Kepil on kujutatud radistivarustust, kõrvaklapid, telefonitoru, välitelefon jm, eesosal on kujutatud N.A 11 ning aastaid 1941-1942. Olemas on ka sümbol F ning nool. Need asjad võiksid kaasa aidata tuvastamisel. Kepil on huvitav kujundus, mõlemal käepideme küljel on kirjas vaenupooled ning keskel EUROPA ja seda raamivad otstest kepi eesossa jääv svastika ning taha käe alla peitu jääv viisnurk:) Allosas on näha ka väheke mängulisust:) Kepi jalust ümbritsevad mängukaartide mastid - poti, ärtu, ruutu, risti.
Hakkan siis loogikaga minema. Kas lühend N.A võiks tähendada Kompanie Nachrichten-Abteilung ehk kompanii side osakond? Sellele näikse viitavat ka nii mehe elektrikutaust, et võiks sinna teenima sobida, kui ka kepil olevad sümbolid. Ja number 11. võiks tähendada mida muud kui 11. kompaniid? Niisis väga tõenäoliselt teenis kepi omanik minu arvates Väegrupp Nord 18. armee 183. Eesti julgestusgrupi 11. kompanii N.A ehk Kompanie Nachrichten-Abteilung – kompanii sideüksuses, mis võis tähendada kompanii staabirühma, sest igas selle Julgestusgrupi kompaniis oli see ette nähtud ja kokku moodustas see pataljoni staabi, kus oli 50 meest. Seega selle 50 mehe seas peakski minu otsitav mees olema. Aga kas lühend N.A ehk Kompanie Nachrichten-Abteilung öeldi väikse üksuse kohta ka või saksa keeles öeldi nii ainult terve sideväeosa kohta, seda ma ei tea? F võiks sümboliseerida minuarvates jällegi sideüksust: Fenmeldetruppe. On mul õigus? Üksik nool peaks jällegi Saksa sõjaväe sümbolites tähistama raadiot v sidet.
Kompaniis oli ~175 meest. Mis on eriti põnev on see, et 11. kompanii oli üks Eesti üksustest, kes võttis osa Volhovi koti likvideerimisest. 183. Julgestusgrupist võtsid Volhovi koti likvideerimisest osa just 9. ja 11. sadakond ning pataljoni staap. Kõik kepil olev viitaks nagu staabile, ehk oli seal aega vahel ka kaarte taguda:) Seega sellisel juhul ju mitte niisama huvitav asi vaid lisaks ka päris legendaarset üksusest pärit asi, kes oli sealsete põhisündmuste tulipunktis. Kas minu mõtted liiguvad õiges suunas?
Need olid siis esimesed rahvusväeosad ja esimesed vabatahtlikkuse alusel moodustatud üksused. Moodustamist alustati Pärnus 20. augustil 1941. aastal. Seega 1941 klapib, märkimaks mehe sõjatee algust. Lepingu kestvus oli 1. novembrini 1942. aastal. See võtaks teenitud perioodi kokku. Jällegi sobib. Pärast aastase teenistuslepingu lõppu, septembris 1942, suundus osa julgestuspataljonide võitlejaid tagasi tsiviilellu, kuigi sakslased ei tahtnud seda lubada, osa aga astus Eesti SS-leegioni. Usun, et selle satsiga pidi ta Eestisse tagasi tulema, sest umbes sel ajal arvustuste järgi peab olema valmis tehtud sõbranna õde (oli kaks tütart). Samas loogika nagu vastaks, tuli mees koju, polnud ammu ju naist näinud:)) Siis oli veel suur Saksa aeg ja see seletab ka rindelt tulnud mehe Volhovi kepi rahumeelse kojujõudmise Tartu kesklinna korterisse. Aga nüüd jällegi legend, mida õeksed teavad on see (isa oli palju rääkinud, aga nad ei kuulanud ja neid ei huvitanud noorena see sõjajutt ja meeles see põgenemise lugu vaid), et Pärnust hüppasid ära ja sõbraga koos olid tulnud, taludest olla väga hästi vastu võetud ja peavarju ja süüa antud. Öösel liikusid ja päeval olid kohapeal olnud. Aga sinnakanti ei olnud tal kuidagi põhjust sattuda, veel enam varjatult põgeneda, mitte ennem kui 1944 aasta sügisel. Seega eeldan, et ju ta pidi Leegioni astuma (sest sinna jäädes oleks ta uude Idapataljoni formeeringusse määratud ja kas sel juhul oleks olnud aega tütart sepistada Eestis?), sest tundub, et siiski Eestisse ta tuli, aga kui kaua tal aega kodus olla oli selle järgi? Või anti puhkust pikemalt ja läks Idasse tagasi? Kas Leegioni astumise versiooni puhul oli see pigem kohe või mingi pikem vaheperiood oli ka? Sellega ma ei ole kursis. Teenima pidi ta veel pea kaks aastat, sest taganemine algas ju alles 1944 sügis, kui vägesid välja tõmbama hakati. Pärnu suunas see käis ja sinna ta võis ju ideepoolest ka välja jõuda täitsa.
Olla ikka küüdistamiste ajal hiljem kartnud, et ära viiakse ja üks õdedest rääkis, et tal on eredalt meeles, kuidas nemad ka lapsena olid akna peal oodanud, et kas tuleb auto järgi..
Allpool näitan kepist detailseid pilte.
Rääkige kõigest ja kõike, mis võiks asja kohta oluline olla. Ka tütred on nüüdseks huvitatud, aga kuskilt ei ole enam küsida..Kui oma hüpoteetilisele loole kinnitust saan, siis saan kepi põhjal neile juba üht-teist põnevat pajatada.
Tänud ette!
PS! Aga suur küsimärk on ka minu enda lihane vanavanaisa, kes teenis SS'is. Tema nimi oli Robert Gens ja pärit oli ta Tartust. Tema ei olnud kunagi tahtnud lisaks ka sellest ajast väga rääkida ja see on ka arusaadav, sest tema olla Tšehhi põrgu läbi käinud, see on perekonnas teadaolev fakt. Teada veel vähem, sest pole säilinud ka ühtegi temaatilist eset. Kuna pääses hiljem puhtalt siis siinsetest KGB arhiividest ei ole midagi otsida, samamoodi nagu eelolevagi mehe kohta, sest kui see info oleks neil olnud, oleks vanaisa istunud kindlalt nagu eelmine meeski. Aga kas keegi oskab nõu anda, kust tema kohta otsida? Saaks midagigi teada oleks kohutavalt õnnelik, aga asi on selles, et ei oska tema puhul kuskilt kinni ka võtta.
Lugude puhul tean vaid seda, et rääkida ei tahtnud aga, olla ainult natuke rohkem švipsis olles vahel põrutanud "krt, ma olen SS mees"
ja vanavanaema oli siis manitsenud, et tasem-tasem, kuulavad. Ka palju hilisemal ajal, aga eks kartus jäi. Aga ta ei jäänud ka püünisesse ja elas vaba mehena. Tema tänaval olid kõik ka väga lojaalsed inimesed, siiani kuulen lugusid kuidas kõik üksteist tundsid ja koos elasid, selline mulje jäänud, et tugev kogukond. Mine tea, ehk aitas seegi varjatuks jääda. Teada on see, et ta oli Tšehhi põrgus ja põgenes sealt Eestisse, rongidega ja jalgsi. Peres on käibel legend, et ta olla olnud sõjas ametlikult kadunuks jäänud ja vanavanaema muretses end halliks. Siis läks mustlase juurde (kes olla ka hiljem erinevaid asju täppi ennustanud, olla olnud selline väga läbitungiv tädi) ja see ennustas, et ära muretse mees on elus ja tuleb koju. Mine see ja see päev tänavale ja oota ja vaata. Ja oligi läinud ja vaatab, et üks pikk kuju tuleb tänava otsast ja ongi ja ongi Robi. Oli kohe vastu jooksma hakanud ja edasi oli juba liigutav taaskohtumine. Jah, lugu nagu filmist. Kaenal all oleva SS veregrupi põletas ära kuuma rauaga, seda põletusarmi on sugulased näinud. Kahjuks suri mees enne minu sündimist ja ei saanud midagi küsida, teised jälle ei osanud midagi vastata, alles pole ka migeid materjale, kui oligi siis kartuses hävitati. Alles on küll vanavanaisa foto EW ajast, kus mees seisab ratsaväe vormis. Seega ootan ka selles asjus igakülgset abi!
Tänud kõigile ette!
