Kes päästis lahti Teise maailmasõja?
Antud teema siin toodud käsitlus ei vasta küll praegu tunnustatud akadeemilise ajalookirjanduse standarditele, kuid viimasel ajal on Teise maailmasõja puhkemise põhjuste ümberhindamine vallandanud ajaloolaste seas elava diskussiooni. Vanameelsete Venemaa ajaloolaste reaktsioon väitele, et tegelikult kavatses Stalin esimesena rünnata Saksamaad [ja Euroopat], on olnud raevukas ning üleolev ja nad lootsid selle teesi kergelt ümber lükata. Kuid ootamatult on asunud seda väidet kaitsma ka mitmed Venemaa ja Lääne noorema põlvkonna kutselised ajaloolased. Nüüdseks on mitmed Venemaal avanenud arhiividest leitud materjalide põhjal tehtud uurimused seda Stalini rünnakuplaani ka kinnitanud.
Venemaa ja lääneliitlaste, kui võitjate ajalookäsitluse järgi alustas relvastuses suurt ülekaalu omav hitlerlik Saksamaa 1941. aastal sõda Nõukogude Liidu vastu, et laiendada oma eluruumi Euroopa-Venemaa arvel. Ajaloolaste viimaste aastate uurimused on aga üha veenvamalt näidanud, et tegelikult valmistus Nõukogude Liit ise Saksamaad ründama ja valmisolek selleks oli planeeritud 1941. aasta juuli teisele poolele ning Saksamaa alustas sõda, et ennetada Punaarmee sissetungi.
Operatiivplaani sõjaks Saksamaa vastu hakkas Punaarmee kindralstaap koostama juba 1939. aasta oktoobris ja sõja puhkemiseni jõuti neid teha vähemalt viis. Kõigi nende plaanide põhiideeks oli ootamatu rünnakuga Saksa relvajõudude purustamine, milleks sai Punaarmee ka vastava väljaõppe. 1941. aasta juuni lõpus, kui Punaarmee alles koondas oma jõude piirile ja oli Stalini käsul demonteerinud kõik varem loodud kaitserajatised, tabas Saksa relvajõudude ootamatu löök Nõukogude armeed kõige ebasobivamal ajal.
Nagu tõendavad ka marssal Mannerheimi poolt kogutud luureandmed, oli N. Liidul ja lääneriikidel 1940. aastal olemas järgmine tegevuskava:
1. Lääneriikide vaikival nõusolekul pidi Punaarmee 1940. aasta märtsis okupeerima ja annekteerima Soome. Balti riigid pidi Nõukogude Liit okupeerima ja annekteerima hiljemalt 1940. aasta maikuu lõpuks.
2. 1940 kevadel pidi Prantsusmaa koos Hollandi ja Belgia vägedega alustama sõjategevust Saksamaa vastu. Samal ajal pidi toimuma Inglise-Prantsuse invasioon Norrasse ja sealt edasi Taani ning Lõuna-Rootsi, kus oli ette nähtud luua Saksamaa vastu alustatava sõja lõunarinne.
3. Jugoslaavia pidi ründama Saksamaad "Böömi hobuseraua" kaudu, mida tõendasid 1940. aastal La Charités Prantsuse kindralstaabis sakslate kätte saagiks langenud dokumendikaustad.
9. märtsil 1940 saatis Saksa välisasjade minister von Ribbentrop marssal Mannerheimile ametliku kirja, mis oli dateeritud 07.03.1940 ja kandis riigimarssal H. Göringi ja von Ribbentropi allkirja. Selle Mannerheimi arhiivi säilikuna K/8/24 signeeritud kirjale olid lisatud järgmised dokumendid:
1) Fotokoopia Stalini ja Churchilli allkirjadega varustatud sõjalisest salalepingust 15 10. 1939. Sinna juurde kuuluvad dokumendi realiseerimise plaanid;
2) Skandinaavia aerofotod strateegilist ja taktikalist laadi märkmetega Inglise ja Prantsuse vägede põhja poolt Saksa Riigi piiride poole plaanitavate sõjalis-operatiivsete liikumiste kohta;
3) Lääne ja Ida ühise, Saksa Riigi vastu kavatsetava sõja organiseerimise ning teostamise selgitus. Dokumendi juurde on lisatud järgmised skeemid:
a) Aerofoto koopia liitlaste operatiivplaanide kohta Norras;
b) Skeem kaardil Saksa Riigi neljal rindel sõjalisse haardesse võtmise kava kohta. (Põhjarindel, Lääne-Prantsusmaa ja Belgia-Hollandi rindel, Jugoslaavia rindel Balkani poolsaarel ja Nõukogude Vene pearindel.)
4) Pärast seda, kui Nõukogude Liit on Soome okupeerinud ja Briti-Prantsuse ekspeditsiooniväed Norra, Taani ning Lõuna-Rootsi hõivanud, koostab ühine kindralstaap alljärgnevas järjestuses toimuvate ühiste ofensiivpealetungide ajaplaani:
5) Inglise ekspeditsiooniarmee üksused Põhja-Prantsusmaal marsivad koos Prantsuse armeega Belgiast läbi ja asuvad siis Reini rindel rünnakule. Samal ajal alustavad Vene väed Tšehhoslovakkiast ja Poolast pealetungi. Hollandi ja Belgia on lubanud osaleda selles ühises, Saksa Riigi vastu suunatud ofensiivis.
6) Inglismaa ja Prantsusmaa merejõud isoleerivad Saksa sõjalaevastiku, tõkestades põhjapoolse Põhjamere ja Doveri ning Calais' harukanali kuni Saksa armee kahjutuks tegemiseni.
7) Peamine rünnak Saksamaale tuleb plaani järgi Skandinaaviast Taani ja Baltikumi kaudu. Operatsioonide kindralstaap jääb Pariisi, kus ta otsekohe tegevust alustab.
Prantsuse ja Inglise õhujõudude ühine kindralstaap moodustab otsekohe koos Nõukogude Vene õhujõudude kindralstaabiga töörühma, mille operatiivseks eesmärgiks on anda Saksa õhujõududele hävitav löök, et seejärel ühiselt alustada maismaaoperatsioone. 9) Kokkuleppes kirjapandud klausel Soome võimaliku abistamise kohta põhineb 1939. aasta suvel Krimmi salakohtumisel saavutatud Churchilli ja Stalini omavahelisel sobimusel (Inglise Norra invasioon).
10) Sõjalisele salaleppele on Nõukogude vene kindralstaabi nõudmisel lisatud merekaardid, kus on märgitud Norra vetes asuvad miiniväljad. Royal Navi alustab Norra vete mineerimist 5.-6. aprillil 1940. Lisatud kaart tähistab oma merejõudude jaoks miinidest vabaks jäetud veeteid.
Mõnda ülaltoodu kohta kinnitavad ka Nürnbergi sõjakurjategijate protsessi materjalid: http://www.hot.ee/vaikal/nurnberg_f.html
).
.
Mõnes muus alafoorumis lahvatanud isikutevahelise vastastikuse "andmise" ritta ei taha liituda. (Ja edasi pidasin silmas "miks M II ms ajal Leningradi ei rünnanud").
Mis see üldse siia puutub?