Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[tommy]

Üks lugu ka ajateenijate muredest..

Mul pole kokkuvõttes kaitseväe ja ajateenistuse kohta midagi halba öelda. Ma võin isegi kinnitada, et mulle meeldib siin. Aga pärast demobiliseerumist olen mina ja ka paljud mu kaasteenijad lõhkise küna ees. Ma üldse ei imesta, kui mõni mees jooma hakkab, teine SMSlaenu võrku kukub ja kolmas välismaale läheb, sest Eesti riik ei paku 11kuulise teenistuse eest mitte ühtki soodustust, küll on aga kokku kirjutanud seadused, mis võimaldavad mind nöökida

http://www.kuulutaja.ee/ajateenija-mure ... ht-sailib/

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Üks lugu ka ajateenijate muredest..

Mul pole kokkuvõttes kaitseväe ja ajateenistuse kohta midagi halba öelda. Ma võin isegi kinnitada, et mulle meeldib siin. Aga pärast demobiliseerumist olen mina ja ka paljud mu kaasteenijad lõhkise küna ees. Ma üldse ei imesta, kui mõni mees jooma hakkab, teine SMSlaenu võrku kukub ja kolmas välismaale läheb, sest Eesti riik ei paku 11kuulise teenistuse eest mitte ühtki soodustust, küll on aga kokku kirjutanud seadused, mis võimaldavad mind nöökida

http://www.kuulutaja.ee/ajateenija-mure ... ht-sailib/

Vot MILLING ise peakski nüüd oma tublis komisjonis käised üles käärima ja artiklis toodud küsesid lahendama hakkama.. selmet selliseid ilma poindita artikleid kirjutada, nagu see tema oma siin eespool üleval on..

[nuhk.Albert]

Vene ajal oli asi lihtne - kui kaheksateist said või kooli lõpetasid, nii kroonu läksid. Ei mingit marineerimist. Asi selge ja lihtne.
Mis takistab noortele varakult teada andmast kes sõjave teenistuseks sobilik ja millal minek? Sel juhul jääks paljud mured ära. Tõõ, eluaseme soetamine ja pere loomine jääks aasta hilisemaks ning ei oleks koormaks. Minu loogika järgi ei tohiks siin midagi keerulist olla, on vaja lihtsalt riigi poolt head tahet.

[hillart]

Mul pole kokkuvõttes kaitseväe ja ajateenistuse kohta midagi halba öelda. Ma võin isegi kinnitada, et mulle meeldib siin. Aga pärast demobiliseerumist olen mina ja ka paljud mu kaasteenijad lõhkise küna ees. Ma üldse ei imesta, kui mõni mees jooma hakkab, teine SMSlaenu võrku kukub ja kolmas välismaale läheb, sest Eesti riik ei paku 11kuulise teenistuse eest mitte ühtki soodustust, küll on aga kokku kirjutanud seadused, mis võimaldavad mind nöökida

Ajateenija võiks rõõmus olla, et Kaitsevägi teda joomahakkamise, SMS-laenu võrgust ja välismaale põgenemisest vähemasti peaaegu aastaks ära päästab ning talle peaaegu aasta elu üle järelemõtlemisaega annab. Vahest tekivad tal siis peale ajateenistust ka küpsemad mõtted oma elu edasi arendada.
Ja muideks! Reeglina tekivadki ning teenistsest naastes vaatab mõni üllatunult mõnda oma endist sõpra, kes oma ajateenistusest kõrvale nihverdas ja tema ajateenistuses oldud aja jooksul end põhja joonud on või SMS-laenu eest põgenemisega aega sisustab.

[Martin Herem]

Üks Nuhk võiks ju rohkem teada ...

Mis takistab noortele varakult teada andmast kes sõjave teenistuseks sobilik ja millal minek? Sel juhul jääks paljud mured ära. Tõõ, eluaseme soetamine ja pere loomine jääks aasta hilisemaks ning ei oleks koormaks. Minu loogika järgi ei tohiks siin midagi keerulist olla, on vaja lihtsalt riigi poolt head tahet.

Täna öeldakse ka noortele üsna vara (18) ära. Tehakse tervislik sobivuski kindlaks. Ja tullakse noormehe soovidele vastu ...
Siit siis "jamad" algavadki. Kui noormees lubab ülikooli minna, saab ta kohe 3 aastat pikendust. Pärast seda ongi põhimõtteliselt minek. Vahel nihkub see aasta võrra, kuid üldiselt mitte.
Veel on ju alati võimalus, et kodanik ise teatab KRA-le, et tahab kohe minna ... Riigil on siin tahet küll. Siin on varem juba räägitud pangalaenu maksmise peatamisest, töökoha säilitamisest jms. Enamasti - enamasti, saavad inimesed hakkama. Vahel ei saa. Ja see on ainult vahel.
Ja lõpetuseks (nüüd läheb filosoofiaks). Kodanikud peaksid aru saama, et ajateenistus ei ole mingi kummaline või traditsiooniline kohustus abstraktse riigi ees. Nii nagu maksud ei lähe "mingile" riigile, ei tule haridus, arstiabi, teedeehitus jne kuskilt ... peaminister Rõivaselt. Ajateenistus on samuti maks. Õigemini küll maksu maksmiseks ettevalmistus. Vastu saad julgeoleku. Ei ole hästi tunda? Ei saa tagasi nii palju kui andsid? Tunda saab siis, kui "andmiseks" läheb. Ja tagasi ei peakski kodanik saama sama palju, kui andnud on Saaks sama palju või veel rohkem tagasi, kui andsid ... elad Kreekas Kuigi see ajateenistus nii tunnetatav ei ole, siis on see ikkagi samaväärne maksudega.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

„Ajateenija tööleping on seaduse mõistes peatatud,“ rääkis ta, „ja seetõttu pole tasustatud korralist puhkust selle aja eest tõepoolest ette nähtud. See tundub ülekohtune, kuid ma mõistan ka tööandjat: töötajat pole tal ju 11 kuud olnud, miks ta peaks siis veel puhkusetoetust maksma?“

Murakas nõustus, et probleem ja ülekohus on olemas, kuid sellega peaks tegelema riik, mitte tööandja. „See võiks ja peaks olema riigi probleem. Ilmselt poleks tööandjal midagi selle vastu, kui ajateenistusest tulnud mees saaks natukene puhata, kuid tema puhkusetasu peaks kompenseerima riik.“

Et kasvõi ainult see point selles artiklis ju ikkagi on

Ja minu point oli, et MILLING jt tublid riigikaitsekomisjoonlased otse selleks ju kutsutud ongi, et sarnaseid asju lahendada ja/või vastavaid regulatsioone genereerida.. Mitte aga selleks, et mundrikandjate kukil targutades lõputut aruandvat PowerPointi nõuda

[Kapten Trumm]

Mul pole kokkuvõttes kaitseväe ja ajateenistuse kohta midagi halba öelda. Ma võin isegi kinnitada, et mulle meeldib siin. Aga pärast demobiliseerumist olen mina ja ka paljud mu kaasteenijad lõhkise küna ees. Ma üldse ei imesta, kui mõni mees jooma hakkab, teine SMSlaenu võrku kukub ja kolmas välismaale läheb, sest Eesti riik ei paku 11kuulise teenistuse eest mitte ühtki soodustust, küll on aga kokku kirjutanud seadused, mis võimaldavad mind nöökida

No kui maksta ajateenijale tonn kuus, oleks ju lill (saaks iga nädalavahetus pidu panna), kaks tonni oleks veel parem. Kolm tonni veelgi parem.
Aga kui pärast on raha muuks vaja, mine ja ürita seda ära võtta. Ajateenistuse populaarsus langeb mis kolinal.

[Kapten Trumm]

Ja lõpetuseks (nüüd läheb filosoofiaks). Kodanikud peaksid aru saama, et ajateenistus ei ole mingi kummaline või traditsiooniline kohustus abstraktse riigi ees. Nii nagu maksud ei lähe "mingile" riigile, ei tule haridus, arstiabi, teedeehitus jne kuskilt ... peaminister Rõivaselt. Ajateenistus on samuti maks. Õigemini küll maksu maksmiseks ettevalmistus. Vastu saad julgeoleku. Ei ole hästi tunda? Ei saa tagasi nii palju kui andsid? Tunda saab siis, kui "andmiseks" läheb. Ja tagasi ei peakski kodanik saama sama palju, kui andnud on Saaks sama palju või veel rohkem tagasi, kui andsid ... elad Kreekas Kuigi see ajateenistus nii tunnetatav ei ole, siis on see ikkagi samaväärne maksudega.

Good point.
Tõstisündinud lugu - riigikaitseõpetuse tund Tallinnas ühes nn eliitkoolis (kus peaks õppima see tulevane Eesti vaimne eliit), tund kuskil kursuse lõpupoole. Teemaks teenistus EKV-s ning külalisesineja küsib naiivse küsimuse - kes teist näeb enda tulevikku seoses riigikaitsega - kas läheb tegevteenistusse või astub KL-tu. Sa ei arva nüüd ära reaktsiooni.
Mitte ühtegi kätt ei tõusnud. Siis küsiti, kas kellegi tutvusringkonnas on mõni kaadrikaitseväelane või KL liige. Mitte ühtegi kätt ei tõusnud. Ära seletamata jäid ka tulutuks katsed sealt KL liikmeid värvata. Distsipliin koolis on umbes võrreldav nõuka ajaga, koolivorm ja rikkumiste eest võib kergelt tänavale lennata, seega miski "läbu" ei ole ka teemaks.

Selles iva ongi, et keskmine 16-20 a lammas ei adugi, et kui "andmiseks läheb", on tema enda huvides see, et ta midagi oskaks - kasvõi metsas okupatsiooni eest end varjates.
Teine iva on selles, et tänapäeva noor ei võta endale naljalt mingeid kohustusi - mis toovad nt kaasa kohustuse kuskile kella pealt ilmuda või midagi teha. Niisama päeva õhtusse lohistada on poole lahedam! Puudulikult välja arenenud kohusetunne kokkuvõtvalt.

Kogu seda problemaatikat kuskile raha külvates ei lahenda - pigem süvendab see veel väärkontseptsiooni "riigikaitse kui üks (paljudest rahas mõõdetavatest) teenustest
Probleemid ei alga mitte "väikesest rahalisest tunnustusest", vaid kodust, lasteaiast, koolist (ja KV-s seda ümber ei kasvata enam).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Probleemid ei alga mitte "väikesest rahalisest tunnustusest", vaid kodust, lasteaiast, koolist (ja KV-s seda ümber ei kasvata enam).

12 points

Ja kui vaatleks neid lapsukese meelsust kujundavaid algpunkte ühekaupa:
- KODU: nii nagu nad on - seinast seina..
- LASTEAED: padufeminista..
- KOOL: jätkuvalt padufeminista..

Ja tulemus - nagu Trumm seda oma postis kirjeldas

[HeiniR]

Trumm, osaliselt on Sul õigus, kuid samas on näha ühiskonnas teatud muutuseid ja paljuski ehk tänu Ukraina konfliktile.
Kui tõid näitena eliitkooli, siis toon näite ühest noorte poliitilisest organisatsioonist, mille meesliikmetele on saanud Eesti kaitses osalemisest isegi kerget laadi võistlus. Kõik vähegi aktiivsed liikmed soovivad läbida ajateenistust või kes on nö. "tervislikel" põhjustel varem sellest kõrvale jäänud, on liitunud mitmed nt KL-ga (läbides seejuures tülika KL SBK).

Ise usun, et alles nüüd kui riigi ja KV taasloomisest on möödunud veerand sajandit, hakkame me alles esimesi vilju maitsma ühiskondliku mõttelaadi tasandil. Need väärarusaamad, kus veel 2000. esimesel kümnendil suhtuti ajateenistusse kui "lollidele" mõeldud üritusse, hakkavad ehk nüüd mõnevõrra kaduma. Need hoiakud ongi visad kaduma, sest riiklus tegelikult noor, võrreldes nt Soome või Iisraeliga.
Mindki on selliseid negatiivsed hoiakud kaua aega häirinud, aga tundub, et nüüd hakkab see mõnevõrra muutuma.

[Kapten Trumm]

Ärksuse märgid ilmnevad (eelkõige UKR sündmuste tagajärjel) praegu neil, kel põhjus-tagajärg seose loomisega asjad korras on - olen tähele pannud, et vanuses 30 ja edasi.
See mass, kes täna on veel gümnas ja homme läheb ajateenistusse, minu tähelepanekut mööda üldiselt mingeid ärkamise tunnuseid (veel) ei ilmuta. Mis kõige kurvem, sealt peegeldab usinalt vastu see meedias klopitav mantra "keegi kaitseb meid". Või ei aduta üldse UKR sündmuste seost meiega. See, et see peame olema mina, sina, sinu kaaslased ning see võib homme olla ka siin - pole veel kohale jõudnud.

[HeiniR]

Mõttelaad tundub siiski arenevat paremuse suunas, kuigi negatiivseid näiteid tõesti jagub.
Vähemalt on igasugu Mikksaared vait jäänud ja ei võta enam avalikult sõna teemal "Kaitsevägi on militaristidele..." jne.

[A4]

Mis seda n-ö eliitkooli näidet puudutab, siis olukorras, kus meil on 1,3 miljoni elaniku kohta vaid umbes 3000 tegevväelast, 4-5000 tõeliselt aktiivset n-ö päris-kaitseliitlast ning enamikel keskkooli-õpilastest paratamatult puuduvad omavanused sõbrad, kes oleksid juba ajateenistuses käinud, siis võibki olla puht-statistiliselt tõenäoline ja paratamatu, et selle konkreetse klassi õpilaste seas polegi (veel) kedagi, kes mõnda kaitseväelast või kaitseliitlast tunneks, kes õpilastele positiivse eeskujuna mõjuksid ja ka neid kaitseväes või kaitseliidus teenimise teemade peale mõtlema paneks. Sellises olukorras ongi oluline see, et koolis oleks mitte ainult riigikaitseõpetus, vaid see õpetus oleks ka sellisel tasemel ja õpetatud sellise õpetaja poolt, kes lastele usutava ja asjalikuna mõjub. St. nooremapoolne, aktiivse ellusuhtumise ja lahe mees või naine, mitte 55-aastane morsavuntsidega endine kehalise kasvatuse õpetaja või pensionieelik, keda lapsed sellisena põhimõtteliselt ei hakkagi tõsiselt võtma. Ja ka selle n-ö „isamaalise kasvatuse“ sildi all ei tuleks noortele rääkida sellistest obskuursetest asjadest nagu isamaa-armastus, patriotism, riigi kui sellise kaitsmine, mingid arusaamatud Sinimägede näited, vaid tuleb selgitada, et riigi kaitsmine on eelkõige omaenda kodu, pere ja lähedaste kaitsmine, mida korraldatakse riigi poolt kollektiivses vormis ja mille praktilisteks väljunditeks ongi teenistus kaitseväes või kaitseliidus.

Mis puudutab noorte suhtumist kohustustesse, sh riigi kaitsmisesse, siis olen üldiselt nõus sellega, et midagi väga head meil selles osas täna koolidest vastu ei vaata. Aga see on paljuski laiem ja paratamatu nähtus, mis ilmselgelt ei parane siis, kui me suuname lasteaedadesse ja koolidesse rohkem meessoost õpetajaid. Mina olen ennast aina enam leidmas mõttelt, et kuna tänapäeval saavad noored oma isikliku elu korraldamisel iseseisvaks ja täiskasvanumaks aina hilisemas eas, siis äkki ei olegi meil mõistlik või võimalik eeldada, et 18-aastane gümnaasiumiõpilane üleüldse suudaks kuidagi suhestuda ei isiklike (perekond, lapsed, laenud) või ühiskondlike (maksude maksmine, seadusekuulekus, riigikaitses osalemine) kohustustega. Koolilõpetaja mõtleb täna tõenäoliselt eelkõige sellele, et kuidas saada kiirelt mingile tasuvale tööle, või kuidas saaks ülikoolis õppides n-ö muretut nooruspõlve veel 3-4 aasta võrra pikendada. Mõtteid igasugustest kohustustest hakatakse mõlgutama alles hilisematel aastatel, kui need kohustused on juba tekkinud – pärast ülikooli leitakse ühel hetkel stabiilne töö, võetakse naine, saadakse lapsed, võetakse laenud jne, ja alles siis hakkavad ka tekkima sisulised mõtted selle üle, et kuidas ma peaksin sõja korral oma isiklikke kohustusi kaitsma ja turvama. Ja alles siis tekib mitte enam niiväga noorel inimesel arusaamine, et oleks vist pidanud ajateenistuses ära käima, või nüüd tuleb astuda Kaitseliitu.

Mul on enda sõpruskonnast üsna palju näiteid meestest, kes ülikooli ajal mõtlesid ainult pidutsemisest ja elunautimisest, kohustusi veel kellelgi ei olnud, terendav ajateenistus oli tülikas ja mõttetu koormust, millest hoiti kõrvale või saadigi tervislikel põhjustel ära jne. 10 aastat hiljem on aga kõigil meestel juba pered-lapsed-laenud (st. asjad, mis justkui takistaksid oma vabast ajast kaitseliidus osalemist), aga võta näpust – kõik mehed on pärast Ukraina kriisi puhkemist üksteisest sõltumatult ja ilma erilise propagandata Kaitseliiduga liitunud ja käivad aktiivselt kõikidel õppustel kohal.

Sellega, et riigikaitsesse ei saa me inimesi kõikvõimalike rahaliste kompensatsioonidega, olen ma üldiselt nõus. Ajateenijate puhul ei räägigi keegi ju sellest, et tuleks neile nt 1000 eurot toetust iga kuu peo peale maksta. Ja vennad, kes on oma ajateenistust ise pidevalt edasi lükanud ja on hiljem hädas töökoha säilitamise ja laenude maksmisega, on kokkuvõttes selles ise süüdi. Nii et üldiselt on see ajateenija 100-150-eurone kuutoetus minu arvates täiesti piisav ja adekvaatne olukorras, kus riik ei taga (ega peagi tagama) ajateenijale hügieenivahendeid ja tervet rida muid esmatarbekaupu ja kus riik samas võimaldab ajateenijal suuremal osal nädalavahetustest linnaloale minna (millega kaasnevad paratamatult kulutused isegi juhul, kui ajateenija ei lähe loal olles õhtul linna peale jooma, st. raha kulutama).

Reservväelastega on asi natukene teistmoodi – nende puhul on paratamatu, et paljud on ennast koormanud laenude, autoliisingute jms püsikuludega, mis vajavad maksmist ja RÕK-il viibimise ajal – ning nende erinevalt ajateenijast ei saa reservväelasele selliste kulutuste endale tekitamist ka eriti ette heita. Jah, reservväelastele täna makstav toetus vastab üldiselt Eesti keskmisele palgale, aga on terve rida reservväelasi, kes teenivad keskmise palgaga võrreldes 2-5 korda suuremat palka ja on vastavalt sellele (mis sa seda raha ikka sokisäärde kogud) ka endale vastavad laenud, liisingud jm kohustused võtnud. Ja selliste inimeste eelarvesse võib nt kahenädalane RÕK ikkagi päris paraja augu tekitada. Teha nägu, et probleemi ei eksisteeri, ei ole enam eriti võimalik. Probleemi saab vähemalt osaliselt leevendada sellega, et lühendada RÕK-ide kestvust ja ajatada neid rohkem nädalavahetuse päevade peale, aga ka siin tulevad omad piirid vastu.

[Kapten Trumm]

Vabandage, kirjutati meenutab mulle kangesti parteide PR mullikesi...
Palju meil neid kahtesi nädalaid siis niiväga on reservis oldud aja jooksul?
Pealegi, kaheks nädalaks peab juba allohvitser olema (reakoosseis on tavaliselt nädal).

Muidugi on tore maksta ja mida rohkem, seda toredam.
Ainult asjal on ka peal hinnalipik ja selle raha eest, mis lihtsalt näpu vahel sulab, jääb midagi ostmata.
Minu lemmiknäide ses vallas on, et selle raha eest, mis läheb ajateenija toetustele täna, on võimalik sellele õpetatavale pataljonile igal aastal soetada komplekt (60 masinat) elementaarseid ratassoomukeid ja need ka tehniliselt korda teha. Palju neid komplekte on maksmise ajal ostmata jäänud? 10?

Kes kopikat ei korja, see rubla ei näe, õpetas mulle omal ajal vanaema.
Sedasi, miljon haaval me selle 400 miljonit vaikselt laiali tassimegi ja pärast imestame, et oh, nii vähe sai ikkagi.

Muideks, tänane reservisti toetus ei vasta keskmisele palgale (reamehe oma peaks olema siis poole suurem).
Et see mõistujutt oleks lihtsasti mõistetav, siis räägitud toetuste viimine vastavusse keskmise palgaga tooks iga aasta lisakulu ca 2 miljonit eurot.
2 miljoni euro eest saab täna kõikidele väljaõppes osalevatele ajateenijatele osta saksa SK4 vastavad kasutatud soomusvestid (alla 600 euro tükist), ca 3500 tükki igal aastal.

[aest]

Ei haaku vist teemaga aga alles mõni päev tagasi kuulsin ühe gümnaasiumi lõpuklassi jumbu suust: "Mis kuradi pärast peaksin mina hakkama kaitsma riiki, mis ennast ise kõikvõimalikes internetiportaalides takistamatult sõimata, mõnitada ja halvustada laseb? Kust kohast peaks mul selle riigi vastus austus tulema?"