Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

[EOD]

Natuke näitlikku õppematerjali:
https://www.youtube.com/watch?v=AMO_Hi-uA-s
https://www.youtube.com/watch?v=URGIZMsco4g

[Tammekas]

Hiinlastel on mitme püstoli juures kasutusel omapärane ühe käega vinnastamise süsteem. Huvitav, et see maailmas laiemalt levinud ei ole.

http://world.guns.ru/handguns/hg/ch/type-77b-e.html

see võeti mulle teadaolevalt üldse alguses venemaal kasutusele, et inimesed kel on töötav vaid üks käsi saaksid siiski püstolit tarvitada.

[EOD]

Ühe käega saab püstolit vinnastada, toetades sihiku rihma taha, hoides rauasuuet all, suunatuna kehast veidi eemale ja lükates relva alla.
Vähemalt PM ja TT puhul toimib ideaalselt. Reguleeritava sportsihikuga võib rihmast üle libiseda, kuna toetuspind väiksem.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ühe käega saab püstolit vinnastada, toetades sihiku rihma taha, hoides rauasuuet all, suunatuna kehast veidi eemale ja lükates relva alla.
Vähemalt PM ja TT puhul toimib ideaalselt. Reguleeritava sportsihikuga võib rihmast üle libiseda, kuna toetuspind väiksem.

Kindlasti on see väga hariv ja huvitav aga olgem ausad - kogu see "ühe käega vinnastamise" teema on täiesti marginaalne

[EOD]

Eriti marginaalne on see siis kui teine käsi on hõivatud näiteks ründaja käest kinnihoidmisega, milles on nuga. Teatavasti toimub püstoli kasutamine hädakaitseks reeglina lähidistantsilt ja vastavalt Relvaseadusele ei tohi padrunit padrunipesas olla.

[Smith]

Eriti marginaalne on see siis kui teine käsi on hõivatud näiteks ründaja käest kinnihoidmisega, milles on nuga. Teatavasti toimub püstoli kasutamine hädakaitseks reeglina lähidistantsilt ja vastavalt Relvaseadusele ei tohi padrunit padrunipesas olla.

Hea point.
Nagu ka varem siin teemas juttu oli , näevad PPA drillid relva kabuuri pistmist ja kabuurist
haaramist vinnastatud olekus. Püstoliga (häda)opereerimisel on iga sekund ja liigutus arvel.

[Leo]

Politseil oli aastaid kombeks kanda teenistuspüstoleid kabuuris tühja padrunipesaga, ei teagi, millal see murrang täpselt toimus, et peaks ikka kuuli rauas kandma? Kas olid põhjuseks oma kogemused või teistelt riikidelt saadud info, et äkkrünnaku korral ei ole aega hakata relva vinnastamisega pusima, kuid viimastel aastatel on tõesti õpetatud kuuli rauas kandma. Päästikukaitsega vinnastamine on isiklikult väga võõras idee, mis nõuab parajat näpuosavust ja palju harjutamist. Väga ei usu, et laskur, kelle teine käsi on just vigastada saanud, sellise peene liigutusega hakkama saaks, sest tähelepanu on nagunii hajunud, sest haav veritseb ja valutab, keegi tulistab või üritab muul moel viga teha, see kõik tekitab jubeda adrenaliinilaksu ja stressi sest on vaja oma elu eest võidelda. Eluohtlikus olukorras ei tule lihtsalt sellised väikesed liigutused hästi välja. Taktikalises laskmises õpetatakse nii salvevahetust kui relva vinnastamist kui laskmist nõrgema käega ja siin on palju võimalusi. Kõige lihtsam on relva vinnastada ühe käega, surudes relva sälgu ehk sihiku tagumine osa vastu vöörihma või kükakil asendis vastu saapakanda. Enamikel teenistuspüstolitel on sälk metallist ja kannatab sellise tegevuse välja. Samuti on võimalik relva kelku vinnastada teise käe abil kui suruda relv käeõndlasse, kui käsi niipalju liigub. Istudes või kükakilsaab relva salve vahetuseks või vinnastamiseks suruda põlveõndlasse. Kõik need liigutused nõuavad põhjalikku treenimist ja keegi ei eelda, et reapolitseinik seda suudaks. Eriüksus või ihukaitseteenistus ehk suudaks, kui viitsitakse treenida tule all haavatuna tegutsemist. Laskeharjutus püstolist, kus relv vinnastatakse ja salv vahetatakse ilma teist kätt kasutamata, on väga kõrge väljaõppetaseme näitaja.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eriti marginaalne on see siis kui teine käsi on hõivatud näiteks ründaja käest kinnihoidmisega, milles on nuga. Teatavasti toimub püstoli kasutamine hädakaitseks reeglina lähidistantsilt ja vastavalt Relvaseadusele ei tohi padrunit padrunipesas olla.

Kui "teine käsi on hõivatud näiteks ründaja käest kinnihoidmisega, milles on nuga" siis lüüakse esimese käega (milles ilmselt on vinnastamata püstol) ründajale silme vahele - ja kogu lugu

Aga nagu (juba) öeldud - marginaalne teema ja mõttetu vaidlus

[Manurhin]

Aastaid tagasi mul juhtus õnnetus - peale 24-tunnist töövahetust "õnnestus" rampväsinuna magamise ajal vasak käsi seina ja puusanuki vahele jätta. Tagajärg oli tõeliselt ehmatav: ärkan vastu hommikut mingil põhjusel üles (vist kusehäda peale, jumal tänatud, et enne magama minekut paar õlut jõin!) ja vasak käsi küünarnukist altpoolt täiesti tundetu ja külm!!! Hakkasin masseerima, ise juba hirmul, et nüüd vist jäängi käest ilma. No käsi läks ikka soojaks lõpuks, aga käelaba liikuma ei hakanud. Mis siin pikalt seletada... Arstid-värgid jne. Ise kingapaelu kinni ei saa, õnneks paar paelteta kingi kapis. Autot õppisin väga ruttu ühe käega juhtuma. Töölt olin umbes kuu aega eemal. Aga et tööl relv ka vajalik, õppisin kiiresti ka püstoliga ühe käega toime tulema. Walther PP on tegelikult üks ütlemata mõnus asjake ja kõige lihtsam oli sellele põlvede vahel kuuli rauda tõmmata. Salvevahetustki harjutasin - tühi salv taskusse, püstol ka, täis salv terve käega hammaste vahele ja püstolisse, vajadusel kasvõi püstolipäraga vastu otsmikku ning taas põlvede vahel kelk tagasi. Ja nii ma siis mõned kuud ühekäelisena elasin, kuniks lõpuks teine käsi vähehaaval õnneks siiski liikuma hakkas ja lõpuks ka enam-vähem ära paranes.

[Kriku]

Ei hakanud uut teemat tegema, kuigi võiks. Näiteks pealkirjaga "Värdjad ja idioodid" vms.

Keegi tolgus käis vist enda arvates ohutus kohas relva proovimas või kasutamist harjutamas.

Kohalikud on kah toredad - laksud käivad, killud lendavad ja nemad hakkavad igalt poolt kuulide poole jalutama. Hiljuti oli jälle juttu tsiviilkaitsesüsteemist ning kaitsetahe on igapäevane teema. No mis süsteem, kaitse ja tahe...? Andke mulle andeks, aga kui inimene on loll, siis tema ikka on loll ja ei kaitse teda miski.

Praegu läks õnnelikult - arvatavasti ei oleks ka tabamus suuremat häda teinud - kuid kui keegi tõesti tahaks automaadiga terroriakti korraldada, siis sellise käitumise juures jube mõeldagi. Teeb kümmekond lasku küla poole, ootab väheke, kuni rahvas kenasti summa koguneb ja siis...


Harku vallas tulistas kurjategija elumaju ja aedasid automaadist

"See juhtus pühapäeval kella poole nelja paiku päeval. Hakkasid kostma plaksud. Sain aru, et need on vist lasud, aga esialgu mõtlesin, et vast on poisikesed õhupüssiga või midagi sellist. Läksin oma mehe juurde, kes kuuri juures puid lõhkus. Seal kostis juba vihisemist. Oli selge, et need on kuulid ja mitte õhupüssi omad,” rääkis küla elanik Mari Maria (siin ja edaspidi elanike täisnimed toimetusele teada – T. J.). Nad jooksid mehega aiavärava poole, et vaadata, kust tulistatakse. Kostis üks teravam heli ja esialgu arvas pererahvas, et maja ees seisev auto on pihta saanud, kuid pilk maja tänavapoolsele küljele näitas, et tabamuse oli saanud hoopis aken. Kuul oli purustanud topeltakna mõlemad klaasid ja tuppa pidama jäänud. Klaasis laiutas märulifilmidest tuntud kujuga auk.
Akna lõhkus kuul, mille kaliiber oli 5,56. See on NATO standardmoon.

Selleks ajaks oli külatänavale kogunenud juba väike salk inimesi. Ühel naabril, kes parasjagu aias rohis, olid kuulid otse jalge ees pinnasesse tunginud. Teisel naabril olid kuulid õlast mööda vihisenud. Hakati kiiruga ringi vaatama, et aru saada, kust tulistatakse. Üks meestest jooksis kuulide arvatavasse pärinemissuunda, et laskjat leida, kuid ei näinud kedagi. Mari Maria helistas politseisse.

Kohale saabunud politseipatrull hakkas Mari Maria sõnul asja väga tõsiselt võtma niipea, kui majast purunenud akna alt kuul leiti. „Siis tulid ka ballistilised eksperdid ja ülemused kohale,” rääkis ta.

Võimalikuks laskekohaks määrati külast mõnesaja meetri kaugusel asuv vana Türisalu ehk teise nimega Keila-Joa raketibaas. „Politseinikud ütlesid, et lasta võidi isegi nii kaugelt kui kilomeetri pealt,” ütles Mari Maria.

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Madis Vaikmaa kinnitas Eesti Päevalehele, et tulistamise kohta on alustatud kriminaalmenetlust avaliku korra raske rikkumise paragrahvi alusel. Kui tulistaja (või tulistajad) tabatakse ja süüdi mõistetakse, on võimalik nii rahaline karistus kui ka kuni viieaastane vanglakaristus. Midagi rohkemat peale kriminaalmenetluse alustamise fakti politsei esialgu veel avalikkusega jagada ei saa.

Tegu on tavalise moonaga

Eesti Päevalehele teadaolevalt on kuulid, mis küla tabasid, kaliibriga 5,56. See on NATO standardmoon, mida kasutavad väga paljud lääne relvad, millest valdav enamik on tõhusad automaatrelvad, sealhulgas Eesti kaitseväes ja kaitseliidus kasutatav automaat Galil. „Tegu on üsna tavalise moonaga. Kõige tavalisem relv, mis seda kasutab, on USA ründerelv Colt M4 või uus Vene Kalašnikov,” selgitas taktikalise keskuse relvainstruktor Roman Zadoroznjuk. Niisiis võib eeldada, et Türisalus tulistati kõnekeeles öeldes automaadist. Aga kes tulistas? Oluline on teada, et Eesti seadus ei luba tsiviilkäibesse automaatrelvi, kuid poolautomaatrelvi küll. Põhimõtteliselt erineb tsiviilkäibes lubatud poolautomaatrelv kaitseväe varustuses olevatest ainult selle poolest, et poolautomaatrelv ei lase valanguid. Laskekaugus, -kiirus ja muud näitajad võivad olla samad mis automaatrelval. Ainus erinevus: üks päästikule vajutus annab ühe lasu.

Türisalu vana raketibaasi on õppuste kohana kasutanud nii kaitsevägi kui ka kaitseliit. Kunagi ei ole olnud ühtegi intsidenti, nad ei tulista lahingumoonaga ja pealegi on õppustest alati kohalikku elanikkonda teavitatud. Kaitseväe peastaabi pressiohvitser kapten Arvo Jõesalu kinnitas, et möödunud pühapäeval kaitseväelased Türisalus ei harjutanud. Kaitseliidu kohta kinnitas sama kaitseliidu teabe-ohvitser Tanel Rütman.

Tegu polnud õppusega

Seega ei olnud tegu viltuläinud õppusega, vaid kas oma tegude ohtlikkusest endale mitte aru andva või pahatahtliku tsiviilisikuga. Eesti Päevalehte nõustanud relvaeksperdi sõnul on 5,56 moona kasutavate relvade efektiivne laskekaugus üldjuhul umbes 200 meetrit. Hästi valitud laskeasendi ja hoolikalt rihitud relvaga võib inimese tappa siiski ka 500 meetri kauguselt. Ühe kilomeetri kauguselt aknaklaasi purustamine on relvaspetsialisti sõnul samuti täiesti võimalik, kuid relva täpsus on sellise vahemaa pealt juba väga väike ja lasu tabavus juhuslik.
Siin sõidavad lapsed jalgratastega. Kes iganes oleks võinud pihta saada.

Piirkond, kuhu kuulid langesid, oli puuderohke ja roheline. Arvestades seda, et laskja oli sihtmärgialast kuni kilomeetri kaugusel, võib eeldada, et tal ei olnud ülevaadet, mida tema lasud tabasid. See mõistagi ei lohuta kohalikke elanikke vähimalgi määral. „Siin sõidavad lapsed jalgratastega. Kes iganes oleks võinud pihta saada,” ütles küla elanik Boriss. „See on väga tõsine asi,” täiendas naaber Sveta. Mari Maria, kelle maja sai tabamuse, tänab õnne, et ta oli laskmise ajal maja taga, mitte tänava pool. Siis võinuks kuul teda tõsiselt vigastada.

Kas politsei laskja leiab ja kui ruttu, on praegu raske arvata. Kohalikud elanikud loodavad, et isegi kui politsei üksnes kuuli järgi ei suuda tulistajani jõuda, ehmatab avalikkuse tähelepanu kurjategija ära ja rohkem ta Türisallu ei tule.

[Leo]

Artikkel võtab teema päris ilusasti kokku. Laskur ilmselt ei andnud sihitud tuld küla pihta, vaid kuulid jõudsid külani juhuslikult. EKJ asjasse ei puutu, sest KV või KL sealkandis õppusi ei pidanud, seega jäävad jahimehed ja laskesportlased. Kuulidel oli piisavalt energiat et läbida kahekordne paks aknaklaas, kuid sealt edasi seina tungimiseks enam energiat ei olnud, ilmselt lasti kaugelt. Inimesed jooksid varjumise asemel tänavale kokku. Politsei uurib asja kuid laskja tabamisse eriti keegi ei usu.

Nüüd siis järeldused ilma kohal käimata. OTE tähtis osa on vaadata, mis on sihtmärgi ümber ja taga, et kuulid juhuslikult edasi ei lendaks, seekord seda ei tehtud. Artiklis rääkinud naise kuuldud paugud ei olnud ilmselt lasuheli vaid plaks, mida kuul teeb helibarjääri ületamisel. Politsei suudab huvi korral kerge vaevaga tõestada, kas olid armee kuulid, sest need on valdavalt rohelise otsaga M855, millel rant ümber paremaks kesta külge kinnitamiseks ja rohelisest lakist ots. Pildil vasakul selline kuul peale laskmist. Musta otsaga soomustläbistavat ja kollasega trasserit liigub väga vähe. Nagu ka artiklis öeldud, sihikuline laskekaugus automaadist tavaliselt mitte üle 200 ja täpsuspüssist 500 m, kuid kuuli lennukaugus on ikkagi 3 km, nii et ka kaugelt lennanud kuul võib olla ohtlik. Siit tulemegi järgmise teemani, mis on palju hullem, see on inimeste täielik ohutunde puudumine. Saadi ju päris kiiresti aru, et ilmselt lendavad kuulid, kuid sellest hoolimata tuiati ringi ja joosti vaatama, mis suunast lastakse See on ikka täielik tipp!! Isegi laps peaks teadma, et kui lastakse, siis tuleb kõigepealt pikali visata ja püüda varjuda ja siis politseisse helistada.

[oliver]

Lastud seda vasakpoolset kuuli küll ei ole, pigem on lihtsalt kuul padruni otsast ära kakutud?

[isakene]

Netiavarustes jäi silma: mikimaal sai tüüp pisut kriimustada veninud püstolikabuuri pärast. Õnnelik õnnetus.

http://www.itstactical.com/warcom/firea ... ischarges/

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Netiavarustes jäi silma: mikimaal sai tüüp pisut kriimustada veninud püstolikabuuri pärast. Õnnelik õnnetus.

http://www.itstactical.com/warcom/firea ... ischarges/

..kandke jahh aga padrunit padrunipesas.....

[Kapten Trumm]

Eriti marginaalne on see siis kui teine käsi on hõivatud näiteks ründaja käest kinnihoidmisega, milles on nuga. Teatavasti toimub püstoli kasutamine hädakaitseks reeglina lähidistantsilt ja vastavalt Relvaseadusele ei tohi padrunit padrunipesas olla.

See seaduse säte on tegelikult vananenud (eks pärineb Makarovi-TT perioodist).
Nt USP-l on olemas nn mahavinnastamise võimalus, kus padrun on padrunipesas, kuid sellest paugu tegemiseks tuleb päris pikalt päästikut vajutada (päästikuga vinnastatakse kukk) ja sellega on puuoksa taha takerdudes või kukkudes juhuslik lask välistatud. Võimalik, et see on ka teistel moodsatel püstolitel nii (pole täpsemalt kursis).