Smith, KL juna kasutab uusi Soome sissitelke, paras ühel jalamehel vedada


see süsteem on vist paras ikaldus, sest praegu kasutatakse seal vist RBS-70 raketti, mis ei kannata korvi kõikumist. sestap ka enam ASRAD-i süsteemi edasi ei arendata, vaid ostetakse stingereid. ei õnnestu ka soomlastel kõik projektid....Leo kirjutas:HeiniR ja Juhani Putkineni vahemärkustele ei oska hetkel midagi lisada, mul on olemas ainult avalik info, algselt räägiti 240 milj € ja 100+ laskeseadmest ning kuni 600 raketist. Kui nüüd õnnestus 90 milj € eest saada samas suurusjärgus kergelt kasutatud relvastust, siis see oli küll väga hea diil. Neljapäeval ehk homme pidi Soome KJ ka neid uusi rakette lähemalt tutvustama, ehk on peale seda uudistes ka rohkem infot. Ei imestaks üldse, kui õnnestuski osta väikse raha eest piisavalt rakette. Soomes on täiesti ametlik poliitika osta võimalusel kergelt kasutatud sõjariistu. Panen siia üles kui midagi avaldatakse.
Lisan siia ka Mistrali aluse foto prantslaste paraadilt, sisuliselt on Eestis sama süsteem kasutusel. See taburett ja lafett kaalub tõesti paarkümmend kilo ja ei ole mõeldav, et kerge üksus, kes niigi peab seljas kogu oma varustust kandma, veel selle kanda võtab. Reaalses elus ilmselt tassiks küll, kui keegi vaid annaks neid näiteks KL, kuid seda plaanis ei ole. Kuigi Mistral on kindlasti liiga kobakas, et seda jaksaks patrullis või varitsusele kaasa võtta, oleks sellest ikkagi suur abi oma üksuse käes oleva piirkonna kaitsmiseks helikopterite või ründelennukite eest. Soomlased näiteks kasutavad metsasel alal kergele ÕT-raketile piisavalt suure laskesektori tekitamiseks tõstukeid, mille korvis on vaatleja koos raketi laskuriga. Kui tõstuk võrguga katta, on neid väga raske märgata, kuid vaatlusulatus on väga suur. Stingeri laskeseadeldis on 5 kilo ja seda jaksab palju kaugemale tassida, raketid on ka kergemad.
Mul on tunne, et meil on siin paras segadus, millised üksused opereerivad ÕT-rakettidega.Madis22 kirjutas:Mis siin nii keerulist aru saada? Vaja on nii seda kui teist. Vaja on väikestele üksustele kerget kantavat asja, mis aitaks aeglaselt liikuvate sihtmärkide vastu ja vaja on suurematele üksustele suurema vaateväljaga asju, mis aitaks kiirelt liikuvate sihtmärkide vastu. Taburetiga Mistral pole suurt kumbki, kui sa seda just keset lagedat küngast ei pane.
Kaitseväel on Mistralid ja sinna on neid vaja juurde hankida.tommy kirjutas:Kuid kokkuvõttes on õigem omada ikkagi üht kindlat süsteemi. Mitte võtta relvastusse mitut erinevat.
Läti relvajõudude üheks nõrkuseks on madalal lendavate helikopterite tõrjumise kehv võimekus, ütles Läti kaitsejõudude juht kindralleitnant Raimonds Graube täna.
Kommenteerides teateid Läti kavatsusest osta pind-õhk-tüüpi raketisüsteemi Stinger, ütles Graube, et küsimuses pole veel lõplikku otsust langetatud ja erinevaid võimalusi veel kaalutakse.
«Taoliste süsteemide vajadusest räägiti juba möödunud sügisel. Kinnitame, et tegemist on meie ühe nõrga kohaga - võimekus kontrollida madalal lendavaid helikoptereid, mis võivad mõjutada eriüksuste liikumist ja meie võimekust nendele ohtudele vastata,» lausus kindralleitnant usutluses Läti telekanalile LNT.
Raketisüsteem Stinger on üks tõsisemaid süsteeme, mida Läti võib endale osta, lisas ta.
«Kui (sõjaline õhusõiduk) rikub Läti õhuruumi ja ei allu (hoiatustele) siis võib selle alla tulistada. Lisaks ostame radareid Ida-Lätti madalal lennukõrgusel liikuvate objektide jälgimiseks. Peame suutma näha objekte, mis lendavad 100-150 meetri kõrgusel maapinnast.»
Graube andis mõista, et taolist varustust ei vajata ainult kaitse-eesmärgil, sest droonide kasutamine levib ka kurjategijate seas.
«Arvan, et tulevikus võidakse kasutada droone salakaubaveoks üle Läti piiride,» lisas ülemjuhataja.
Reedel teatas Läti kaitseministeerium, et kaitseminister Raimonds Vējonis arutas oma visiidi ajal USAsse muu hulgas võimalikku õhutõrjerakettide Stinger ostu.
Me ei tea, milliseid Stingeri laskeplatvorme lätlased hankida kavatsevad, see võib vabalt olla nii Avenger, taburetiga DMS või mis iganes.Juhani Putkinen kirjutas:Seega ühishange ka Lätiga oleks võimalik.
Rohkem suurhankeid kolmanda põlvkonna keskmaa tankitõrjesüsteemide, jalaväe lahingumasinate ja liikursuurtükkide vahele ei mahu. Jah, hangitakse mingit odavamat pudi-padi: kuuliveste, kiivreid, Mistrali rakette, raadiojaamu, laskemoona jne. aga sa võid Soome näitel ise tuletada palju potensiaalne Stingeri tehing meile maksma võiks minna ja miks sa üldse arvad, et Stingeri näol sooviks keegi Mistrali kõrval uut tüüpi sama taseme õhutõrjeraketisüsteemi relvastusse võtta? Pigem vajab loodav soomusmanööverüksus SHORAD süsteemide näol orgaanilist soomustatud õhutõrjet. Kolmanda põlvkonna keskmaa TT süsteem on meil Javelin Block 0 näol sisuliselt juba olemas aga puudub brigaaditaseme kaugmaa TT süsteem 4+ km. Loomulikult võib selleks kasutada veidikene modifitseeritud kolmanda põlvkonna keskmaa TT süsteemi Javelin Block 1 -te aga sisuliselt oleks see siiski poolik lahendus.HeiniR kirjutas:Miks KV peab kõigest suu puhtaks pühkima? Hangeteks järgmisel aastal rohkem kui sel aastal (SKT kasv), juba praegu kulutatakse enam kui 100mln€. Sisuliselt võiks need CV-d kinni maksta ühe aasta eelarvest.Stinger, keskmaa TT ei maksa nüüd nii palju,et peaks neist loobuma.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline