteed. Aga need on kaks erinevat teed ning nende vahel tuleb valida.

Ja siin tekibki küsimus, et kes selle valiku teevad. Kas need kaks spetsialisti, kes üks eelistab üht ning teine teist teed. Ja kumbki ümber ei otsusta. Või 101 "diletanti", kes on rahva poolt valitud ning ühte saali kokku tulnud. Enne need spetsialistid ära kuulanud ning nende poolt selgitatud variandid läbi kaalunud.

2 spetsialistid peavad tihti ühele arvamusele jõudmiseks duelli korraldama. 101 diletanti saavad aga ehk hääletamisega hakkama...

[Martin Herem]

http://www.riigikogu.ee/index.php?id=169410 - see on siis maaelu komisjoni tutvustav link.
ja see riigikaitse komisjoni tutvustav: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=169453
Kui nüüd hr Talvik "maal elamisest" piisavalt põllumajanduse kohta teab, siis võiks hr Lutsepp umbes kuu aega militaar.net foorumit lugeda ja oleks samaväärne ekspert Ja erinevalt Talvikust, on Lutsepp mänginud näiteks ohvitseri ... ja riigimeest
Kui nüüd tõsiselt, siis on meil suhteliselt viletsaid valdkonna tundjaid igas komisjonis. On alati olnud. Ja päris rappa pole see meid viinud. Riigina. Nii et nii nagu teisi rahustab mõte Talviku arukusest (tarmukusest?) maaelu korraldamisel, rahustab mind Lutsepa intelligents ja sotsiaalne küpsus.

[pagan]

Ma tean, et (vähemasti juttude järgi) sõjaväeline juhtimine on üks kõva sõna. Et suured rahvahulgad pannakse koos tegutsema, marssima jne.
Ja ilmselt on see, millest ma rääkima hakkan juba ammu tarkade koolitatud meeste poolt läbi mõeldud ja osaliselt ka riigisaladus.... Vabandan egoriive pärast ette..
Kuid siiski luban endale väikese diletandi teoretiseermise...

Omas töös puutun ma kokku keerukate juhtimissüsteemidega, kus ühe komponendi muutus mõjutab ahelas järgmisi.
Ning tõmmates oma tööst paralleele joonistasin järgmise skeemikese:

strukt.jpg (60.67 KiB) Vaadatud 6072 korda

Skeemil võib kujutada abrstraktset süsteemi vagunikestena. Vagunikestena, mida siis juhtkond püüab soovitud eesmärgini lükata.
Iga lüli kohas võib esineda mingi viga või lõtk, mis muudab sellise andmeside "telefonimänguks".
See viga võib tekkida valesti aru saamise tulemusel, inimliku nõrkuse/pahe tulemusel või ka vaenutegevuse tulemusel.
Oma natuurilt on sõjaväeline asjaajamine kinnine/salastatud. Ohvitserid on kidakeelsed, saadavad pressiesindaja juurde. Pressiesindaja taob rõõmsalt propagandatrummi.
Käsuahelast üle hüppamine keelatud jne. See pilt mis juhtkonnale avalduda võib, võib olla kauniski moonutatud.
Kõigest muidugi ei saagi rääkida ja üks inimene ei tohi tervikpilti näha.
Kuid kas ei võiks näiteks lubada karistamatult ettepaneku kirjakeste kirjutamist näiteks riigikaitse komisjoni, või kus iganes toimub otsustamine ja rahajagamine.
Vastasel korral kühveldab poliitik raha musta auku, annab vagunitele täiskäigu edasi ja siis sisetunde ajel otsustab, et peaks aitama küll. Nad said juba piisavalt. Küll seal ekraani taga otsustavad.
Eeldatavasti on struktuuris rohkemgi kastikesi ja ka parralleelsete ahelatena. Ehk siis asi keerukam. Kuidas juhtida süsteemi kui tagasiside ei pruugi võimaldada vigade korrigeerimist?
Kas ei ole ainult üheleainsale eksimisvõimalusega tagasisideahelale toetumine liiga ebaefektiivne ja riskantne. Tänapäeva tehnika võimaldaks enamat, vähemalt rahuajal.
Kui tsiviilkontrolli oluliseks peeti, peetagu siis kogu struktuuri ulatuses lõpuni välja.

P.S. Muud eluvaldkonnad on meediast monitooritavad, seetõttu võib diletant ka midagi arvata.
Kaitsevaldkonnas peaks kaitsekomisjoni liige ikkagi aimama, mis ekraani taga sünnib.

[Martin Herem]

Oma natuurilt on sõjaväeline asjaajamine kinnine/salastatud. Ohvitserid on kidakeelsed, saadavad pressiesindaja juurde. Pressiesindaja taob rõõmsalt propagandatrummi.
Käsuahelast üle hüppamine keelatud jne. See pilt mis juhtkonnale avalduda võib, võib olla kauniski moonutatud.
Kõigest muidugi ei saagi rääkida ja üks inimene ei tohi tervikpilti näha.

- ma olen need teadmised korra juba madalatasemeliseks hinnanud aga no nüüd läheb päris hulluks. See on ka põhjus miks ma näiteks autoinseneridega autodest ei vaidle
Räägi pagan, millal sa viimati nägid KV asjadest mõnda pressiesindajat rääkimas? Ainuke "pressiesindaja" kes viimasel ajal meelde on jäänud, on paraadi kommentaator kol-ltn Tali
Kas sa seda teadsid, et KV juhtimispõhimõtetes on kaks astet kõrgema kavatsuse teadmine märkimisväärselt oluline?
Käsuahelast "ülehüppamine" on ka reguleeritud ... ?

[pagan]

Pressiesindajat pidasin silmas abstraktselt ehk siis pigem pressiteenistusena. Ja see on kogu see kaadervärk mis filme, sõnumeid, märke ja uudisnupukesi Ekraanile toodab.
Seda ma teadsin, et reamehena rühmaülema kavatsuse teadmine on oluline.
Aga info liigub ikka nagu inimeste vahel ikka, mõnikord ei liigu. Teoreetilisi põhjusi võib ainult oletada: ei peeta oluliseks, ei ole aega, isikuomadused jne.
Ja üles tagasi ka ei liigu. - "Mehed ei nuta" kangelaskuvand, neid kellest su elusaatus sõltub pole viisakas õpetada, oma puudujääkide varjamine/pisendamine, pisihälvete normaalseks pidamine jne.
Ma ainult teoretiseerin, need näited ei ole elust võetud. Meil on kõik parimas korras.

Käsuahel semantiliselt nagu tähendab ju ahelat, aga võibolla ma lähenesin sõnale ahel liiga kitsarinnaliselt.

Mu jutu point oli pigem see, et kas käsuahelale ei oleks tark lisada tagasiside ahelat. Nagu tsiviilkontrolli mõttes või nii?
Kui avalikult meedia abil ei saa, siis kuidagi privaatselt ja otse otsustajateni. Nii teoreetiliselt.

Või on kellelgi midagi selle vastu kui diletandist, ent sotsiaalselt küps, komisjoniliige üle õla vaatab?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Käsuahel semantiliselt nagu tähendab ju ahelat, aga võibolla ma lähenesin sõnale ahel liiga kitsarinnaliselt.

Mu jutu point oli pigem see, et kas käsuahelale ei oleks tark lisada tagasiside ahelat. Nagu tsiviilkontrolli mõttes või nii?
Kui avalikult meedia abil ei saa, siis kuidagi privaatselt ja otse otsustajateni. Nii teoreetiliselt.

Või on kellelgi midagi selle vastu kui diletandist, ent sotsiaalselt küps, komisjoniliige üle õla vaatab?

See diletandi semantilis-sofistiline käsitlus militaarkäsuahelast on teemast siiski juba suht kaugele hälbinud.

Tuletan meelde, teema siin on EESTI ON PAREMINI KAITSTUD KUI KUNAGI VAREM.

Samas mõte iseenesest ei ole ju põrmugi uus - selline sõjaväe käsuahelale külgepoogit tagasiside ahel a la "nagu tsiviilkontrolli mõttes või nii" on ajaloos ju täitsa olemas olnud - kasvõi hästituntud punaarmee politrukkide süsteem, kus juba alates allüksuse tasandist igal ülemal oma n-ö "tsiviilkontrolli tagasiside" dublant täitsa olemas oli

[Kapten Trumm]

Loll üldistamine komisjonide töö koha pealt.
Ma vist ei eksi, kui arvan, et enamusel siin kritiseerijatel puudub endal töökogemus riigikogu komisjonis ja seetõttu nende postitused "et kunstnikud ja näitlejad kohe kuidagi sinna või sinna komisjoni ei sobi" jäävadki ainult nende diletantlikeks hinnanguteks.

Mina olen elus ühes RK komisjonis ka käinud, ministeeriumi esindajana ühte seadusemuudatust ette kandmas.
Teema oli selline, millega tavainimene kokku ei puutu eriti.
Lühike kokkuvõte - selle väikse kogemusega kirjutan ma siinsele kriitikale RK komisjonide pädevuse (puudulikkuse) teemal kahe käega alla.
Ütleme nii, et sain 101% oma tahtmise, ühtegi sisulist küsimust keegi ei viitsinud/ei tahtnud/ei osanud esitada ja sellisel kujul nagu ma eelnõu tõin, samal kujul ka menetlusse asi läks (ja seadusesse sai).
Kui oleks seal eelnõus midagi põnevamat olnud, küllap oleksin ka musta valgeks rääkinud (teema valdamise taseme vahe oli mäekõrgune).

Nüüd hakkad kindlasti väitma, et mitterepresentatiivne jne - paraku hilisem kuulu/loetu/nähtu vaid kinnitab seda isiklikku kogemust.
Üldiselt puudub seal komisjonides (teatud eranditega) kogemus ja teadmine sinna esitatavate materjalide osas sisuliselt debateerida.
Arvan ka seda, et see komisjonide stenogrammide "salastamise" taga on ka ühe põhjusena see, et neid jahivad ajakirjanikud ja võivad sedasi mõnest kõvast poliitikust väga (tragi)koomilise pildi lehes maalida.

[toomas tyrk]

Loll üldistamine komisjonide töö koha pealt.
Ma vist ei eksi, kui arvan, et enamusel siin kritiseerijatel puudub endal töökogemus riigikogu komisjonis ja seetõttu nende postitused "et kunstnikud ja näitlejad kohe kuidagi sinna või sinna komisjoni ei sobi" jäävadki ainult nende diletantlikeks hinnanguteks.

Mina olen elus ühes RK komisjonis ka käinud, ministeeriumi esindajana ühte seadusemuudatust ette kandmas.
Teema oli selline, millega tavainimene kokku ei puutu eriti.
Lühike kokkuvõte - selle väikse kogemusega kirjutan ma siinsele kriitikale RK komisjonide pädevuse (puudulikkuse) teemal kahe käega alla.
Ütleme nii, et sain 101% oma tahtmise, ühtegi sisulist küsimust keegi ei viitsinud/ei tahtnud/ei osanud esitada ja sellisel kujul nagu ma eelnõu tõin, samal kujul ka menetlusse asi läks (ja seadusesse sai).
Kui oleks seal eelnõus midagi põnevamat olnud, küllap oleksin ka musta valgeks rääkinud (teema valdamise taseme vahe oli mäekõrgune).

Nüüd hakkad kindlasti väitma, et mitterepresentatiivne jne - paraku hilisem kuulu/loetu/nähtu vaid kinnitab seda isiklikku kogemust.
Üldiselt puudub seal komisjonides (teatud eranditega) kogemus ja teadmine sinna esitatavate materjalide osas sisuliselt debateerida.
Arvan ka seda, et see komisjonide stenogrammide "salastamise" taga on ka ühe põhjusena see, et neid jahivad ajakirjanikud ja võivad sedasi mõnest kõvast poliitikust väga (tragi)koomilise pildi lehes maalida.

Seda juttu lugedes on mul ainult 1 küsimus - kas sa oma elu sees mõnda seaduseelnõu (sellisel kujul nagu see Riigikogus menetluses on) käes ka oled hoidnud?

Ega vist ei ole...

[Kapten Trumm]

Olen.

[toomas tyrk]

Seletuskirja lugesid?

[toomas tyrk]

Näib, et isand trumm eelistab jälle pea liiva alla peita ja teha nägu, et pole näinud ega kuulnud midagi...

Väikeseks seletuseks - iga Riigikogus ringleva seaduseelnõu lahutamatuks osaks on seletuskiri. Tihti on see pikem, kui eelnõu ise. Eriti veel valitsuse poolt esitatud eelnõul. Seletuskirjal on mitmed n.ö. kohustuslikud osad - seaduse mõju teistele seadustele. Kui on siis milline. Seaduse mõju riigieelarvele. jne jne.

Kui tegemist on valitsuse eelnõuga (ja ministeeriumist ei rända eelnõud kuidagi otse Riigikogu lauale), siis on see enne esitamist juba läbinud ka kooskõlastusringi - käinud läbi kõigist vähegi asjasse puutuvaist ministeeriumeist, kes on andnud oma hinnangu. Need hinnangud on samuti osa sellest seletuskirjast. Kui eelnõu muidugi sai kooskõlastuse. Kui mõni ministeerium keeldus eelnõud mingil põhjusel kooskõlastamast, siis läks see esitajale ministeeriumile parandamiseks tagasi.

Nüüd tuleb kokku komisjoni koosolek. Kõigil komisjoni liikmeil on eelnõu koos seletuskirjaga ees, ja siis astub uksest sisse Trumm ja ajab suust välja sellist jura mis ise tahab, räägib kõik surnuks, ja kõik otsustavad nii nagu trumm tahab. "In your dreams, Trumm". Ainult märgades unenägudes.

Ja BTW - miks selline põhjalik seletuskiri - sellepärast et ministeeriumi esindaja saatmine mingit eelnõu tutvustama kusagile komisjoni koosolekule pole sugugi tavaline nähtus. Eelnõu esitaja saab nõuda, et ta viibiks arutelude ajal kohal. Aga seda tehakse harva ning tõesti oluliste eelnõude korral. Komisjon võib omalt poolt samuti kutsuda koosolekule ministeeriumi esindaja. Aga siis on eelnõuga seoses ka mingeid probleeme või küsimusi. Mitte ei istuta vaikselt ning noogutata päid.

Nii et mis me teeme sellise patoloogilise valetajaga? Trumm, kas ema-isa ei õpetanud, et valetada pole ilus? Või mis veel hullem - valel on lühikesed jalad?

No eks siis tuleb jälle tarkusi kordama minna...

[tommy]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=71159277

President Toomas Hendrik Ilves andis intervjuu Läti Delfile, milles muu hulgas avaldas arvamust välisajakirjanike kohta, kes käivad järjest küsimas: „Kas Narva on järgmine?“

"Kirjaoskamatute ajakirjanike probleem on see, et ilma fakte teadmata vaatavad nad asju primitiivselt – vene vähemus on Ukrainas, vene vähemused on ka Eestis, Lätis ja Leedus. Aga nad ei mõista, et kui vene kaevur Donbassis teenib 150-200 eurot kuus, siis vene kaevandustööline Eestis teenib 1500-2000 eurot kuus.

See on suur erinevus. Nad küsivad: „Kas Narva on järgmine?“ Aga kui narvalane läheb üle jõe naaberriiki, ja seda teevad nad tihti, sest seal on kõik odavam, siis näeb narvalane, milline on seal avalike teenuste tase ja elukvaliteet. Kui sa elad Narvas, võid sa minna ja töötada igal pool Euroopas, kui sa elad Ivangorodis, saad ilma viisata minna ainult Peterburisse...


Need ajakirjanikud ei tea fakte, aga neile meeldib hääliku „N“ kõla - „Is Narva next?“. Hiljuti, kui Narvas käis üks Saksa ajakirjanik, et küsida seal elavatelt inimestelt taas igavest küsimust: „Kas Narva on järgmine?“, hakkasid need tema peale karjuma: „Ei, me ei taha Venemaaga ühineda. Kuidas te võite seda küsida!“

Ilves avaldas arvamust, et Eesti on praegu kõige kaitstum oma ajaloo jooksul. Ilves leiab ka, et lääs annab Venemaale Ukraina osas liiga palju järele. Peamine eeldus on see, et meie oleme NATO-s, Ukraina mitte. „Ukrainat ei aidata, sest ta ei ole NATO liikmesriik. Samamoodi ei aita NATO Soomet ega aita Rootsit. Anders Fogh Rasmussen tegi selle selgeks kolm aastat tagasi, kui oli NATO peasekretär,“ ütles Ilves.

Ilvese sõnul aitab NATO alliansi liikmeid, neid, kes on NATO-s. „Meie oleme NATO-s. Soome ei ole NATO-s, Rootsi ei ole NATO-s... Austria ei ole NATO-s. Austria on loomulikult õnnelik, sest on NATO-st ümbritsetud,“ märkis Ilves.

[Yks]

Tommy see kõik on kena lugeda, aga mis siis kui paljud kaevurid ei saa enam punast krossigi? Kui Sillamäe elanikest enam kui pooled koondatakse? Need kes pärit Sillamäe sadama ja Molycorp-Silmeti tööstusega seotud ettevõtetest või tugistruktuuridest (kohalikud raudteelased). Ka siis ka hakkaksid kohalikd venelased Saksa ajakirjaniku sarnastele küsimustele kätega vehkides eitades vastu karjuma? Küsimus ei kirjaoskamatu vaid esitatud ilma konkreetset olukorda täpsustamata. Selle asemel, et endale sugesteerida justkui Ivangorodi näide hoiab meie venelasi lojaalsed võiks endalt küsida, et kas me ikka anname endale aru, et see 2000-3000 eurot kuus võib ühel hetkel muutuda 200 eurot kuus ja siis ei koti neid ei viisavabadus (käivad need kaevurid ja raudtee töölised kõvasti Euroopas ringi) ega ka muud loetletud ELi hüved. Siis kõlbab "Rossija, Rossija" röökida küll. Kas täna on valitsusel kriisiplaan töötuse plahvatusliku kasvu kontekstis Iaa-Virumaal ja Tallinnas lähtudes julgeolekuriskidest, mis sellega kaasnevad? Ei usu! On vaid üldine mulin...