"Tankid EKV-le"

[Veiko Palm]

Siin foorumis ja eriti selles teemas saab kiiresti selgeks korraliku vaidluse põhitõde: on olemas vaid kaks arvamust - vale arvamus ja minu arvamus.

Tankid on selge hõbekuul (kes ei tea, guugeldage) - tankide olemasolul on riik kaitstud, tankide puudumisel on häving. Palju siis tanke vaja on? Tuleb välja, et vahet polegi. Loomulikult mida rohkem, seda uhkem, aga tegelikult oleks kasvõi mõned. Ja tegelikult ükskõik millised. Ning tankid on ka selge usuküsimus - kes tanke pooldab on õige, teised valed. Väidete toetamiseks sobivad ükskõik millised põhjendused - alates tankikrahvi mälestustest ja lõpetades resoluutse "iga lapski teab" stiilis väidetega. Minu mõistus ei võta. Ei saa ju olla sellist relvasüsteemi, mis lahendaks kõik meie probleemid korraga. Nüüd ja igaveseks. Hõbekuuli pole kunagi olemas olnud, ega suure tõenäosusega ka teki.

Kusjuures olukorra teeb koomiliseks veel see, et tegelikult tankide vastu keegi õigupoolest ei olegi. Kuidas saakski olla? Tankid on tõepoolest võimekas relvasüsteem. Tank on hea. Samas ma ei viitsi isegi reageerida nt Trummi, Lemeti, Leo (mälu järgi, sarnaseid on veel) väidete absurdipööramiste katsetele. Kui teile öeldakse, et minu arvates on mingi asi teisest parem või sobivam, ei tähenda see seda, et üks asi on hea ja teine halb. Vaid see tähendab, et üks asi on minu arvates teisest parem või sobivam. Samuti tahaks kõrvale jätta igasugused vandenõuteooriad (stiilis - meie juhtkond on meid maha müünud) ning otsesed süüdistused ebakompetentsuses, lauslolluses ja isegi riigiriisumises (kui oskate, tehke paremini. Ei peaks ju eriti raske taoliste lollide massi seas tippu tõusta olema?).

Mille pärast siis tegelikult vaidlus käib? Kaks põhiküsimust.

Esiteks tähtsuse järjekord, ehk kas tankid nüüd ja praegu või on meil midagi enne tähtsamat ja siis tankid? Praegune riigikaitse juhtkond on oma valiku teinud. Siinkohal pean ka kummutama foorumis laialt levinud müüdi (olen ka ise kahjuks piisavalt ebaselge olnud) nagu oleks tankid konkureerinud RKAK-s jalaväe lahingumasinatega. Ei konkureerinud. Jalaväe lahingumasinaid peeti palju vajalikumaks ja suurt diskussiooni need ei tekitanud, tankid konkureerisid teiste asjadega. Tulevad tähtsamad asjad enne ja siis tankid. Ei meeldi selline järjekord? Pole midagi teha. Rabelege riigikaitse juhtkonda ja andke riigi juhtkonnale teistsuguseid nõuandeid. Aga arvestage, et absoluutset tõde ei ole olemas. Ei ole olemas sellist teaduslikku valemit, et paned sisse muutujad (maastik, vastane, aeg jms) ning vastuseks tuleb kindlasõnaline - tankid! Kuid see küsimus on ka ainuke, mille üle võib riigikaitse juhtkonnaga diskuteerida. Samas tasuks enne mõelda ka oma argumentide toetamisele, ehk tulla välja varjunime tagant ja teatada, et mina see-ja-see, taolise sõjalise hariduse ja kogemusega, toetudes sellele ja teisele arvan järgmist. Väga raske on minna näiteks kaitseministri või kindral Tiganiku juurde ja teatada, et kuule, foorumilane aexc76 arvab, et peaks ikka tankid võtma, tuleb vist Ämari kinni panna ja ärme enam Kaitseliidule varustust osta.

Teine küsimus tuleneb otseselt esimesest. Kas me arendame võimeid tähtsuse järjekorras ja terviklikult või mitte? Võime on ainult siis võime, kui on olemas kõik võimekomponendid - inimesed, väljaõpe, relvastus, varustus, taristu, varud jms. Kaitseplaneerimises tähistame seda terviklikkust lühendiga DOTMLPFI (guugeldage). Aga asja mõte on lihtne - mõne komponendi puudumisel puudub ka võime. Hullemgi veel - näiline võime on tegelikult taak. Näiteks (väljamõeldud riigi näide loomulikult) kui mereväe lipulaev seisab kai ääres, sest masinad vajavad remonti ja meeskonda lihtsalt pole, siis tegu pole lihtsalt kurva saatusega vaid selle laeva kai ääres hoidmine maksab iga päev palju raha. Väga palju. Kuid kuskil aruandes või klantskaantega relvastuseraamatutes on selle riigi mereväel kirjas uhke laev. Üks jalaväepataljon, mis on täielikult mehitatud, relvastatud, varustatud, välja õpetatud ja varudega tagatud, on parem, kui viis pataljoni, millel on küll relvad, aga puudub laskemoon. Kus on küll inimesed, aga puudub väljaõpe.

Kui RKAK otsustab nn põhisuunad, siis täpsem kaitseplaneerimine toimub 4-aastaste tsüklite kaupa ning iga-aastaselt. Ning Excelis. Excelis selles mõttes, et ei saa opereerida ressursiga, mida olemas pole (olen korduvalt öelnud, et ei võta sõna selle kohta kas 2% on hea või mitte). Ning siin ei saa riigikaitse juhtkonnaga suurt vaielda, kui öeldakse, et ressurssi pole. Kas plaanid pole siis paindlikud? On küll. Äärmiselt paindlikud. Nii nagu Herem seletas - tahad midagi plaani sisse panna, tuleb midagi samas mahus plaanist välja võtta. Muidugi saab ka teisiti. Õigemini natuke teisiti. Saab rääkida sellest, et me peame kaugele ette vaatama ja riigikaitsele vundamenti ehitama ja muud säärast. Mida see praktiliselt tähendab? Seda, et võimeid ei arendata terviklikult. Näiteks ostes tankid lattu seisma (ka laod tuleb ehitada muuseas) jääb ostmata teiste üksuste laskemoon, ei õpeta välja piisaval hulgal reservväelasi, ei osta kaitseliitlastele varustust, Scoutspataljon jääb alamehitatuks jms. Tulemus? Paberil ilus sõjavägi, reaalsuses null. Ning tankid niikuinii ei sõida.

Tasuta võimeid ei ole olemas. Selline on minu kogemus. Ootan huviga vastuväiteid. Kuid palun õige nime alt ja viidetega oma kogemustele ning haridusele.

[Veiko Palm]

Ja algne küsimus ju oligi, et miks me ei võinuks juba aastat 15 tagasi hakata inimesi pisitasa roomiktehnikal opereerimiseks ette valmistama. Jättes näiteks ühe plastkerega miinijahtija ostmata. Jämedalt 300 miljoni krooni eest oleks vast mõne inimese ikka palgal pidada kannatanud.

Kaks vastust. Esiteks vormiline - mis sellest irisemisest kasu on? Muudmoodi ei oska ma seda nimetada. Oleks seal sada jalga, küll saaks sülti.

Teiseks sisuline - miinijahtijad on meile olnud tähtsamad, kui tankid. Vaata minu pikemat postitust palun.

Ja viimane (jällegi sisuline) - oleme koolitanud (välismaal) piisavalt tankiste selleks, et aru saada, millega on tegu. Scoutspataljoni praegune ülem on hariduselt tankist näiteks. Kas oleks asi parem olnud, kui meil oleks need Sinu poolt kõikide asjade lahenduseks peetavad kolm T55 tanki? Ei usu. Puhtpraktiliselt arvan, et need tankid oleks lihtsalt kuskil kuuriservas seisnud, sest ressurss oleks läinud päris asjadele, mitte butafooriale. Ei usu? Vaata lätlasi.

[Lemet]

Ei nõustuks selle esimese lõiguga kohe kindlasti mitte. Pole see ühtki nii väga usuküsimus, pigem ikka ühepoolne ja väga kasin kommunikatsioon, mis asjas süüdi on. Sest siiani kuuleb ju vaid tõdemust, et "nii on" Selmet loogiliselt ja põhjendustega lahti seletada, et miks nii on.(miska mul oligi suur lootus lugupeetava algatatud teemaga). Ning kui oleks sealjuures tegu loogiliste ja argumenteerit väidetega, siis vajuks teema ju iseenesest ära. Ja kui nüüd lugupeetav võtab väita, et tankid polnud üldse teemaks ning üksmeelne eelistus kuulus jalaväe lahingumasinatele, siis kas alles neil päevil ei väitnud keegi, et ikka mõlemad olid lõpuni päevakorras.

Edit: Puhtpraktiliselt jagas Terras Siilil infot, kuidas need neli tanki väljaõppe taset ütlemata kõvasti tõstsid...ja kui me oleme välismaal piisavalt tankiste koolitanud, siis mis jutt see on, et inimesi pole. Ja kuidas on tõsiasjaga, et üks kõige kõvemini koolitatud praktik sedapidi järjekorra hoopis valeks on tunnistanud(

[HeiniR]

Veiko Palm, kiidan igati heaks kehtivas arengukavas oleva kolme peamise relvasüsteemi hanked (CV-d, Javelin, liikurid)+ side/luurevahendid, kuid olles ka "tankiusuline", küsin, et koguaeg räägime me kehtivast arengukavast kui mingist kastist ja väljapoole mõelda ei suuda või ei taha? Enamus, kes siingi foorumis tanke pooldavad, on mingil määral riigikaitsega enam kursis ja enam seotud kui inimene tänavalt.
Ma usun isiklikult seda, et kõik kehtivas arengukavas toodud kolm uut relvasüsteemi annavad suure panuse Eesti kaitsmisele lisaks, kuid kehtiva arengukava kestel on toimunud meie jaoks oluline nihe - Ukraina käib sõda. See on esimene kord nii ligidal ja nii oluliselt meid puudutav konflikt, millest on meil palju õppida. Kui 2014.a alguses oli tore tõdeda, et Eesti saab omale Javelinid+CV-d, siis nüüd hakkab mul halb kui seda Mikseri suust pean jälle kuulma.
Seoses Ukraina sõjaga, kus tankid+ kaudtulerelvad on näidanud end heast küljest, on paljudel siinse foorumi külalistel küsimus, et millise relvastusega meid siis lõpuks saadetakse meheteguid tegema. TANK ei ole lihtsalt relvasüsteem, see on ka psühholoogiline relv. Kui minu taga on tank+ liikurid, tunneksin end tõenäoliselt paremini, just psühholoogilises mõttes. Kui muu võitlejaga kaasaliikuv tehnika/relvasüsteem on vastase otse või kaudtule tabamuse korral siiski kergemini hävitatav, siis tank vastupidiselt üks vastupidavamaid - see on aga läheduses viibivatele omadele oluline.
Tankid kindlasti ei võida üksi sõda, kuid meie meeste eneseusku tõstab küll.
Minule jääb arusaamatuks, et 2009-2022 (vana+uus arengukava) suudame hankida omale kolm relvasüsteemi, millest ükski ei ole veel 2015.a suveks kohale jõudnud. Ajakirjanduses ei ole siiani piuksugi isegi mitte kehtivas arengukavas olevatest liikuritest, mis on selle arengukava vast olulisim komponent. Kui keegi tahab riigikaitsest osavõtvate meeste/naiste motivatsiooni alla lasta, siis just nii ma seda teekski kui oleksin mõne pahariigi luureülem, st venitaksin, venitaksin hangetega seni kuni pahariigi tegelased on jõudnud pahategusega hakkama saada.
Kui kehtivas arengukavas on sees kolm relvaliiki, siis tuleks nendega tegeleda ajaliselt võrdselt, eriti veel tänasel päeval, kus meie naabrite naabri juures käib korralik laamendamine. Isegi RKAK raames ei suudeta hetkel paindlikud olla, et enne peavad olema CV ja Javelin makstud, alles siis saame minna edasi liikuritega, seniks raha ei jätku. Tõsiselt mehed? Sitt päev, kellele kurdame?
Kui raha pole, tuleb leida - tasume hiljem, teeme maksegraafikud, liisingud jne. Ma ei pea vajalikuks tõsta nt 2% osa SKT-st, kuid pean vajalikuks seda, et tulevikus arvestatav hangete osa võiks juba praegu käiku minna, vastasel korral võib juhtuda see, et varsti ei olegi seda EKV-d, kellele neid mänguasju osta.
Inimest tänavalt ehk tõesti ei huvita, mis ja mida mingil ajahetkel EKV-le hangitakse, aga siinset foorumi rahvast paraku huvitab. Peamiselt just seetõttu, et need inimesed näevad end riigikaitsjatena, nad näevad endale võetud kohustust kurjale reageerida. Aga et need mehed tuleksid x-päeval välja ja jääksid endale kindlaks, selleks on vaja ka neile kindlustunnet, et kuskil minu selja taga on korralik kogus 155mm, kuskil taga pool liigub meile appi Scoutsi kompanii oma CV-de ja Leodega.
Arengukava järgi toimetamine on kiiduväärt, kuid lisaks oleks vaja mõtlemist, et ei pea olema kõik asjad enne makstud kui juurde hangime. Kujutage nüüd ette, et kodanik korjab raha eluaseme tarvis ja kui raha 50a pärast koos, siis läheb ja ostab. Heal juhul saab seal mõned aastad eladagi...

[Kapten Trumm]

HeiniR, kas sa leiad mõne artikli, kus KVJ, kaitseminister või mõni kamina kõrgem ametnik tunnistab, et hetke julgeolekuolukorras on finantseerimist vähevõitu...?
Mina tunnistan, jäin väga suurtesse raskustesse sellise leidmisel, äkki olen liiga vana ja vilumatu internetis? Küll aga leidsin eri allikatest rohkelt nupukesi sellest, kuidas Eesti (hästi) kaitstud on.

Raamist välja minek tähendaks, et kas praegu või tulevikus on vaja lisarahasid. Rohkem, vähem, millal - on detailid, aga selge vast on, et on vaja.
Mina nt arvan vastupidiselt siin mitmele mehele, et SKP % suurendamiseks peaks RE istuma mõned aastad opositsiooni pingil.
Miks - minu tähelepanekuid mööda on just nimetatud partei Eestis "meil on kõik väga hästi ja virisejad närigu muru" tüüpi paigaltammumise poliitika kõige jõulisemad sisseviijad.

[HeiniR]

Trumm, ma arvan, et 2% SKT-st on meie tänase majanduse juures päris hea ja selle eest saaks nii mõndagi.
2015.a on eelarve 412mln €. Sinna lisanduvad liitlastega seotud kulud.
Sisuliselt jääb hangeteks ca 120 mln € (+ investeeringud taristusse ca 40mln €), mille eest võiks parimal juhul kaubelda saklastelt välja tehaseuued Leo2 pataljoni (Rootsis oli vist tankipat ca 30 tanki), hinnaks ca. 5mln€ tükk.
Jah, nii ei saa mõelda, et planeerime ühe aasta eelarve ainult tankidele, kuid lihtsalt piltlik näide, mida me ühe aasta hangetele kuluva raha eest oleksime võimelised ostma. Raha ei ole enam vähe.
Kui arvestame 1/3 töötasud, 1/3 hanked/infra + 1/3 muud kulud, siis igal aastal saab sõltuvalt SKT tõusust kaitse-eelarve juurde ca 30 mln € lisaraha.
Siinjuures tasub veel arvestada, et paremaks on läinud infrastruktuur ning sisuliselt on üsna pea kõik EKV taristu uuendatud, millele peaks tulevikus mõnevõrra vähem raha kuluma. Lisaks ei ole meil hetkel kallist A-stani missiooni kukil, mis samuti sõi kokkuvõtteks 10 a peale päris korraliku summa.
Järgmisel aastal peaks hangete eelarve olema ca 170mln € ja me ei suuda erinevalt leedukatest omale koju vedada liikureid, mis on sisse kirjutatud ka kehtivasse arengukavasse.
Lisaks on valikukoht siin juba paljunämmutatud saadavus, st kas me hangime omale arengukava väliselt mingid masinad ette ära või ootame "järgmist" perioodi, mil hinnasiltidel on ilmselt üks null juures.

[Kapten Trumm]

Et liikureid või mis iganes ei paista jne - on ka seotud harjumusega osta kalleid asju, mis pigistavad võime väljaarendamise kõri kinni juba päris alguses. Näiteks läbi selle, et ei suudetagi võime väljaarendamiseks vajalikku alginvesteeringut teha ja üritus venib pikalt (nagu väidetakse alatasa venivat vana amortiseerunud tehnikaga). Aga võib-olla on see harjumus õige. Liikur PzH-2000 pole mitte ju asi omaette, vaid annab võimet nimega "suurtükiväe kaudtuletoetus". Selle võime jaoks on vahendeid teisigi, odavamaid ja kallemaid, efektiivsemaid ja vähem efektiivsemaid.

Mitte ilmaasjata pole Soome suurtükiväe peamine tööloom 122 mm D-30 haubits ning pole ka ette näha, et need lähikümnendil vanarauda läheks ning ühe-kahe liikurite pataljoniga asendataks. Soomel (kellele on jõukohased hävituslennukid ja lahinguvõimelised pealvee sõjalaevad) lihtsalt pole pappi oma suurtükiväge liikuritele üles ehitada.
Mingi asi paneb aga meid arvama, et meil see tee jõukohane on.

Aga see on laiem küsimus ja väljub teemast (tankid) - lihtsalt selgitasin, kuidas ma mõistaks ümbritsevat taustsüsteemi.
Autodega (sh raskeveokidega) on ikkagi nii, et uued või peaaegu uued masinad seda oodatud jooksvate kulude säästu ei anna, nende sõidukilomeeter on hulga kallim ja selleks, et uus masin end ära tasuks, tuleb sellega nonstop sõita.

[negevng]

Kaitseväel ei ole piisavalt ressursse ega kompententsi, et paralleelselt mitut erinevat keerulisemat relvasüsteemi üleöö kasutusele võtta ega jalaväe lahingumasin, liikur, tank ei ole mõni lihtne käsitulirelv. See on aastatepikkune protsess, seda ei ole võimalik mõne kuu või aastaga ära teha. Oleks meil vastav taristu, väljaõppinud kaader, relvaliigid juba varasemalt kasutusel, välja arendatud et asi piirduks vaid ümberõppe ja tüübikoolitusega aga paraku ei ole Eesti mõni suurriik, kes oleks suutnud üleval pidada tanke, jalaväe lahingumasinaid, liikureid ja muud sarnast. Nüüd veidikene nendest nn. Poola tankidest. Kui aastal 2015 ei ole kaitse-eelarves piisavalt ressurssi, et tankidega tegeleda, kas siis aastal 2000 oli? Ei olnud, mis siin siis nii väga keerulist ja arusaamatut on? Kas see pole antud ajahetkel olnud mitte ainuõige valik? Poola lihtsalt soovis toona Euroopa tavarelvastuse lepingutele, NATO standarditele mittevastavat, lootusetult vananenud sodi võimalikult lihtsalt kaelast ära saada. Lihtsam, odavam, kasulikum oli tal need mõnele ullikesele-lollikesele ära kinkida nt. Eestile või Lätile. Kas me oleks pidanud siis oma vägagi piiratud kaitse-eelarve juures hakkama Poolale mittevajalikku vanarauda utiliseerima?

Eelmisel aastal üritas Poola tulutult kinkida Eestile kümme tanki T-55, kuid Eesti loobus kingitusest põhjendusega, et kaitse-eelarve ei võimalda esialgu tanke üleval pidada.

Mitu Eesti sõjaväelast on öelnud, et Eesti kaitseväel poleks kümne tankiga midagi peale hakata, kuna nende hoidmine, hooldus ja meeskonna väljaõpe läheks väga kalliks.

Eesti pole valmis tanke vastu võtma, sest puuduvad nende hoidmiseks vajalikud tingimused, remondibaas ja väljaõppinud isikkoosseis. Kasutuks muudab tankid ka polügooni puudumine.

[Lemet]

Ja sellel, et "kohe-kohe saame Leopardid", polnud äraütlemisega loomulikult midagi pistmist...

Kaitseministeeriumi kantsler Tarmo Mänd ütles eile riigikaitsekomisjoni istungil, et Eestile kingitakse varsti moodsamad, Saksa päritolu tankid Leopard-1, mis on paremad kui poolakate pakutud kümme keskmist tanki T-55.

"Loobusime Poola tankidest vaid seetõttu, et kaitseministeerium lubas aasta pärast paremaid," ütles riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar. "Isiklikult arvan, et oleks pidanud kingituse siiski vastu võtma, kuid ministeeriumi ja peastaabi vastuseis sellele oli tugev."

meenutame siinkohal taas, mida arvas nendest keeldumisest meite ainus konventsionaalses sõjas suuremate koondise juhtimiskogemusega sõjaväelane

Eilsel riigikaitsekomisjoni istungil eksperdina osalenud Balti kaitsekolledzhi õppejõud kindralmajor Ants Laaneots nimetas peastaabi põhjendusi naeruväärseks ning tankidest loobumise otsust rumalaks ja ebakompetentseks.

Laaneots peab Poola tanke vajalikuks

"Need kõik on pseudoprobleemid, mis ei pea paika," lausus Laaneots. "Meil ei ole praegu vähimatki garantiid, et lähiajal midagi paremat saame. Sellised kingitused maksavad miljoneid ning tulevikus ei pruugi neid enam tulla."

Laaneots ütles, et Leopard-1 on poole parem tank kui T-55, kuid Leopardide saamine on esialgu vaid unistus.

"Poola pakkus tanke täiesti tasuta, koos vajaliku laskemoona ja tagavaraosadega," lausus Laaneots. "Nendega oleks saanud väga edukalt jalaväge välja õpetada, tegutsemaks nii tankide vastu kui ka nendega koostöös."

Riigikaitsekomisjoni esimehe Tiit Tammsaare sõnul lükkas Laaneots kõik peastaabi esitatud põhjendused tankidest loobumise kohta ümber.

[Kilo Tango]

...

Mitte ilmaasjata pole Soome suurtükiväe peamine tööloom 122 mm D-30 haubits ning pole ka ette näha, et need lähikümnendil vanarauda läheks ning ühe-kahe liikurite pataljoniga asendataks. Soomel (kellele on jõukohased hävituslennukid ja lahinguvõimelised pealvee sõjalaevad) lihtsalt pole pappi oma suurtükiväge liikuritele üles ehitada.
Mingi asi paneb aga meid arvama, et meil see tee jõukohane on.

...

Liikurite osas nõus kuigi ega Soome ilma liikuriteta ei ole kah. Neil neid lausa 72 tükki. Samuti (ei mäleta, kus see mulle silma jäi) on juttu olnud küll, et Soome tahab 122mm torud välja lülitada ja hankida nende asemele mingi muu kaliibri (ilmselt 155mm) torud. 122mm probleemid on teada ja vaevavad nii somme kui meid. Aga see on tankiteema nii, et jätkatagu palun.

Ahjaa - vaat neid "tulitera" asju, mida Trumm igal pool EKV teenistuses näeb mulle küll isiklikult silma ei hakka, kuid me oleme enne olnud sellel teemal eriarvamusel ja jääme ilmselt ka edaspidi.

[Kapten Trumm]

Ma rääkisin ikka kallitest asjadest:

on ka seotud harjumusega osta kalleid asju

2,5 miljonit eurot jalaväe lahingumasina eest on ikka päris karm hind meie rahakoti kontekstis.
Selliste tükihindadega me ehitame seda mehhaniseeritud brigaadi veel rahulikult 30 aastat.
Aga see eest rangelt RKAKi ja eelarveliste vahendite raamistikus
Analoogselt oli päris karm liigutus maksta 270 miljonit krooni ühe Sandowni eest, mida siin on mitte vähe remonditud (vaadake riigihankete registrist MeV hankeid).

[negevng]

Ja sellel, et "kohe-kohe saame Leopardid", polnud äraütlemisega loomulikult midagi pistmist...

Saamegi, aastal 2030+ saame Saksamaalt paari miljoni euroga tankid Leopard 2A7+, mis on moodsamad kui täna enamikel NATO liikmesriikidel. Mis mõtet on meil täna neid olematuid Poola tanke enam taga nutta? Eesti ei pea oma väheste ressursside arvelt tegelema Poolale mittevajaliku vanaraua utiliseerimisega!

[Lemet]

Ametnikud, kes inimestelt tunnistusi võtavad, väidavad, et kõige tõepärasemad ja ausamad avaldused tulevad vahetult peale juhtunut, hilisemaid avaldusi hakkavad tavaliselt varjutama kõiksugu asjaoludest tingitud kaalutlused. Selle näiteks kasvõi kahe vangistatud sõjaväelase tunnistused- algul üpris avameelsed vennad on tänaseks märksa kidakeelsemad ja valivamad oma tunnistustes. Vahetult peale seda 1999 aasta epopöad ei räägitud midagi praegu põhilise väitena välja käidavast rahapuudusest, vaid tõdeti üpris üheselt- riigil puudub kaitseväe arengukava, Poola tankid on tehnika eilne päev ja peagi tulevad uued ja paremad pakkumised...

Riigikaitsekomisjoni esimehe Tiit Tammsaare sõnul jäi komisjoni istungil tankidest loobumise argumentidena kõlama, et Poola tankid on tehnika eilne päev ja varsti tulevad uued ja paremad pakkumised. Samuti see, et Eesti ei ole valmis tanke vastu võtma, sest riigil pole kaitseväe arengukava.

[negevng]

Poola tankid on tehnika eilne päev ja peagi tulevad uued ja paremad pakkumised...

Uued ja paremad pakkumised tulidki, pakuti tanke: Leopard 2A4, Leopard 2A5, Leopard 2A6 aga on palju olulisemaid asju kui tankid. Tankid ei ole nimekirjas prioriteet NR.1, on sellest tõesti nii raske aru saada?

[Lemet]

Saamegi, aastal 2030+ saame Saksamaalt paari miljoni euroga tankid Leopard 2A7+, mis on moodsamad kui täna enamikel NATO liikmesriikidel. Mis mõtet on meil täna neid olematuid Poola tanke enam taga nutta? Eesti ei pea oma väheste ressursside arvelt tegelema Poolale mittevajaliku vanaraua utiliseerimisega!

Kadestan lugupeetava optimismi...seda nii nende tankide saamise osas Saksamalt, hinna osas (2A6 hinnaks pakutakse 2007 aastav numbrites 5.74 millionit paha rubla) kui ka meie valmisolekus neid vastu võtta. Nüüd, 16 aastat peale pakkumist oleks muidugi mõttetu teema ümber jahuda, kui mitte elu ei näitaks, et suuresti on meie mttelaad jäänud muutumatuks ning põhiaur läheb mitte võimaluste otsimisele, mil kombel saaks, vaid ikka tuntud headuses seletuste leiutamiseks, miks kohe kuidagi ei saa.

EDIT:

Tankid ei ole nimekirjas prioriteet NR.1, on sellest tõesti nii raske aru saada?

Loomulikult mitte, prioriteediks oli kasutu lipulaeva aastatepikkune kai ääres hoidmine ning tänaseol päeval uue ministeeriumihoone ehitus ja baretid...