TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi

[proscout]

Tänud

[ahtoj]

Käisin Männiku järvede ümber hulkumas. Kaevamisega ei tegele, plaanis sinna ühe kivi juurde teha hoopis lõhkekehade näidisvideoga geopeituse "aare". Samas koht ikka ehmatas natuke ära - mets oli auke täis kaevatud. Samuti oli igatsugu kraami vedelemas. Kõigepealt leidsin lõhkepaketi jäänuse ja siis nagu raketti meenutava asja. Toru keskel oli mingi junn, millest ulatus välja düüsi moodi toruke. Huvitav, mis see olla võiks ja kas ikka ohutu. Eriti näppida ei julgenud ja jätsin sinnapaika.


Siis leidsin mingi kohvri jäänuse, mida ka igaks juhuks ei näppinud. Loodetavasti ohutu.


Lõpuks jäi ette väidetavalt 150mm mürsk, mis sai pommirühmale üle antud.


Nüüd ei teagi, kas seal ohutu liikuda. Samas motikad rallitasid ringi ja jalutajaid jätkus.

[EOD]

Sattusid ühte neist kohtadest, kus pärast II MS hävitati trofee- ja oma aegunud lahingumoona.
Kuna hävitatava materjali kogused olid väga suured, siis mindi lihtsamat teed. Kaevati auk, sinna laoti hävitatav moon, selle peale kastid lõhkeainega...
Plahvatuse tagajärjel osa hävitatavast lahingumoonast hävis, osa paiskus laiali ja osa tungis pinnasesse. See osa, mis laiali paiskus, hävitati ükshaaval (kui üles leiti). Maa seest aga terveksjäänud moona keegi otsima ei hakanud. Metallidetektoriga pole midagi teha kohas, kus maapind on paksult metalli (kilde) täis ja kogu pinnast ka keegi läbi kaevama ei hakanud. See oleks olnud tohutu töö, lisaks plahvatusest mõjutatud sütikud võivad rakenduda isegi liigutamisest. Ja nii jäigi.
Poisikestele on need kohad kogu aeg teada olnud ja sealt on aastakümneid paugumaterjali korjamas käidud. Kohapeal on elanud ka asotsiaalid, kes väljakaevatud mürske lahti monteerisid, lõhkeainet välja sulatasid ja maharaiutud vasest juhtvöösid kokkuostu viisid. Kas väljasulatatud lõhkeaine põletati lõkkes või müüdi "huvilistele", seda ei tea. KaPo vast teab.
Juhuslikult seal mingile mürsule pealeastunud või mootorrattaga üle sõitnud inimesega midagi juhtunud pole. Küll aga poisikestega, kes teadlikult "pauku tegid". Mõni sai vigastada, mõni surma.
Neist hävituskohtadest kaevatud liivaga koos on lahingumoon sattunud ka ehitusobjektidele ja isegi laste liivakastidesse. Absoluutselt vastutustundetu tegevus loomulikult sellise liivaga äri teha kui seda pole isegi läbi sõelutud. Aga sõelumine oleks lisakulu, mida ärimees kanda ei taha.
Saksamaal kontrollivad erafirmad ehitusplatsid ja võimalikud lahingumoona leiukohad üle. Kogu metall eemaldatakse pinnasest. See aga on väga kallis tegevus ja Eestis ilmselt ebareaalne, kuna ajaks ehitushinnad üles. Kõiki võimaliku ohu piirkondi keelutsooniks kuulutada ja okastraadiga eraldada ka ei saa. Pealegi on poisikesed sealt leitud lahingumoona juba sõjajärgsetest aastatest saadik laiali tassinud. Seda leitakse kuuridest, keldritest ja pööningutelt.
Nii jääbki vaid inimeste tervele mõistusele loota. Kust iganes midagi ohtlikkuna tunduvat leitakse, ei tasu seda isegi liigutada, vaid helistada 112.

[TTA]

See kõige ülemine peaks vist valgustusraketi jäänus olema?

[BOMBARDIER]

Alumiiniumist asjandus mingi düüsi moodi asi ehk...?!

[klaas]

Koduhoovis jalutades jäi ette selline tundmatu hülss, puuduvad igasugused markeeringud ja tong. Asukoht oli ka selline, et kõige tõenäolisem võimalus on selline, et asi taevast kukkunud. Asi leitud L-Viru lõunapiirkonnast, linnulennult Rakverest ca 35km.
Kuna hetkel Virumaal ameeriklaste õhuväeõppused ju siis see neile kuulu, kuid huvi pakub ka see mille hülss see täpsemalt on.


Hülsil tagaosas ka selline kummitihend




Hülsi sees on mingi põlenud materjali jäägid

[pwn13]

Valgusrakett või raketitõrje "flare" ?
http://www.esterline.com/Portals/5/Prod ... .14-LR.pdf
http://www.hellopro.co.uk/CHEMRING_COUN ... ciete.html

[Kulibin]

Väga isase õhupüssi moon ?

[ahtoj]

Tänud põhjaliku vastuse eest EOD ! Ajalooline objekt sai temaatilise "aarde".
http://www.geopeitus.ee/aare/3332

[Vanatehnika]

Sai hiljuti üks deaktiveeritud sütik soetatud osta.ee'st. Nägi huvitav välja ja mõtlesin, et hiljem vaatan millega tegu. Müüja ei osanud muud öelda, kui et tema oli selle samuti kunagi osta.ee'st deaktiveerituna ostnud, aga mis ta oli täpsemalt ei mäleta või ei uurinud. Ju siis ei huvitanud nii detailselt asi, et peaasi et miskit militaarne jupp ja sellest juba piisas. Ise tahaks ikka teada. Vaatasin lexpev.nl'ist erinevaid saksa sütikuid, et äkki midagi vähemliikuvat ja otsisin ka vene omasid МУВ'id jne, aga midagi sarnast ei leidnud. Pole varem kunagi näinud. Meenutaks nagu mingit connectorit või adapterit, aga pole ka nagu see. Oskab keegi öelda?

http://www.osta.ee/index.php?fuseaction ... d=62739493

[EOD]

MUV pole sellest sütikust isegi mööda käinud. Saksa sütikuks pidamine on juba natuke soem, kuid pioneerimoona hulgast seda ei leia.
Tegu Prantsuse 81,4 mm miinipildujamiini sütikuga. Trofeerelvad ja -moon võeti II MS-s sakslaste poolt kasutusele ning suunati teisejärgulistesse rindelõikudesse/üksustele, kus logistikaga olukord lihtsam ja võis eksootikat kasutada.
Miks see sütik nii pikk on, sellele saab vastuse kildmürsu teemast.

[Vanatehnika]

Tänud tuvastamise eest! Aga miks see sütik siis nii pikk on? Esimese googeldamisega leitud variandid tundusid nagu lühema ninaga jah. Liiga tuhm vist, et ise aru saada sealt kildmürsu teemast:) Ei olekski osanud selle peale tulla, et miinipilduja sütik võib olla, just seepärast ka, et ta nii veidralt pikk on.

[EOD]

Prantsuse 81,4 mm miinidel kasutati erinevaid sütikuid, ka lühemaid.
Aga kildmürsu teemas oli jutt, et kildtoimelise lahingumoona plahvatus on efektiivne kui see toimub maapinnal või sellest kõrgemal.
Miinipildujamiin oma lennutrajektoori lõpus kukub peaaegu vertikaalselt. Pikema sütiku puhul on suurem tõenäosus, et miin plahvatab enne pinnasesse tungimist, kus suur osa kilde läheks raisku. Sakslased kasutasid samal otstarbel "hüppavaid" miinipildujamiine, mille päisosas oli väike paiskelaeng. Miin hüppas tabamiskohas maast üles ja plahvatas õhus.
Kui sihtmärk on näiteks kaljusel pinnal või asfaltplatsil, pole pikka sütikut või muid vigureid vaja. Seetõttu kasutatigi erinevates tingimustes erinevaid miine ja sütikuid.

[desert eagle]

75mm Prantsuse mürskudel kasutati ka sellist sütikut.

[EOD]

75mm Prantsuse mürskudel kasutati ka sellist sütikut.

Sul on õigus ja pigem see ongi Fusée détonateur percutante de type 24-31 IAL Lefèvre modèle 16.
Aga sel juhul peab "deaktiveerituses" kahtlema hakkama, kuna seda tüüpi sütikul on süütekapsel päisosas, seda aga pole nagu lahti võetud.