Au andmine
Rahu, ainult rahu! Me ei ole siin foorumis subordineeritud ja praeguste tsivilistide kunagine mälestus okupatsiooniarmees teenimise ajast ei peaks kuidagi praegustele sõjaväelastele pinda käima! Ei ole isegi teie asi mitte kobiseda selle kohta, mida keegi vene armeest arvab või sealolles tundis! See sitt, milles tuli hulpida kaks, kolm ja rohkemgi aastat, ei tekitanud küll mingit austust sõjaväe ja sõjaväelaste vastu. Kui olete nüüd paremas armees, siis palju õnne, aga ei maksa prappori kombel pröögata
leian et antud komandör on vähe kiiksuga kui ta sellist juttu ajab
ju siis läks ustaavi tampimine peakolu sisse edukalt ja mozgi polnosti
kompostirovalis
ja välja tuli tuporõloii sovetskii patriootlik sõdur kes siiamaani on ustav
sõdurivandele ja oma suurele kodumaale nõukogude sotsialistlike
vabariikide
liidule ja ootab käsku kapitalistide vastu lahingusse minemiseks.
ka komandir ikkagi vist jäid prapporiks pärast oma aega mul on tunne
ega sa muidu ei kiida seda aega taevani
meil kõrval oli ka mingi kaardiväe artelleeria polk nii umbes 700 meheline
või isegi rohkem
aga isegi need ei löönud kulpi jefreitoriltele ja leitnanditele
see oli nii ainult utsebkas,või oligi teil utsebka komandir tanka?
ju siis läks ustaavi tampimine peakolu sisse edukalt ja mozgi polnosti
kompostirovalis
ja välja tuli tuporõloii sovetskii patriootlik sõdur kes siiamaani on ustav
sõdurivandele ja oma suurele kodumaale nõukogude sotsialistlike
vabariikide
liidule ja ootab käsku kapitalistide vastu lahingusse minemiseks.
ka komandir ikkagi vist jäid prapporiks pärast oma aega mul on tunne
ega sa muidu ei kiida seda aega taevani
meil kõrval oli ka mingi kaardiväe artelleeria polk nii umbes 700 meheline
või isegi rohkem
aga isegi need ei löönud kulpi jefreitoriltele ja leitnanditele
see oli nii ainult utsebkas,või oligi teil utsebka komandir tanka?
Tahaks küsida kritiseerivailt kaaskommijailt, palju on teil elus olnud kokkupuuteid NA-ga? V on ehk mõni isegi kohustusliku ajateenistuse läbinud?
Kui ei, plks jätta oma kriitiline arvamus enda teada.
Igas keskkonnas on omad käitumisnormid ja -tavad. Nende eiramine on jõukohane anlt superinimestele, teistele toob see kaasa hulgalinisti mittevajalikke probleeme.
NA elas oma reeglite järgi ja neid ei püstitanud mitte meie, 'alaväärsuskomplekside käes kihelevad siinkommijad', ning järgis neid terve ex-N.Liit.
Auandmine täiesti suvalisele prapporile v nooremohv-le jne oleks naeruvääristanud teie kaasmaalastest 'siinkommijaid' kaasteenijate silmis ning teinud neid alaväärseteks ka ohvitserkonna jaoks. Lühidalt öeldes & maakeeli väljendudes oleks neid peetud p...epugejaiks ning koputajaiks.
Mis autoriteet, kolleeg v kaasvõitleja, pidi minu jaoks olema okupatsiooniarmee tundmatu väeosa anonüümne allohvitser? Kes varastas igal võimalikul juhusel kõike mis võimalik ja võimatu, kes kasutas sõduritööjõudu oma materiaalse heaolu kasvuks ning sellesama NA lagundamiseks....?
Kui ei, plks jätta oma kriitiline arvamus enda teada.
Igas keskkonnas on omad käitumisnormid ja -tavad. Nende eiramine on jõukohane anlt superinimestele, teistele toob see kaasa hulgalinisti mittevajalikke probleeme.
NA elas oma reeglite järgi ja neid ei püstitanud mitte meie, 'alaväärsuskomplekside käes kihelevad siinkommijad', ning järgis neid terve ex-N.Liit.
Auandmine täiesti suvalisele prapporile v nooremohv-le jne oleks naeruvääristanud teie kaasmaalastest 'siinkommijaid' kaasteenijate silmis ning teinud neid alaväärseteks ka ohvitserkonna jaoks. Lühidalt öeldes & maakeeli väljendudes oleks neid peetud p...epugejaiks ning koputajaiks.
Mis autoriteet, kolleeg v kaasvõitleja, pidi minu jaoks olema okupatsiooniarmee tundmatu väeosa anonüümne allohvitser? Kes varastas igal võimalikul juhusel kõike mis võimalik ja võimatu, kes kasutas sõduritööjõudu oma materiaalse heaolu kasvuks ning sellesama NA lagundamiseks....?
TÕDEONAJATÜTAR
no nüüd varsti kuuled kuidas komandir annab vastulöögi väites et see oligi nii
ja ustaavi järgi pidigi olema
ja seda ainult 40 aastat tagasi
eks tal ole juba ammu kadunud mälestustest halvad asjad
tegelikult jah
sõduritel ju ka silmad peas ja harilikult oli nii et prappor = pätt ja varas
kes midagi muud teha ei osanud need sokutasid ennast sinna
ja minuarust mingid kõlksud prapporite heast sõdimisvõimest on vähe üle paisutatud
harilikult nad viilisid igaltpoolt õppustest ära ja tegid sel ajal niisama
muid töid sõdureid kamandades muidugi
aga eks inimesi oli igasuguseid
ja muidugi osad võisid olla teistmoodi ka
aga harilikult polnud need prapporid
osad ohvitserid olid aga erilised lollakad
näiteks meie zampoliit oli dembel-ta oli armees teeninud juba 35 aastat
ta oli major
no sellisega oli täiesti võimatu suhelda
kõik käis po ustavu
bensiini isegi varastati talle po-ustavu
täielik debiil oli
ja ustaavi järgi pidigi olema
ja seda ainult 40 aastat tagasi
eks tal ole juba ammu kadunud mälestustest halvad asjad
tegelikult jah
sõduritel ju ka silmad peas ja harilikult oli nii et prappor = pätt ja varas
kes midagi muud teha ei osanud need sokutasid ennast sinna
ja minuarust mingid kõlksud prapporite heast sõdimisvõimest on vähe üle paisutatud
harilikult nad viilisid igaltpoolt õppustest ära ja tegid sel ajal niisama
muid töid sõdureid kamandades muidugi
aga eks inimesi oli igasuguseid
ja muidugi osad võisid olla teistmoodi ka
aga harilikult polnud need prapporid
osad ohvitserid olid aga erilised lollakad
näiteks meie zampoliit oli dembel-ta oli armees teeninud juba 35 aastat
ta oli major
no sellisega oli täiesti võimatu suhelda
kõik käis po ustavu
bensiini isegi varastati talle po-ustavu
täielik debiil oli
kalleb`ile
Kirja- ja väljendusviis ei reeda Sinus just haritud ja erudeeritud inimest, aga see on sügavalt Sinu isiklik tragöödia.
Mulle ei lähe poole sendi eest ka korda, mida minust arvad ja mis väljenditega minu aadressil esined.
Sinu kommentaare lugedes oletan, et olid hädas nii iseenda kui teistega Sinu ümber. Paraku see olukord pole siiani lõppenud.
Kusagil ega kunagi pole ma kiitnud teenitust sõjaväes, aga mul pole ka põhjust seda arulagedalt ja minimunlaslikult maha teha. Mina sain hakkama hästi ega ei elanud sugugi halvasti.
Kuna Sinu piiratud kõnepruuki arvestades pole mõtet Sinuga dialoogi pidada, siis lõpetan sel teemal.
Minu suhted tollase NA-ga lõppesid tol kaugel 1970 a kevadel, kui demblisse tulin. Olen seda korduvalt eri rubriikides maininud, aga mis, teha , kui kõigile pole antud aru saada. Igaühele oma !
Mulle ei lähe poole sendi eest ka korda, mida minust arvad ja mis väljenditega minu aadressil esined.
Sinu kommentaare lugedes oletan, et olid hädas nii iseenda kui teistega Sinu ümber. Paraku see olukord pole siiani lõppenud.
Kusagil ega kunagi pole ma kiitnud teenitust sõjaväes, aga mul pole ka põhjust seda arulagedalt ja minimunlaslikult maha teha. Mina sain hakkama hästi ega ei elanud sugugi halvasti.
Kuna Sinu piiratud kõnepruuki arvestades pole mõtet Sinuga dialoogi pidada, siis lõpetan sel teemal.
Minu suhted tollase NA-ga lõppesid tol kaugel 1970 a kevadel, kui demblisse tulin. Olen seda korduvalt eri rubriikides maininud, aga mis, teha , kui kõigile pole antud aru saada. Igaühele oma !
vot tak
no mul on sinust ka täitsa kama aga milleks anda teistele foorumlastele moonutatud ja ilustatud teavet mis ilmselt ei kajastanud tegelikku olukorda
aga võimalik et teil oli ka nii
aga võimalik et teil oli ka nii
Viimati muutis kalleb, 14 Veebr, 2006 14:02, muudetud 3 korda kokku.
Tooks paar näidet minu roodu nooremast ohvitserkonnast.
Zampoliit:
nooruke tühikargaja. Alailma alavääristas avalikult 'baltlasi', kuna kord ammusel ajal Leedus olevat teda sirtsu-sohu juhatatud.
Vehkis hommikust õhtuni karate-keppidega. Hiljem sai aga paljude sõdurite silme alla haledalt nossu ühelt makaagi-suuruselt aazikult ( ja see asi sinnapaika jäigi...).
88-nda a. OM-i ajal, A.Levandi startide aegu, korraldas alati poliitõppusi:)))
Ajas mind alailma malelaua taha ja kui pähe sai, ähvardas sihukeste imeasjadega et imesta silmad peast...
Staršina:
puhas hull. Vanemate sõduritega rääkis anlt vihast vahutades.
Kodunt saadetud alusriided saatis konkreetselt põrandalappideks. Külma oli väljas aga pidevalt -30 ja rohkemgi (kasarmuis+ 10 juures) ning ei pea vist mainima, et riidevarustusega olid meil lood pehmelt öeldes puudulikud.
1 krmse prappor varastas mu objektilt assortiikarbi ja ajakirja 'Nooruse', kuna talle meeldis kangesti kaanelilutsev poolpaljas Maarjamaa neidis.
1 prpr sai meil üleajateenijaks olles vaevalt teeninud 1,5 a-t.
Oma kõige lähimatelegi kaasteenijaile keeras koheselt otsustavalt selja ja käskis neil kutsuda teda sm. pr-ks....
Mitmed üleajateenijad müüsid nahhaalselt kümnete ja sadade l-te kaupa bensiini, rääkimata pisematest asjadest.
Naaberväeosades olid lood samasugused v veelgi hullemad.
Kes nüüd mulle ütleks, miks krdi pärast pidin ma selliseid tegelasi austama? Eriti veel kui arvestada, et nende omad kaasmaalased ei pidanud neist lugu....
Zampoliit:
nooruke tühikargaja. Alailma alavääristas avalikult 'baltlasi', kuna kord ammusel ajal Leedus olevat teda sirtsu-sohu juhatatud.
Vehkis hommikust õhtuni karate-keppidega. Hiljem sai aga paljude sõdurite silme alla haledalt nossu ühelt makaagi-suuruselt aazikult ( ja see asi sinnapaika jäigi...).
88-nda a. OM-i ajal, A.Levandi startide aegu, korraldas alati poliitõppusi:)))
Ajas mind alailma malelaua taha ja kui pähe sai, ähvardas sihukeste imeasjadega et imesta silmad peast...
Staršina:
puhas hull. Vanemate sõduritega rääkis anlt vihast vahutades.
Kodunt saadetud alusriided saatis konkreetselt põrandalappideks. Külma oli väljas aga pidevalt -30 ja rohkemgi (kasarmuis+ 10 juures) ning ei pea vist mainima, et riidevarustusega olid meil lood pehmelt öeldes puudulikud.
1 krmse prappor varastas mu objektilt assortiikarbi ja ajakirja 'Nooruse', kuna talle meeldis kangesti kaanelilutsev poolpaljas Maarjamaa neidis.
1 prpr sai meil üleajateenijaks olles vaevalt teeninud 1,5 a-t.
Oma kõige lähimatelegi kaasteenijaile keeras koheselt otsustavalt selja ja käskis neil kutsuda teda sm. pr-ks....
Mitmed üleajateenijad müüsid nahhaalselt kümnete ja sadade l-te kaupa bensiini, rääkimata pisematest asjadest.
Naaberväeosades olid lood samasugused v veelgi hullemad.
Kes nüüd mulle ütleks, miks krdi pärast pidin ma selliseid tegelasi austama? Eriti veel kui arvestada, et nende omad kaasmaalased ei pidanud neist lugu....
TÕDEONAJATÜTAR
meil sai üks Tallinna venelane prapporiks pärast 6 kuud utsebkas veedetud
ma ei mäleta miks ta selleks hakkas aga igaljuhul teisi poisse kellega ta koos
oli hakkas mõnitama
minuarust kas äkki oli tal 1 prappori täht ainult aga pole kindel selles päris
ju vist kirjutas avalduse hakata üleajateenijaks
eht debiil
ma ei mäleta miks ta selleks hakkas aga igaljuhul teisi poisse kellega ta koos
oli hakkas mõnitama
minuarust kas äkki oli tal 1 prappori täht ainult aga pole kindel selles päris
ju vist kirjutas avalduse hakata üleajateenijaks
eht debiil
-
kapralheinz
- Liige
- Postitusi: 260
- Liitunud: 08 Juun, 2005 22:02
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
NL armees tervitati "ustavi" järgi ainult "s golovnõm uborom" st. mütsiga...
Loll küsimus, aga pole kunagi Kaitseväe määrustikku lugenud, kuidas nüüd meil? Britid taovad küll siseruumides paljapäi kulpi...võibolla mingi CA jäänuk minus, aga kuidagi harjumatult kole vaadata...
Loll küsimus, aga pole kunagi Kaitseväe määrustikku lugenud, kuidas nüüd meil? Britid taovad küll siseruumides paljapäi kulpi...võibolla mingi CA jäänuk minus, aga kuidagi harjumatult kole vaadata...
[url=http://www.youtube.com/watch?v=35wkGEnD ... ed&search=]"Panzerlied"[/url]
eks kõik sõltus väeosast kuhu sattusid
mõnikord võisid väga hea koha peale sattuda
näiteks käisin kunagi komandeeringus Tsernjahhovskis
väeosas mida nimetati brigada materialnava obespetsenija (BMO)
väeosa pargis olid 200 autot
väeosas olid 12 sõdurit,neist 8 olid eesti poisid
ohvitseridest olid alampolkovnik,major,kapten ja kaks prapporit
no nad elasid seal nagu kuninga kassid
ma käisin korra nendega kusagil metsas õppusetel ca nädal aega
vot kui sellises kohas olid siis polnudki viga
vennad olid kõik käinud kümmekond korda kodus
ja olid asjaga suht rahul
kui aga võrrelda mingi suurtükipolguga kus oli 700 sõdurit ja neist veel
400-500 mustad tsurkad no mis me siis räägime
aga ega kunagi ei või teada kuhu satud
mõnikord võisid väga hea koha peale sattuda
näiteks käisin kunagi komandeeringus Tsernjahhovskis
väeosas mida nimetati brigada materialnava obespetsenija (BMO)
väeosa pargis olid 200 autot
väeosas olid 12 sõdurit,neist 8 olid eesti poisid
ohvitseridest olid alampolkovnik,major,kapten ja kaks prapporit
no nad elasid seal nagu kuninga kassid
ma käisin korra nendega kusagil metsas õppusetel ca nädal aega
vot kui sellises kohas olid siis polnudki viga
vennad olid kõik käinud kümmekond korda kodus
ja olid asjaga suht rahul
kui aga võrrelda mingi suurtükipolguga kus oli 700 sõdurit ja neist veel
400-500 mustad tsurkad no mis me siis räägime
aga ega kunagi ei või teada kuhu satud
Prapporitest...
Olin siis mingi pool aastakest teeninud, kui meie väeossa tuli uus prappor. Poiss oli alles noor ja just oma ajateenistuse lõpetanud ning meie väeosa oli siis tema esimene teenistuskoht üleajateenijana.
Pandi siis poiss ühe 'zvodi' ülemaks. Vene sõjaväes oli aga tihti nii, et kes paela peale sai, sellel ka katus pealt sõitis, tema aga sai kogunisti pisikese tärnikese ja seda ta paraku seedida ei suutnud.
Juba teisel-kolmandal päeval nägime me teda maani täis kusagil vedelemas ja ei näinud ta meil oleku ajal mitte ühtegi kainet päeva.
Saatuslikuks sai talle aga üks hommikune rivistus. Seisame meie siis platsil rivis ja külmetame hommikuhämaruses oodates ülevaatuse algust, aga meie uut prapporit pole. Teised prapporid läksid veidi ärevile, sest roodukomndörile oli uue seltsimehe joomakombed juba tuttavaks saanud ning nad ei tahtnud kollektiivset karistust saada.
Kuna pataljoni staap oli meiega samal territooriumil, siis oli meil kõigil mõni aeg varem olnud võimalus jälgida tsirkust nimega 'keemiahäire', kus siis batja kogu ohvitserkoosseisu nõukogude inimesele mittesobivate elukommete pärast ülesse rivistas ja isiklikult stopperiga aega võttis, et kui kiiresti ikka paksud prapporid ja laisad leitnandid selle kummi endale ümber venitavad ja tiiru ümber platsi jooksevad. Harjutust korrati meie suureks rõõmuks mitu korda ja meil oli väga põnev panuseid teha, et kes seekord see kõige viimane on.
Nojah, selle uue prappori puudumine oleks siis kohe silma torganud ja tõenäoliselt oleks siis järmine karistus tulnud. Selle vältimiseks saadeti siis paar meest seda 'langenud seltsimeest' otsima. Mõne aja pärast nad naasesidki siis toetades toda prapporit siis hoolikalt mõlemalt küljelt (et mitte öelda lohistasid).
Värske õhk ja karge hommik tegid oma töö ja mõne aja pärast seisis ta juba oma kohal rivi ees ja harjutas pomisedes oma etteastet "to-va-rishhh kapi-tan hõkk! Vtaroi zvod hõk! ... hõk!". Siis lõi käega, nähtavasti jäi rahule, mõtles veidi, nööpis omal eest lahti ja hakkas platsile kusema.
Meie kõik sada meest seisame ja vaatame seda nalja pealt! Ühel leitnandil sai siis kõrini ja ta läks võttis sellel klounil kratist kinni ja proovis teda platsilt minema lohistada. See oli aga viga, sest tüüp oli juba nii kaineks saanud, et juba jagas veidi mis kohas ta on. Ühesõnaga läks siis kakluseks tolle leitnandi ja prappori vahel, mis lõppes siis sellega, et leitnand lõi meie kangelasele jalaga kõhtu nii, et too tükiks ajaks asfaldile vedelema jäi.
Roodukomandör saabus siis paraadi vastu võtma parajasti selleks ajaks, kui meie õnnetusehunnik juba proovis ennast asfaldilt püsti ajada. Edasi läks siis raporteerimiseks, et 'zvod' ülesse rivistatud ja nii edasi.
Seltsimees 'hõkk, hõk' jäi sellega muidugi totaalselt hätta ja kordas publiku tungival nõudmisel oma etteastet mitu korda. Edasi järgnes meie pisikesest tribüünikesest mööda marssimise voor, mis tal ka ebaõnnestus, kuna ta ei suutnud vaadata kõrvale ja kõndida otse samal ajal...
Siis tuli hommikusöök ja tundus, et tsirkus on selleks korraks läbi, kuid enne tööle minekut rivistati meid jälle värava ette, et oodata ette sõitvaid autosid. Seekord sattus meie kangelane siis leitnandi kõrvale ja kuna talle ei andnud rahu see hommikune asfaldil puhkamise episood, siis otsustas ta asja klaarida ja hakkas õiendama, et miks sa häbistad mind siin sõdurite ees ja mis sa mulle kallale tulid ja ma löön su raisa maha jne. Leitnand käratas talle vastu, et "sm. praportsik te olete purjus ja teid tuleks kubusse panna ülemustele vastuhakkamise eest" jne. Selle peale kaotas sm. 'hõkkk!' närvid ja ründas leitnandi. Viimane lõi ta lihtsalt ja konkreetselt paremsirgega pikali. Seda nalja aga nägi ka juba roodukomandör pealt ja viimane vaatus toimus siis jällegi sajakonna mehe silme all.
Roodukas lihtsalt rebis tüübilt raksuga pagunid pealt ja kõik!
Mis nüüd sõjaväelisse auandmisse puutub, siis sellele tüübile anti au andmise asemel pimedamal ajal tihtipeale lihtsalt sõdurite poolt pasunasse, sest selle lühikese aja jooksul, mis me teda kannatama pidime, ei suutnud ta endale ühtegi sõpra leida. Tema sõduritesse suhtumist iseloomustab üks väike seik.
Oli pühapäevane päev ja külastusaeg. Tuli siis ka tolle prappori naine koos kolmeaastase tütrekesega papat teenistuspostil vaatama. Kõnnivad siis territooriumil ringi ja plikatirts hakkas järsku vanematelt nõudma, et "pokazite sloniki, hotsu sloniki videt - ääääää! äääää!". Tubli papa võttis siis oma zvodi ja korraldas neile gaasimaski õppuse. Maskid pähe-maskid maha, maskid pähe-maskid maha! Tütreke muidugi plaksutas ema süles ja papa lasi poistel siis ka kakskümmend ringi ümber platsi joosta. Asi lõppes sellega, et üks sell ei võtnud kurvi välja (ei näinud uduste klaaside tagant) ja jooksis peaga vastu betoonist laternaposti. Poiss kukkus teadvuseta maha ja tuli santshasti kanda.
Lisaks oli ju viina ka vaja ja selleks alustas ta kohe suurejoonelist kampaaniat, mis seisnes selles, et tema 'zvodi' mehed pidid siis selle talle tema vajaduste järgi kindlustama. Ükskõik kuidas, pole oluline kust saate, käsku tuleb täita! No mitte kuidagi ei õnnestunud tal austust ära teenida, mitte kuidagi!
Seersantidele meil au ei antud vaid öeldi lihtsalt "privet!" Oma 'vsvodi' prapporile viskasime küll ja tema viskas lõbusalt vastu ka, aga temast peeti lihtsalt lugu ja ka austati väeosas, kuna seisis meie huvide eest.
Selline oli siis lugu nende tervitamistega seal kus mina teenisin.
Olin siis mingi pool aastakest teeninud, kui meie väeossa tuli uus prappor. Poiss oli alles noor ja just oma ajateenistuse lõpetanud ning meie väeosa oli siis tema esimene teenistuskoht üleajateenijana.
Pandi siis poiss ühe 'zvodi' ülemaks. Vene sõjaväes oli aga tihti nii, et kes paela peale sai, sellel ka katus pealt sõitis, tema aga sai kogunisti pisikese tärnikese ja seda ta paraku seedida ei suutnud.
Juba teisel-kolmandal päeval nägime me teda maani täis kusagil vedelemas ja ei näinud ta meil oleku ajal mitte ühtegi kainet päeva.
Saatuslikuks sai talle aga üks hommikune rivistus. Seisame meie siis platsil rivis ja külmetame hommikuhämaruses oodates ülevaatuse algust, aga meie uut prapporit pole. Teised prapporid läksid veidi ärevile, sest roodukomndörile oli uue seltsimehe joomakombed juba tuttavaks saanud ning nad ei tahtnud kollektiivset karistust saada.
Kuna pataljoni staap oli meiega samal territooriumil, siis oli meil kõigil mõni aeg varem olnud võimalus jälgida tsirkust nimega 'keemiahäire', kus siis batja kogu ohvitserkoosseisu nõukogude inimesele mittesobivate elukommete pärast ülesse rivistas ja isiklikult stopperiga aega võttis, et kui kiiresti ikka paksud prapporid ja laisad leitnandid selle kummi endale ümber venitavad ja tiiru ümber platsi jooksevad. Harjutust korrati meie suureks rõõmuks mitu korda ja meil oli väga põnev panuseid teha, et kes seekord see kõige viimane on.
Nojah, selle uue prappori puudumine oleks siis kohe silma torganud ja tõenäoliselt oleks siis järmine karistus tulnud. Selle vältimiseks saadeti siis paar meest seda 'langenud seltsimeest' otsima. Mõne aja pärast nad naasesidki siis toetades toda prapporit siis hoolikalt mõlemalt küljelt (et mitte öelda lohistasid).
Värske õhk ja karge hommik tegid oma töö ja mõne aja pärast seisis ta juba oma kohal rivi ees ja harjutas pomisedes oma etteastet "to-va-rishhh kapi-tan hõkk! Vtaroi zvod hõk! ... hõk!". Siis lõi käega, nähtavasti jäi rahule, mõtles veidi, nööpis omal eest lahti ja hakkas platsile kusema.
Meie kõik sada meest seisame ja vaatame seda nalja pealt! Ühel leitnandil sai siis kõrini ja ta läks võttis sellel klounil kratist kinni ja proovis teda platsilt minema lohistada. See oli aga viga, sest tüüp oli juba nii kaineks saanud, et juba jagas veidi mis kohas ta on. Ühesõnaga läks siis kakluseks tolle leitnandi ja prappori vahel, mis lõppes siis sellega, et leitnand lõi meie kangelasele jalaga kõhtu nii, et too tükiks ajaks asfaldile vedelema jäi.
Roodukomandör saabus siis paraadi vastu võtma parajasti selleks ajaks, kui meie õnnetusehunnik juba proovis ennast asfaldilt püsti ajada. Edasi läks siis raporteerimiseks, et 'zvod' ülesse rivistatud ja nii edasi.
Seltsimees 'hõkk, hõk' jäi sellega muidugi totaalselt hätta ja kordas publiku tungival nõudmisel oma etteastet mitu korda. Edasi järgnes meie pisikesest tribüünikesest mööda marssimise voor, mis tal ka ebaõnnestus, kuna ta ei suutnud vaadata kõrvale ja kõndida otse samal ajal...
Siis tuli hommikusöök ja tundus, et tsirkus on selleks korraks läbi, kuid enne tööle minekut rivistati meid jälle värava ette, et oodata ette sõitvaid autosid. Seekord sattus meie kangelane siis leitnandi kõrvale ja kuna talle ei andnud rahu see hommikune asfaldil puhkamise episood, siis otsustas ta asja klaarida ja hakkas õiendama, et miks sa häbistad mind siin sõdurite ees ja mis sa mulle kallale tulid ja ma löön su raisa maha jne. Leitnand käratas talle vastu, et "sm. praportsik te olete purjus ja teid tuleks kubusse panna ülemustele vastuhakkamise eest" jne. Selle peale kaotas sm. 'hõkkk!' närvid ja ründas leitnandi. Viimane lõi ta lihtsalt ja konkreetselt paremsirgega pikali. Seda nalja aga nägi ka juba roodukomandör pealt ja viimane vaatus toimus siis jällegi sajakonna mehe silme all.
Roodukas lihtsalt rebis tüübilt raksuga pagunid pealt ja kõik!
Mis nüüd sõjaväelisse auandmisse puutub, siis sellele tüübile anti au andmise asemel pimedamal ajal tihtipeale lihtsalt sõdurite poolt pasunasse, sest selle lühikese aja jooksul, mis me teda kannatama pidime, ei suutnud ta endale ühtegi sõpra leida. Tema sõduritesse suhtumist iseloomustab üks väike seik.
Oli pühapäevane päev ja külastusaeg. Tuli siis ka tolle prappori naine koos kolmeaastase tütrekesega papat teenistuspostil vaatama. Kõnnivad siis territooriumil ringi ja plikatirts hakkas järsku vanematelt nõudma, et "pokazite sloniki, hotsu sloniki videt - ääääää! äääää!". Tubli papa võttis siis oma zvodi ja korraldas neile gaasimaski õppuse. Maskid pähe-maskid maha, maskid pähe-maskid maha! Tütreke muidugi plaksutas ema süles ja papa lasi poistel siis ka kakskümmend ringi ümber platsi joosta. Asi lõppes sellega, et üks sell ei võtnud kurvi välja (ei näinud uduste klaaside tagant) ja jooksis peaga vastu betoonist laternaposti. Poiss kukkus teadvuseta maha ja tuli santshasti kanda.
Lisaks oli ju viina ka vaja ja selleks alustas ta kohe suurejoonelist kampaaniat, mis seisnes selles, et tema 'zvodi' mehed pidid siis selle talle tema vajaduste järgi kindlustama. Ükskõik kuidas, pole oluline kust saate, käsku tuleb täita! No mitte kuidagi ei õnnestunud tal austust ära teenida, mitte kuidagi!
Seersantidele meil au ei antud vaid öeldi lihtsalt "privet!" Oma 'vsvodi' prapporile viskasime küll ja tema viskas lõbusalt vastu ka, aga temast peeti lihtsalt lugu ja ka austati väeosas, kuna seisis meie huvide eest.
Selline oli siis lugu nende tervitamistega seal kus mina teenisin.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Ega vist keegi seda korralikult tea. Olen teeninud kolmes kohas ning igal pool olid oma tavad.kapralheinz kirjutas:NL armees tervitati "ustavi" järgi ainult "s golovnõm uborom" st. mütsiga...
Loll küsimus, aga pole kunagi Kaitseväe määrustikku lugenud, kuidas nüüd meil? Britid taovad küll siseruumides paljapäi kulpi...võibolla mingi CA jäänuk minus, aga kuidagi harjumatult kole vaadata...
Õhutõrjedivisjonis tervitati käe tõstmisega ainult väeosa territooriumil vabas õhus. Siseruumides suruti käed korraks vastu külgi ja noogutati sõbralikult. Kui siseruumides oli vaja kellegi poole pöörduda, siis tõsteti käsi kõrva juurde küll. Maastikul oli igasugune tervitamine keelatud. Snaiprid lasevad maha, hoiatati.
Sidepataljonis tervitati ainult täies mundris. Kui keegi loivas dressides ja plätudes sauna poole, võis ta ülemast möödududes kasvõi nina urgitseda. Siseruumidel ja õuel vahet ei tehtud. Metsas kätt ei tõstetud.
Meegomägi oli kõige sõgedam koht. Kõik tervitasid kõiki, igal pool, igal ajal ja igas riietuses.
Mis puutub aga vastastikust viisakust, siis mõnikord tundub see küll ülepingutatud. Samas ei tee viisakus kunagi paha. Näiteks jaanuaritormi ajal paigutati meid Pärnu pataljoni territooriumile. Olime nagu pätid: kummikud porised, vihmakuued soolalaigulised, habe ajamata ja kiivrialune müts lötakaks veninud. Ajateenistusest jäänud instinkt ütles, et niisugusena ei maksa end väga eksponeerida. Hiilisin mööda hämaramaid kohti, kuid sattusin siiski vastamisi ajateenijaga, kes mulle "kulpi lõi". See võttis ikka sõnatuks küll, suisa soe tunne tuli südamesse!
Re: au andmine
Džiizas Kraist, et siis kohe terve mu põlvkond oli piiratud mõistusega...komandör kirjutas: Selle üle debiilselt diskuteerida (on vaja, pole vaja, tegin, ei teinud ja midagi ei juhtunudki) on lihtsalt nõme.
Kellele see ilkumine lõbu pakub, see pole endale asja selgeks saanud ja oht enam kui olemas, et ta pole piiratud mõistuse tõttu võimelinegi aru saama. Kahju, aga on ka selliseid, sest Issanda loomaaed on tõesti ääretu.
26 kuu jooksul teenisin koos v trehvasin kokku kümnekonna eestlasega, paarikümne lätlase-leedulasega, lugematute muude ex-n.liitlastega ja siis ei pannud tänu piiratusele tähelegi, et kõik me olime tglt ... debiilsed loomad!
Ath, komandär, et silmad avasid, suur tänu!
TÕDEONAJATÜTAR
komandir kajastab prapporite ja muu sellise saasta vaateid ---
mul on selgelt meeles kuidas stashii prappor lõugas-jobbanoije debilo ,
skoto jobannoje---
huvitav et komadir ei püstitanud küsimust --sto sovetskaja vlast ne nravitsa
jobannoje fashisto---
tundub küll väga seda moodi mõttelaadiga mees
ma kohtasin sõjaväes ka tema moodi eesti mehi kes ihust ja hingest
teenisid nõukogude liitu
nad olid väga asja sees ja korralikud nõukogude võimule ustavad sõdurid
kes esimese käsu peale dzotile viskusid
niiet kommunistlik kasvatus oli vilja kandnud
kahjuks (või õnneks) ise sellne bditelnoi soldat ei olnud
ja asja südamesse ei võtnud
komandir on asja ikka tõsiselt võtnud ja ega seda saa talle pahaks panna
aga miks tal siiamaani need kiiksud sees on ma mitte aru ei saa
mul on selgelt meeles kuidas stashii prappor lõugas-jobbanoije debilo ,
skoto jobannoje---
huvitav et komadir ei püstitanud küsimust --sto sovetskaja vlast ne nravitsa
jobannoje fashisto---
tundub küll väga seda moodi mõttelaadiga mees
ma kohtasin sõjaväes ka tema moodi eesti mehi kes ihust ja hingest
teenisid nõukogude liitu
nad olid väga asja sees ja korralikud nõukogude võimule ustavad sõdurid
kes esimese käsu peale dzotile viskusid
niiet kommunistlik kasvatus oli vilja kandnud
kahjuks (või õnneks) ise sellne bditelnoi soldat ei olnud
ja asja südamesse ei võtnud
komandir on asja ikka tõsiselt võtnud ja ega seda saa talle pahaks panna
aga miks tal siiamaani need kiiksud sees on ma mitte aru ei saa
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist