Vanem tehnika, memuaarid jne.

[Manurhin]

Minu arvates on autos süsihappegaaskustuti kõige asjalikum. Vähemalt ei jookse kohe esimese päästikulevajutamisega lartsaki tühjaks (ja loomulikult ei tolmuta kõike täis ka). Mul oleks Moskvitš korra maha põlenud kui poleks CO2 kustutit käepärast olnud. Nimelt, märkasin, et autol edasiminek kuidagi väga niruvõitu ja karbussi teine lõõr ei avane. Vaatamisel selgus, et põhjus väga lihtne - nimelt seal kohas, kus gaasipedaali hoob salongist mootorituumi läheb, seal on üks väike plekist plaat, millest hoob läbi käib. Ja see plaadike oli keevitusest lahti tulnud ja liikus. Sestap ka hoob logises ja ei saanud teist lõõri avada. Lahendus lihtne - lähimasse töökotta keevitama. Keevitaja siis keevitab, mina vaatan, et auto salongis juba suitsu kahtlaselt paljuvõitu ja armatuurlaua alt muudkui aga tuleb juurde. Viskasin siis ennast pedaalide juurde selili ja... Oh sa reo! Vaheseina värv juba põles! Sõrmesuurune leegike paisus paari sekundiga käelaba suuruseks. Pole vist elus nii kiireid liigutusi teinud kui tookord pagassist kustutit haarates. Tšuuhh! ja oligi probleem lahendatud. Isegi juhtmestik jäi õnneks terveks. Aga kõigest mõni sekund viivitust oleks juba palju pahandust teinud.

[vax]

Co2 kusti suurim miinus on selle lühike mõju. Eriti lahtistes kohtades ja/või tuulega. Kes on vähegi tuletõrjega tegelenud, see peaks ise kogenud seda olema. Pulbriga matad tule ära ja ongi kustunud, co2 teinekord jäädki sussutama, läheb uuesti põlema...

[jackpuuk]

Minumeelest töötab vanakooli turbo 'turbo lagi' tõttu pmtslt veojõu kontrollina-esimese ja teise käiguga ei saa rõhku üles veel-kuna auto liigub suht kergelt-seega heitgaase tekib vähem. Aga kolmanda käigu juures, mingi hetk on heitgaasi kogus piisav ja turbo õieti töös-siis alles hakkab kiirendamine pihta.

Et turbo lag nagu hea omadus lausa? Minuarust on nende vanakooli turbokatega igapäevaselt lausa suht piinarikas sõita, madalatel pööretel suhteliselt uimane, ja kui siis kõrgematel pööretel pääseb põrgu lahti ei ole pidamisest ikkagi mingit juttu. Omamoodi fun muidugi aga isiklikult eelistan iga kell kõrgepöördelist forsseeritud vabalthingavat - jõud on kogu pööretevahemikus etteaimatav ja kontrollitav.

Kusjuures selle turboka omanik ütleb, et originaal VTI on madalatelt pööretelt tunduvalt jõulisem, kui aga lehepuhur tööle hakkab, siis on põrgu lahti. Ja selle fööni saab tööle suvalise käiguga, esimesed 2 käiku tänavarehviga pidamine praktiliselt puudub, teisega tõmbab 100-ja pealt (hoolimata Torsen diffrist) rattad tühja käima. Kutt on maast-madalast rinkat sõitnud ja kurdab, et kohalt saamine on tõsine probleem. Toyo R888 rehvidega (kui need rinkal korralikult soojaks saab) tekib ka teise käiguga pidamine.

Vax loe teiste postitused kah ikka läbi, ei mata sa seal pulbriga midagi, mitte mingisugust järelkustutusmõju sellel pole. Või siis ajab Päästeameti instruktor lihtsalt inimestele jama pähe?

[vax]

Räägin oma isiklikust kogemusest, pulbriga välitingimuses saab imho tule kergemini kontrolli alla. CO2 sobib rohkem kinnistesse ruumidesse, kus tuul seda ära ei puhu.
Kustutatud ikka on natuke, vabatahtliku kommando ridades.

[jackpuuk]

Räägin oma isiklikust kogemusest, pulbriga välitingimuses saab imho tule kergemini kontrolli alla. CO2 sobib rohkem kinnistesse ruumidesse, kus tuul seda ära ei puhu.
Kustutatud ikka on natuke, vabatahtliku kommando ridades.

Niipalju on sinu jutus tõtt küll, ka Päästeameti tegelane mainis, et CO puhul tuleks sammukene lähemal olla kui pulbri puhul. Kuid siin varemalt kirjeldatud erinevad juhtumid, et ühel kustutas üks ja teisel teine, ma kahtlustan, et tegemist on inimeste kogenematusega. Koolitustel nägin korduvalt, kuidas instruktori näpunäiteid eirati. Kui 6 kilosest pulbrist saadi keskmiselt 3-4 vanni kustutust, siis eirajatel õnnestus kustuti pmst. tühjaks lasta, et vann kustu saada. Ka 8 aastane poja sai kustutamise ära proovida (ning sai paremini hakkama, kui nii mõnigi täiskasvanu) ja aegajalt kordame need tõed üle. Soovitan kõigil võimaluse korral sellisel koolitusel osaleda. Kuna endal mõned varasemad kogemused kustutitega olnud ja (ptüi-ptüi-ptüi) õnnestunud tuli maha saada, siis sain koolitusel kinnituse, et olen õigel teel (ning selgust ka erinevate kustutite osas).

[Kapten Trumm]

Minu arvates on autos süsihappegaaskustuti kõige asjalikum. Vähemalt ei jookse kohe esimese päästikulevajutamisega lartsaki tühjaks (ja loomulikult ei tolmuta kõike täis ka).

Kilone süsihappekustuti tühjeneks ka lartsaki.
Küsimus on selles, et sama efekti saamiseks peab süsihappekustuti olema märksa suurem (õppuse oludes, samat objekti kustutades on vahe lausa silmaga näha).
Kui juba pulberkustuti kohta öeldakse, et 1 kg on konide jaoks ja 2 kg on hädapärast hea küll, siis kuhu panna sõiduauto salongis nt 6 kg süsihappekustuti (koos oma suure "pasunaga". Kustuti peaks tegelikult asuma kas juhi või kaassõitja istme esiserva küljes (jääb reite alla). Auto põlengud kapoti all on üldiselt seotud kütusega ja tuli levib väga kiiresti, see pagasnikust kustuti võtmisele kuluvad sekundid võivad tähendada vabalt seda, et pulbriga määrtud kapotialune muutub igavikuliseks probleemiks, nagu sa kapoti paotad, viskab sealt 3 meetrise leegi taevasse ja sellega toimetulek süsihappega on juba keeruline (paarikilose vene autokustutiga küll ei kustuta). Sellisel juhul on rikutud elekter juba teisejärguline probleem. Paraku nähakse meil kustuteid ette "kilode kaupa".

Kurvem on lugu kustutiga veesõidukis, erinevalt autost pole seal võimalik eemale joosta ja sinu tegevus esimestel sekunditel määrab ka sinu ellujäämise võimalused.

Seega, see "räpane kustuti" on nii ja naa, kui oma 2 kg süsihappega (mille kustutusjõud on olematu) tuld mõne sekundiga kontrolli alla ei saa, siis võite uskuda, et hävinud kapotialune elektroonika või rikutud istmepolster on tol hetkel juba teisejärguline probleem.

[EOD]

Lennunduses, kus kõik on ülitäpselt reglementeeritud, arvavad reeglite loojad teisiti.

Kustutid lennukis.jpg (19.58 KiB) Vaadatud 4563 korda

Mujal kui lennunduses on haloonkustutid keelatud, kuna haloonid lagundavad osoonikihti, kuid:

Углекислотно-бромэтиловые огнетушители предназначены для тушения горячлх твердых и жидких металлов, а также электроустановок, находящихся под напряжением.
Углекислотно-бромэтиловые огнетушители / ОУБ-3 и ОУБ-7 предназначены для тушения - загораний на бензораздаточных станциях, бензоколонках, грузовых и специальных автомобилях, перевозящих горючесмазочные материалы, в складских помещениях, а также на электроустановках, находящихся под напряжением.
Заряд состоит из смеси бромистого этила с жидкой углекислотой.

Maakeeli lühidalt: süsihappe-bromüülkustutid sobivad põlevate metallide, kütuse, pinge all olevate elektriseadmete kustutamiseks. Laeng sisaldab broometüüli, milles on paarkümmend protsenti süsihappegaasi.
Broometüül imbub muuseas poorsetesse materjalidesse, vabastades vähehaaval süsihappegaasi ja takistades hapniku juurdepääsu pikema aja jooksul kui vahetu pihustamise aeg. Ise katsetasin - lasin pisut bromüüli kivipõrandale ja loigu lähedal kustus tikk veel minuteid hiljem.

[2korda2]

EOD,
milleks seda lennundust siia topid?! Kui natukenegi loogiliselt mõelda peaks täiesti selge olema, miks seal pulbrit põlatakse. Tüüpiliselt läheb tuli lahti masinat kasutades. Auto puhul on 90+% juhtudel võimalik sõiduk esmalt peatada ja seejärel kustutama hakata. Elektrisüsteemi säilumine on sellises olukorras teisejärguline küsimus. Lennukit sihtotstarbeliselt kasutades on "enne peatun, siis kustutan" sisuliselt välistatud. Seepärast tulebki kasutada kustuteid, mida võimalik kasutada masina töötamise ajal ja mis suurema tõenäosusega säilitavad masina töö.

[jackpuuk]

EOD,
milleks seda lennundust siia topid?! Kui natukenegi loogiliselt mõelda peaks täiesti selge olema, miks seal pulbrit põlatakse. Tüüpiliselt läheb tuli lahti masinat kasutades. Auto puhul on 90+% juhtudel võimalik sõiduk esmalt peatada ja seejärel kustutama hakata. Elektrisüsteemi säilumine on sellises olukorras teisejärguline küsimus. Lennukit sihtotstarbeliselt kasutades on "enne peatun, siis kustutan" sisuliselt välistatud. Seepärast tulebki kasutada kustuteid, mida võimalik kasutada masina töötamise ajal ja mis suurema tõenäosusega säilitavad masina töö.

Kulla inime, loe oma jutt läbi ja siis mõtle, mida siia kirjutasid! Kui kustutatav ese nagunii hävib, siis mis mõte sellel kõigel üldse on? Kustuti mõte on hävingut vältida võimalikult väikeste kahjudega! Kui tänapäevasel autol läheb elektrisüsteem hävingusse, tähendab see ka auto mahakandmist, nii lihtne ongi.

[EOD]

Lennundust "topin", kuna see on väga rangelt reglementeeritud valdkond, kus midagi juhuse hooleks ei jäeta. Kustuti peab seal olema efektiivne ja samas välistama kaasneva kahju. Jah, õhus ei ole võimalik peatuda ja välja astuda, nagu ka paadist, millele Trumm viitas. Aga mõistlik on kasutada elektriseadmeid ja sisustust mitte rikkuvat kustutit ka autos ja kodus.
PS. Kas peale esimest lõiku edasi ka lugesid? Seal on jutt just maapealse tehnika kustutamisest, kaasa arvatud kütuse ja elektriseadmete põlengute kustutamisest. Venekeelsest tekstist kokkuvõte kommentaariga ka juures.

[Tegelane5]

Samas, pulber kustutil on ju peal et kuni 1000V pingega seadmete kustutamiseks-seega peaks tegu suht vähe elektrit juhtiva pudiga tegu olema-seega kui see saatuslikuks saab peaks ju kruusa teedel liiklemine ka välistatud olema
Ma usun et kui lennundus elektroonika testijatele anda mõne Fordi kaitsmeplokk uurida, saaks see 5 palli süsteemis -10.

[EOD]

Isolaatori omadused ongi pulbri puhul probleem, mitte voolujuhtivus. Pluss pulbri võime pragudesse tungides näiteks mõni võll kinni kiiluda.
Konkreetsed näited voolu mittejuhtivate (või voolujuhtivusest mitteolenevate) osakeste tekitatud pahandustest tolmuses keskkonnas - hambatehnikute laboris. Kõik juhused elust enesest. Kusjuures seal kasutatakse igal töökohal äratõmbeventilatsiooni.
1. Pidevalt on probleeme minifreeside laagritega, kuigi need on erinevate tihenditega kaitstud.
2. Põlenud kontaktid lülititel, mille vahele on lihvimisel tekkinud tolm sattunud.
3. Täiesti kinnikiilunud reostaadi võll, mille vahel needsamad õhus hõljuvad osakesed.
Need olid vaid mõned näited. Auto mootoriruumis on kõik komponendid üldiselt tolmu eest hästi kaitstud, kuid salongis enam mitte.
Kas oled nõus riskima, et gaasipedaali potensiomeeter kiilub täisgaasi asendis kinni? Või et tagant teine auto sisse sõidab, kuna Su stopp-tuli ei süttinud? Mittetöötavad "kojamehed" on vast väiksem häda. Võid teepeenrale keerata ja saju möödumist oodata.

[jackpuuk]

Daamid ja härrad, lugupeetud teemaalgataja tekitas selle juba pikalt-pikalt arutelu nõudnud teema (minu tänud veelkord teise teema lõplikult risustamise ära hoidmise eest!). Vanema tehnika alla, esmane registreerimine 1992, ülevaatus läbitud

29.04.2015 14:20:50 läbisõidul 176 165. Ainukene märkus lehel :"Tehniliselt korras"

[jackpuuk]

https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... 137&type=1

Ei osanud elusast peast siia riputada, tädipoja valminud projekt ja läheb kasutusse, mitte paraadil esinemiseks. Pidi rebima ainult 25 sajale või 4 liitrit tunnis, vinge!

[jackpuuk]

Sellel autol on aga hetkel hinnanguliselt 300 hp. (natuke on maha keeratud pauku, varemalt dünos 381 hp ja 437 nm.). Nende näitajatega sõitis veerandmiili 12,784 sekundit lõppkiirusega 185 km tunnis.

Assa mait, see siis originaal EK9 mootoriblokiga ?!
Kadus sellepeale kohe mott ära oma tankiraskuse FN2-ega täiendavalt mässata

See siis hetkel auto ja omaniku parim sooritus http://opentrack.ee/top50.php
Otsige tabeli keskpaigast ülespoole .