Mida Ukrainast õppida?

[Kapten Trumm]

Kahjuks ei ole meil pädevaid andmeid ja nimekirju UKR armee kasutuses olevatest sidesüsteemidest 2014 aasta alguse seisuga, mis olid töökorras ja mida sai sihtotstarbeliselt kasutada. Ainuüksi "meil olid nõukaajast pärit sidesüsteemid" ei muuda neid minu arust kohe default ei "mobiilseteks" ega "mittemobiilseteks".
Samuti pole meil pädevaid andmeid selle kohta, millised nägid 2014 alguses välja ühe UKR "punase motoriseeritud laskurbrigaadi" tehnilised vahendid ja brigaadi koosseis üleüldse tegelikkuses, mitte paberil.

Seda küll.
Ainult sellest kommentaaris kumas lausa vastu vana hea "nõukogude aegne, järelikult hiigelsuur, hiigelraske, mittemobiilne, ebatehnoloogiline"- st inimene väga ei tea, millest räägib. Sidetehnikat oli väga erinevat ja erinevaks kasutuseks - oli jaamu, mis olid mõeldud statsionaarseks kasutuseks ja asusid maa-alustes juhtimispunktides, lennuväljade lennujuhi tornides, piirivalvekordonis, väeosa korrapidaja ruumis. Olid ka eri taseme mobiilsed jaamad, alates seljas kantavatest manpack tüüpi asjadest kuni mobiilsete roodu, pataljoni, polgu jne juhtimispunktideni, millest osa asusid lausa soomusmasinates, osa veoautode kongides.

Loomulikult pole tegu Harris Falcon II ega isegi mitte Iisraeli jaamadega, kuid väita, et nõukogude aegne vägede sidetehnika tähendas mittemobiilised (st statsionaarseid) raadiojaamu, on kah pehmelt öelda pehmevõitu jutt. Mobiilsed juhtimispunktid, kus sisaldus ka vajalik raadiotehnika (2-3 eri raadiojaama ja elektrigeneraator) olid kõige madalal tasemel ette nähtud roodu jaoks, need olid sõltuvalt üksusest kas veoauto kongis, BTR-i või BMP peal (sõltuvalt, mis soomust kasutati).

[Martin Herem]

UKR sidest
Ma olin seal konverentsil kohal ja nii UKR rääkiski - nad ei olnud mobiilsed ja nad said pihta. Mälu järgi rääkisid nad veel c)krüpteerimata sidest d) mitte hüplevast sagedusest ...
Nüüd minu tõlgendus.
Ma ei tea miks ei olnud mobiilsed. Pat juhtimispunkt on igal juhul rohkem, kui 1-2 transpordivahendit, mis - võrgud pealt ajama, saavad liikuda. Veidi võtab ikkagi aega. Teoorias on kõik maru lihtne, praktikas (Trumm ) aga mitte. Pealegi on üks asi vilunud meeskond ja teine mitte vilunud. Ja kui sa ohtu ei tunneta, muutud laisaks. Valid koha, sõidad kohale, ajad masti(d) püsti, vead kaabelduse, ühendad vooluallikad, maskeerid, kindlustad elemntaarses mahus ja siis paned 12h pärast ajama või? Mille kuradi pärast! Kõik need vahendid seisavad juba 10 aastat ausõna peale koos ja iga kolimine on hullem kui tulekahju.
PÜ liikuv või nimetage seda eesmiseks JuPu-ks on küll teine asi aga ... kui sul on pidevalt vaja ühendust kõrgema ülemaga, siis tuleb maste püstitada. Ja ma ei taha vaielda, kas ikka on vaja ühendust. Neil OLI VAJA.
Kõik krempel kokku + viletsas seisus tehnika ja oledki vähe mobiilne. Loomulikult tuleb arvestada, et UKRid peavad tihti igasugu NATO asju hõbekuulideks, kuid isegi meie "vinge" tehnikaga ei ole see "mobiiliga Jeepist" mobiilne juhtimine.
Eks siin võib midagi kaduda tõlkes ja midagi olla ilustatud, kuid seda need mehed rääkisid. Või täpsemalt, seda ma nende jutust olen õppinud. Mingis "staabirotluses" ma neid ka süüdistada ei suuda. Nad väitsid ja nii tundus, et rindel (ka staabiga loomulikult) on kõik käinud ning räägivad asjadest, mis juhtus nendega.

[Kapten Trumm]

Sidega seotud asjad saavad pihta väga lihtsal põhjusel - vastane tegeleb nimelt signaaliluurega. Tol hetkel, kui sa saatele lähed, fikseerib vastase ööpäevaringselt mehitatud vastav allüksus sinu antenni asukoha ja kui vastasel on hästi asi paigas, läheb võib-olla paar minutit, enne kui mürsud kukkuma hakkavad, korrektsete koordinaatidega sihtmärgialale saab iga normaalne haubitsapatarei pihta juba esimese kogupauguga. Saatja signaali võimsuse järgi tehakse kindlaks jaama tüüp ja oletatav kasutaja - kuna UKR kasutab samasugust tehnikat nagu venelased ise, siis venelastele võib see ülesanne meenutada polügooniharjutust. Sellise asja vastu ei aita mingi mobiilsus, lihtsalt suurtükimehed on kiiremad.

Tulles nüüd mobiilsuse ja kaitstuse juurde, siis vastavad juhtimissoomukid koos vajaliku raadiovarustusega olid nõuka ajal olemas nii BMP kui ka BTR põhjal ning ette olid need nähtud alates roodukomandörist. Minuarust meie tänane sidetehnika on kaugelt vähem mobiilsem kui see, miks UKR-sse NSVL ajast maha jäi. Iseasi, kui korras see oli/on - võib-olla kasutatigi statsionaarseid, nt staabihoonetest võetud jaamu põhjusel, et need olid toas seisnud ja seetõttu töökorras, platsidel seisnu lihtsalt mädanes.

[Martin Herem]

Sidega seotud asjad saavad pihta väga lihtsal põhjusel - vastane tegeleb nimelt signaaliluurega.

No shit Sherlock!

Tol hetkel, kui sa saatele lähed, fikseerib vastase ööpäevaringselt mehitatud vastav allüksus sinu antenni asukoha ja kui vastasel on hästi asi paigas, läheb võib-olla paar minutit, enne kui mürsud kukkuma hakkavad, korrektsete koordinaatidega sihtmärgialale saab iga normaalne haubitsapatarei pihta juba esimese kogupauguga. Saatja signaali võimsuse järgi tehakse kindlaks jaama tüüp ja oletatav kasutaja - kuna UKR kasutab samasugust tehnikat nagu venelased ise, siis venelastele võib see ülesanne meenutada polügooniharjutust. Sellise asja vastu ei aita mingi mobiilsus, lihtsalt suurtükimehed on kiiremad.

Ei saa vaidlemata jätta
Teoreetilised arvutused:
1. Asukoha määramine max 1 min,
2. Koordinaatide edastamine tuleüksusele max 1 min
3. Relvasüsteemide ja laskemoona ettevalmistus sihtmärkide hävitamiseks ... no 1 min
4. Laskemoona lennuaeg alla 1 min
Kokku 4 min alates eetrisse minekust või kaudtule üksuse puhul esimesest lasust, ja saad löögi vastu pead.
Praktikas aga pole nii lihtne. Enamasti on kolm esimest tegevust süsteemis rämedalt liiva täis. Kõige pikem on seejuures punktide nr 2 ja 3 vahe - "tumeaine" inimeste ajus. Nimetatakse ka otsustamiseks. Vahel juhtub küll, kuid enamasti mitte. Isegi mitte UKRis. Ka siis on sihtmärgi asukoht põhimõtteliselt teada, relvad positsioonidel, suunatud, sobivad kauguses, otsus tehtud ehk luba tuleavamiseks ette antud ja oodatakse ainult sihtmärgi paljastamist tegevusega.
Kuidas siin mobiilsus tagumiku päästab - see on kodune ülesanne
Kindel õppetund minu jaoks on see, et liigutama peab ja kindlustama peab. Veel parem, kui liigutad mööda kindlustusi. Õigemini mitte õppetund, vaid kinnitus koolipingi tarkusele.

[Fucs]

Ainult sellest kommentaaris kumas lausa vastu vana hea "nõukogude aegne, järelikult hiigelsuur, hiigelraske, mittemobiilne, ebatehnoloogiline"- st inimene väga ei tea, millest räägib. Sidetehnikat oli väga erinevat ja erinevaks kasutuseks - oli jaamu, mis olid mõeldud statsionaarseks kasutuseks ja asusid maa-alustes juhtimispunktides, lennuväljade lennujuhi tornides, piirivalvekordonis, väeosa korrapidaja ruumis. Olid ka eri taseme mobiilsed jaamad, alates seljas kantavatest manpack tüüpi asjadest kuni mobiilsete roodu, pataljoni, polgu jne juhtimispunktideni, millest osa asusid lausa soomusmasinates, osa veoautode kongides.

Loomulikult pole tegu Harris Falcon II ega isegi mitte Iisraeli jaamadega, kuid väita, et nõukogude aegne vägede sidetehnika tähendas mittemobiilised (st statsionaarseid) raadiojaamu, on kah pehmelt öelda pehmevõitu jutt. Mobiilsed juhtimispunktid, kus sisaldus ka vajalik raadiotehnika (2-3 eri raadiojaama ja elektrigeneraator) olid kõige madalal tasemel ette nähtud roodu jaoks, need olid sõltuvalt üksusest kas veoauto kongis, BTR-i või BMP peal (sõltuvalt, mis soomust kasutati).

Arusaadav.
Keegi ei vaidlegi, et nii see polnud. Õigemini, et nii see ei oleks pidanud ka Ukrainas olema.

Kuidas Sina saad aru sellest kindralmajor Rapko tsitaadist, mille ma eelmises postis välja tõin:

К началу 2014 года было цифровизировано 30 % стационарных систем связи и только на один-два процента – мобильные.

Существовал определенный перекос: в армии преимущественно получали развитие средства связи штабного уровня и в основном – в стационарных системах. Потребности в снабжении системами связи тактического уровня практически игнорировались, проводились бесконечные разработки документации и макетирования без реального финансирования. Считалось, что во время военных действий мы как-нибудь сработаем тем, что есть.

[Martin Peeter]

Vabandust, lõikan koma.... arutelule hetkeks vahele väikese meenutusega aastatagusest Luganski lennuvälja lahingust.


Serg Marco "Битва за Луганский аэропорт: как это было"
http://cripo.com.ua/?sect_id=2&aid=196441

Tänan jagamast ja tõlkimast. See oli see osa sõjast, mis jäi eelmise aasta augustis piisavalt kajastamata. sest kõik olid haaratud Donbassi jt vabatahtlike pataljonide saagaga Ilovaiski all ja hiljem kandus tähelepanu raskuspunkt DL-le. Et Luganski ja Donetski vahel jäi sündimata Ukraina jaoks suurem katastroof, on U eliitüksuste vaieldamatu kangelaslikkuse ja väga visa vastuhaku tulemus. Kusjuures viidi täiesti ootamatult läbi mitmeid keerukaid manöövreid ja mitmes lõigus peatati Vene regulaarüksuste pealetung omamata sarnaselt Ilovaiskiga erilist sidet tagalaga. Aga sellest räägitakse vähe. Kas sellist võitlusvaimu ja professionaalsust veel miskitel U üksustel jagub, on kaheldav. Lisaks 80., 79., 95. ja 25. brigaadile osales selle "kiilu" avangardis ja kandis raskeid kaotusi ja 30 meh. brigaad.
See, et Minsk 1 säilitas Ukrainale ikkagi suure osa tagasivõidetud alasid, sai võimalikuks muude tegurite hulgas ka seetõttu, et ilma õhutoetuseta sõdima sunnitud Vene eliitüksuste võitlusmoraal ja tulemuslikkus osutus oodatust nõrgemaks.

[Yks]

Sidega seotud asjad saavad pihta väga lihtsal põhjusel - vastane tegeleb nimelt signaaliluurega. Tol hetkel, kui sa saatele lähed, fikseerib vastase ööpäevaringselt mehitatud vastav allüksus sinu antenni asukoha ja kui vastasel on hästi asi paigas, läheb võib-olla paar minutit, enne kui mürsud kukkuma hakkavad, korrektsete koordinaatidega sihtmärgialale saab iga normaalne haubitsapatarei pihta juba esimese kogupauguga. Saatja signaali võimsuse järgi tehakse kindlaks jaama tüüp ja oletatav kasutaja - kuna UKR kasutab samasugust tehnikat nagu venelased ise, siis venelastele võib see ülesanne meenutada polügooniharjutust. Sellise asja vastu ei aita mingi mobiilsus, lihtsalt suurtükimehed on kiiremad.

Tulles nüüd mobiilsuse ja kaitstuse juurde, siis vastavad juhtimissoomukid koos vajaliku raadiovarustusega olid nõuka ajal olemas nii BMP kui ka BTR põhjal ning ette olid need nähtud alates roodukomandörist. Minuarust meie tänane sidetehnika on kaugelt vähem mobiilsem kui see, miks UKR-sse NSVL ajast maha jäi. Iseasi, kui korras see oli/on - võib-olla kasutatigi statsionaarseid, nt staabihoonetest võetud jaamu põhjusel, et need olid toas seisnud ja seetõttu töökorras, platsidel seisnu lihtsalt mädanes.

Hold your horses cowboy! Esimestel kuudel polnud mingeid venelaste signaalluure vahendeid Ida-Ukrainas ringi sõitmas. Nagu ka haubitaspatareisid, mis ukrainlaste positsioone hävitasid! Ainus luure, mis sepakatel töötas ja töötas hästi, oli HUMINT. Sisuliselt oligi nii, et kuskil juhtpostil või kontrollpostil või blokpostil seadis mingi Ukraina sideüksus (teistega koos) end sisse, "kohalikud" tõid neile kurgipurgi ja pirukaid või tegid niisama asja ja mõne ajapärast lendas sepakate diversioonigrupp peale. Enamasti tabati ukrainlasi püksid rebadel. Asi arenes (ukrainlased hakkasid oma positsioone õigesti mehitama) ja nii tuli hakata sellistesse kohtades miine laskma (alguses tehti seda Slavjanskis vaid ühe-kahe Nonaga). Veel edasi ja tekkisid juba esimesed haubitsad sepakatel. Siis gradid. Kui me jätame mängust välja ülepiiri venelaste regulaarüksuste kaudtule, mille puhul lihtsalt ei julgetud üldse vastutuld anda või kohati pisteti pea erinevatel poliitilistel ja sõjalistel tasanditel jaanalinnuna liiva alla eitades ilmselget - venelased olid juba regulaarväeosadega sekkumas.

Alles augustist 2014 saame me rääkida vastaste signaalluure massilisest ilmumisest Ida-Ukrainasse. Muideks, sellel ajal kasvas juba ka ukrainalste kaudtule andmise efektiivsus ja oskused kordineerida omavahel tuletoetust ning oskus ka hoiduda kontravastutulest. Põhimõtteliselt suudeti just Ukraina kaudtulega hoida ära totaalne rinde kollaps kurikuulsa Illovaiski katla ja muu rinde kontekstis.

Konkreetselt saab ja tuleb rääkida selle teksti kontekstis:

Suurem osa Ukraina armees kasutusel olevast sidetehnikast pärineb nõukogude ajast ja sellestki hävines palju sõja algfaasis, sest tegu polnud mobiilsete sidejaamadega, mida kaudtule või rünnaku korral oleks võimalik kiiresti ohutumale positsioonile vedada. Nii lõid terroristid Ukraina kontrollposte rünnates sellised jaamad rivist välja või hävitasid.

eelkõige käsirelvadega teostatud sepakate rünnakutest, koos vähese äravõetud soomustehnikaga (lisaks muud vähem ja rohkem soomustatud liikurid a la inkassaatoriautod jne), mille puhul Ukraina sidetehnika hävis. Staabiautod, kokkukogutud portatiivsemad jaamad, mastide ja muid jaamade komponente sisaldavad vedukid jne.jne Ei toimunud selles faasis mingit erinevate tehniliste luurete omavahelist konfrontatsiooni, mille taustal kõnelesid raskerelvad ja kus ühtede (venelaste signaalluure või mis iganes muu tehniline luure) oli taktikaliselt üle Ukraina omast.
Alles kuu peale konflikti algust hakkas tehnikat hävitama sepakate kaudtuli, mis esialgu oli miinipildujate tuli, mida ikka juhiti HUMINT tasemel ja alles sealt edasi riburadapidi tuli seda kaliibrit ja variatsioone juurde nii nagu ta vointorgist või ülevõetud tehnikast välja kujunes. Ajajoon VF regulaarüksuste ilmumisest Ida-Ukrainasse (teistehulgas ka signaalluure vahendid) on kõige varem juuli lõpp, kuid pigem augusti algus 2014.

[Svejk]

Briti ajakirjanik uuris pisut kremli hääletorusid (skeem):

Британский журналист раскрыл сеть прокремлевских сайтов через Google Analytics (схема)
http://rusjev.net/2015/07/16/britanskiy ... ics-shema/

По словам Александера, другие косвенные признаки свидетельствовали о том, что он наткнулся на сеть сайтов, сделанных российскими пользователями.

“Кроме Google Analytics, сайты имели другие общие черты: многие из них использовали “Яндекс.Метрику”, верификацию через “Яндекс” и сервера Nginx – все это инструменты российской разработки.

Стало ясно, что я, скорее всего, имею дело с большим, хорошо организованной информационной кампанией в интернете. Но как мне и удалось найти связь между сайтами через сервис Google Analytics, он не мог мне сказать, кто за всем этим стоит “
По мнению Александера, другие детали – например, метаданные изображений, размещенных Подгорным на его странице в Pinterest – косвенно подтверждают его причастность к прокремлевским сайтам.

Кроме того, имя фрилансера находится в списке сотрудников агентства “Интернет-исследований”: указанная в документе дата рождения совпадает с информацией из “ВКонтакте”.

https://globalvoicesonline.org/2015/07/ ... -campaign/

Analytics-800x231.png (149.64 KiB) Vaadatud 5136 korda

Mäletad, Fucs, kui siin meil ka oli üks ja loetud tundidega kuhugi soojadele saartele puhkama sõitis

[Kapten Trumm]

Существовал определенный перекос: в армии преимущественно получали развитие средства связи штабного уровня и в основном – в стационарных системах. Потребности в снабжении системами связи тактического уровня практически игнорировались, проводились бесконечные разработки документации и макетирования без реального финансирования. Считалось, что во время военных действий мы как-нибудь сработаем тем, что есть.

Minu kõrvade jaoks kõlab see jutt kui õpitud abituse nutulaul. Olen lihtsalt selle uskumiseks natuke liiga palju tundnud huvi, mis seal NSVL relvastuses TEGELIKULT oli.
Nii nagu UKR jaoks jäid nende territooriumile hiigelsuured laod tankide, suurtükkide, lennukite ja tuumarelvadega (tavarelvastusega näe täna enamvähem sõditakse), jäid sinna maha ka nendesamade tanki-, motolaskur-, õhudessant- jne vägede tehnikapargis leiduvad erinevad side- ja juhtimismasinad (tavaliselt kuni brigaadi tasemeni on tegemist ühe ja sama masinaga). Miks need masinad koos nende arvukate ülesputitatud tankide, BMP-de ja BTR-idega lahingusse ei sõitnud, on arusaamatu. NSVL lahinguväeosad EI OLNUD taktikaliseks tegevuseks varustatud mingite statsionaarsete raadiojaamadega (vähemalt need, mis pidid sõtta minema). Isegi Eestis asunud teisejärgulise tähtsuse ja osalise komplekteerimisega 144. motorlaskurdiviisil oli neid terve rivi ja nende margid-arvud, mis siit vägede väljaviimisega ära viidi - on kõik teada. Ehk kui Meri ja Jeltsin oleks kokku leppinud, et see tavaar jääb siia Eesti Vabariigile, siis oleks meie saanud lisaks 170 tankile ja üle 200 kergemale soomukile ka terve karja erinevadi veoauto, BTR-60 ja BMP põhiseid juhtimismasinaid, komandöritanke jne (neid eristab tavalisest 2 raadiojaama).

Grupeering, mis asus Ukraina territooriumil, oli varustuse prioriteetsuse järjekorras NSVL-s kohal nr 2 (Saksamaal, Poolas ja Tsehhis asuvate vägede järel). Kui meil asunud teisejärguliste ülesannetega nn Tondi diviis oli varustatud juba soomustatud side- ja juhtimismasinatega, siis seda enam olid moodsa tehnikaga varustatud need väed, mis olid ette nähtud lahingusse minekuks Euroopas.

[Kapten Trumm]

Hold your horses cowboy! Esimestel kuudel polnud mingeid venelaste signaalluure vahendeid Ida-Ukrainas ringi sõitmas. Nagu ka haubitaspatareisid, mis ukrainlaste positsioone hävitasid! Ainus luure, mis sepakatel töötas ja töötas hästi, oli HUMINT. Sisuliselt oligi nii, et kuskil juhtpostil või kontrollpostil või blokpostil seadis mingi Ukraina sideüksus (teistega koos) end sisse, "kohalikud" tõid neile kurgipurgi ja pirukaid või tegid niisama asja ja mõne ajapärast lendas sepakate diversioonigrupp peale. Enamasti tabati ukrainlasi püksid rebadel. Asi arenes (ukrainlased hakkasid oma positsioone õigesti mehitama) ja nii tuli hakata sellistesse kohtades miine laskma (alguses tehti seda Slavjanskis vaid ühe-kahe Nonaga). Veel edasi ja tekkisid juba esimesed haubitsad sepakatel. Siis gradid. Kui me jätame mängust välja ülepiiri venelaste regulaarüksuste kaudtule, mille puhul lihtsalt ei julgetud üldse vastutuld anda või kohati pisteti pea erinevatel poliitilistel ja sõjalistel tasanditel jaanalinnuna liiva alla eitades ilmselget - venelased olid juba regulaarväeosadega sekkumas.

Kusjuures ma nõustun.
Asi ju polnud mingis müütilises mobiilsuses, mida UKR kindralid seminaridel taga nutavad, vaid ikka elementaarsete reeglite eiramises.
Kui juhtimispunkt on julgestamata ja passib mitu päeva samas kohas ning seal jõlguvad kohalikud ringi, siis võib see punkt olla tehtud kasvõi T-72 tankist, ikkagi leitakse võimalus see ära lasta.

Kui aga rääkida tööst, kui vastase signaaliluure töötab, siis on juba peamine allikas sinu asukoha kindlaks määramisel antennist eetrisse minev. Tuld antakse antenni pihta (kust tuleb signaal) ja variandid on kas pidevalt liikuda (minimaalselt KOHE peale seanssi) või kasutada lahendust, kus antenn on ohutus kauguses ja signaal jõuab sinna kaablit pidi või mingi suundside asjadega. Teadaoleva sagedusega ning piisavalt tugeva signaaliga raadiojaama asukoha avastamine pole eriliselt keeruline, näiteks 30 aastat tagasi tegeleti sellega lausa pioneeride maja tasemel (olid sellised kantavad raadiopeilingatsiooni puldid, kus paarikaupa võisteldi, milline tiim kiiremini saatja leiab).

[Illike]

Minu kõrvade jaoks kõlab see jutt kui õpitud abituse nutulaul. Olen lihtsalt selle uskumiseks natuke liiga palju tundnud huvi, mis seal NSVL relvastuses TEGELIKULT oli.

Ära targuta teemal ja ära üldista. Võis olla oli ühes kohas ühtemoodi ja teises kohas teistmoodi. Mina omast isiklikust kogemusest väidan, et meil oli terve pataljoni peale ainult üks radeika ning see see üksus asus aeg-ajalt lahingutegevuse tsoonis, st käidi reidil ära ja siis jälle puhati. Rohkem selles pataljonis ei olnud raadioid (kui muidugi välja jätta isikkooseisu isiklikud vastuvõtjad). Liit oli suur ja erinevus Kamtšatka ja Baltikumi vahel oli suur. Üks asi on mida räägiti teoorias, teine asi on aga tegelik olukord.

[Yks]

Signaalluure kohapealt olin ma juba eelmise aasta esimeses pooles hämmastunud, et Ukraina polnud suutnud kasutusele võtta ei Looamaed-2 ega kasutanud enam ka Loomaed-1 ( ГРАУ 1Л219М), mis neil ometigi pidid veel ekspluatatsioonis olema. Sõja algses faasis oleks piisanud harvade vastaste tulepunktide (enamasti miinipildujad ja hiljem mõni harv haubits) ühest kahest mainitud esimese või teise põlvkonna masinast. Nagu hiljem selgus, siis Loomaed-2 oligi jäänud vaid sisuliselt kontseptsiooni (ja ühe prototüübi) tasemele. Prototüüp oli isegi pigem makett. Loomaed-1'd aga olid muutunud kasutamiskõlbmatuks, vist isegi nii hullusti, et neid ei suudetud isegi juba ilmsel vajadusel enam ülesse kõpitseda. Vähemalt pole siiani kuulda olnud, et mõni neist oleks kasutamist leidnud. Mis muidugi on juba augustist 2014 ka mõistlik, sest siis olid juba venelased oma raua sisse lükanud, mille hulgas ka Loomaed-1 kasutuks/kahjutuks tegemise vahendid.

[Kapten Trumm]

Võib arvata, et delikaatse side-, luure- jms elektroonika probleem oli selles, et need vedelesid ilma nõuetekohase korrashoiu, hoolduse ja võib-olla ka konserveerimiseta eitea mis tingimustes - see pardakk seal võis olla palju hullem, kui me siin ette suudame endale kujutada. Lisaks suurriigi tingimustes võtavad protsessid, mida meie peame normaalseks võib-olla nädalatega teha, kuid ja aastaid. Trükkmontaazplaatidel, joodetud elektroonikajuppidega aparatuur võib nt pealetilkuva vee tingimustes hävida aasta-kahega ning sellist korda teha tähendab selle otsast peale valmis ehitamist (on suur õnn, kui asi piirdub üksnes komponentide vahetusega ja õnnestub nt trükkplaadi rajad ülejootmisega taastada.

[Avatar]

Signaalluure kohapealt olin ma juba eelmise aasta esimeses pooles hämmastunud, et Ukraina polnud suutnud kasutusele võtta ei Looamaed-2 ega kasutanud enam ka Loomaed-1 ( ГРАУ 1Л219М), mis neil ometigi pidid veel ekspluatatsioonis olema. Sõja algses faasis oleks piisanud harvade vastaste tulepunktide (enamasti miinipildujad ja hiljem mõni harv haubits) ühest kahest mainitud esimese või teise põlvkonna masinast. Nagu hiljem selgus, siis Loomaed-2 oligi jäänud vaid sisuliselt kontseptsiooni (ja ühe prototüübi) tasemele. Prototüüp oli isegi pigem makett. Loomaed-1'd aga olid muutunud kasutamiskõlbmatuks, vist isegi nii hullusti, et neid ei suudetud isegi juba ilmsel vajadusel enam ülesse kõpitseda. Vähemalt pole siiani kuulda olnud, et mõni neist oleks kasutamist leidnud. Mis muidugi on juba augustist 2014 ka mõistlik, sest siis olid juba venelased oma raua sisse lükanud, mille hulgas ka Loomaed-1 kasutuks/kahjutuks tegemise vahendid.

Ukrainal ei olnud Loomaaed-1 sid. See arendati lõpuni juba VF -is. Ukraina projekt oli Loomaaed-2 ja jah see jäi katsemasinate tasemele.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%97%D0 ... %9B%D0%A1)

Sellest Loomaaiast kasutamiseis/mittekasutamisest sai juba jahutud poole aasta eest lk259 - 262:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=3870

[Yks]

Võimalik tõesti Avatar, et sul on õigus. Et Ukrainasse ei jõudnud ühtegi Loomaed-1'e, olin hooletu ühikute nimetamisel. Pidasin silmas Ilveseid, mida ukrainlastel ometigi veel nõukaajast võinuks eksisteerida ehk siis АРК-1 1РЛ239 Рысь'id, mis jama algses faasis oleksid kõlvanud kasutada küll.. Või kasvõi mõni Leopard (1РЛ232-1) kuskilt õppeasutusest. Neidki oli mõned vähemalt 2012.aasta seisuga arvel. Loomaaed missugune eksole?