Mida Ukrainast õppida?

[metroo]

Tartu vahetustudengid doktorant Rafik Chaabouni juhendusel on kirjutanud tarkvara avatud WiFi võrke kasutavate droonide (Parrot) kaaperdamiseks. Kaaperdatav droon hakkab lendama kaaperdaja järel ja ei allu enam maapealsele juhtimisele.

http://novaator.err.ee/v/teadlase_100_s ... eb6b54bac8

[kuido20]

Ei kasuta mitte WIFI võrke vaid WIFI sideühendust, ehk näiteks nutitahvliga saab drooni juhtida, videopilt tuleb teisel sagedusel.
Drooni juhtimine käib WIFI abil drooni ja juhtseadme vahel mitte avatud WIFI võrkude abil.

[aht0]

- mis kasu sellisest droonist on? Wifi levi ongi nii 100 meetri kanti.. 2,4Ghz sagedusalas. 5Ghz sagedusriba levi on veel ahtam Kui regionaalseid piiranguid väljundvõimsusele rikkuda, siis ehk jah suurendab seda ulatust mõnevõrra.
- kui raske on tootjal lisada standardset wifi krüptot (WPA+WPA2) ja nullida kogu see "drooni side ülevõtmine".. triviaalne. Hämmastav et insenerid ise selle peale kohe alguses ei tulnud.

[Kulibin]

Wi-Fi levib otsenähtavuse piirides, standard krüptod on lihtsalt murtavad (WPA-PSK2 on tõesti veidi tülikam murda)
Edit: See mikrolaineahju sagedusel töötav side on täiesti ebaturvaline ja ei soovita seda kasutada missioonikriitilistes rakendustes.

[kuido20]

- mis kasu sellisest droonist on? Wifi levi ongi nii 100 meetri kanti.. 2,4Ghz sagedusalas. 5Ghz sagedusriba levi on veel ahtam Kui regionaalseid piiranguid väljundvõimsusele rikkuda, siis ehk jah suurendab seda ulatust mõnevõrra.
- kui raske on tootjal lisada standardset wifi krüptot (WPA+WPA2) ja nullida kogu see "drooni side ülevõtmine".. triviaalne. Hämmastav et insenerid ise selle peale kohe alguses ei tulnud.

Parrot on kommertsdroon, hobikasutamiseks, umbes 350 EUR, mitte sõjapidamiseks. Sobilike antennidega saab WIFI ka pikema maa taha sidet pidema. Nüüd selline odav kommertsdroon rühma/kompanii varustusse, mis kasvõi 500m ulatuses tiirutab on piisav ja odav lahendus, näed ära kes metsatuka taga on

[kibek2si]

Wpa2 63 tähemärki, suvaline genereeritud parool erimärkidega. Good luck.

[Radist86]

Wi-Fi sidekauguse maailmarekord on ammu üle 300 km. Vist isegi Eesti ja Rootsi vahel on aastaid tagasi (või oli selline plaan) ühendus loodud, kui mälu ei peta. Erilist vaeva nägemata (Wi-Fi pulk ja satipann) sai aastat 6-7 tagasi kilomeetri kauguselt proovitud. Tuli ludinal. Praegu on umbes selline vana ront oma aega ootamas, et pikemaid distantse proovida. Sellist antenni on ka raskem peilida, sest põhimõtteliselt lähtub sealt 8-kraadine raadiolainete lehvik ja muudes suundades on signaal väga nõrk. Umbes nii nagu paneks metsas kilovatise punase prožektori põlema või prooviks sama asja pihta hoopis laseriga sihtida. Kumb paistab külje pealt või tagantpoolt kaugemale? Ainuke häda, et sellisel antennil peaks vist optiline sihik peal olema, et drooni mitte kaotada.
Ja vaevalt, et TJA tuleb rindele trahve välja kirjutama, kui kogemata jänkide palju võimsamat Wi-Fi tehnikat kasutad...

[Kapten Trumm]

Maaväe kohta öeldakse, et "it takes a tank to kill a tank".
Sõnastame siis ringi - it takes a drone to kill a drone".
Relvastatud hävitusdroonid on küll teema, millega kodumaal hakkama saadakse.
Vähemalt igasugu kompanii ja pataljoni taseme droonide vastu.

Samamoodi nagu oma olemise kohta liiga professionaalse fototehnikaga varustatud pahalasel tekib kihk jooksu panna, taibates, et teda vaadatakse läbi snaipripüssi sihiku, samamoodi tekib ka igasugu JOKK tsiviildroonidel (millega lihtsalt luuret tehakse) võib-olla kihk alalt jalga lasta, kui talle ilmub kaamera vaatevälja ÕV tähistusega killedroon ja annab pardatulesid vilgutades märku, et aeg on uttu tõmmata.

[mart2]

Maaväe kohta öeldakse, et "it takes a tank to kill a tank".
Sõnastame siis ringi - it takes a drone to kill a drone".
Relvastatud hävitusdroonid on küll teema, millega kodumaal hakkama saadakse. ...

Ammu vananenud suhtumine tankidesse ...
Neid tanke hävitatakse ikka kõvasti ka ilma tanke omamata, küll leitakse ka vahendid droonidele .

[Yks]

Maaväe kohta öeldakse, et "it takes a tank to kill a tank".
Sõnastame siis ringi - it takes a drone to kill a drone".
Relvastatud hävitusdroonid on küll teema, millega kodumaal hakkama saadakse. ...

Ammu vananenud suhtumine tankidesse ...
Neid tanke hävitatakse ikka kõvasti ka ilma tanke omamata, küll leitakse ka vahendid droonidele .

No ma ei tea? Väljaõppinud tankimeeskonna ja oskusliku taktika rakendamise korral on täiesti võimalik, et kergrelvade ja raskemate torudeta jalavägi sõidetakse pulbriks. Ukrainas vähemalt pädeb see maksiim, et tanki vastu saab vaid tankiga jätkuvalt. Tõsi, mitte pidevalt, kuid piisavlt sageli, et ilma oma tankide vastutegevuseta sepakate ja VF regullide tankidele oleks UA juba kuskil kaugelt teises kohas kui nad seda täna on.

Kusjuures meie aspektist oleks eriti oluline, et Javelinid jõuaksid Ukrainas ka reaalsesse lahingusse. Saab kohe selgeks, kas see "imerohi" on juba venelaste poolt - vähemalt meilegi jõudva modifikatsiooni osas - ära nuditud nagu nad kohati on suutnud kõik muu nutikama NSVLi, Venemaa ja Ukraina TT, mis lendab ilma juhtmeta või mitte tavakahurist, kohati ära jämmida. Samas ka traatidega TT puhul on ilmnenud jälle omad probleemid, mis tekivad jalaväe tegevuse puhul, kui nad liiguvad peale juhtmetega TT relvade intensiivset kasutamist mingis piirkonnas vahetult.

[kuido20]

Wi-Fi sidekauguse maailmarekord on ammu üle 300 km. Vist isegi Eesti ja Rootsi vahel on aastaid tagasi (või oli selline plaan) ühendus loodud, kui mälu ei peta. Erilist vaeva nägemata (Wi-Fi pulk ja satipann) sai aastat 6-7 tagasi kilomeetri kauguselt proovitud. Tuli ludinal. Praegu on umbes selline vana ront oma aega ootamas, et pikemaid distantse proovida. Sellist antenni on ka raskem peilida, sest põhimõtteliselt lähtub sealt 8-kraadine raadiolainete lehvik ja muudes suundades on signaal väga nõrk. Umbes nii nagu paneks metsas kilovatise punase prožektori põlema või prooviks sama asja pihta hoopis laseriga sihtida. Kumb paistab külje pealt või tagantpoolt kaugemale? Ainuke häda, et sellisel antennil peaks vist optiline sihik peal olema, et drooni mitte kaotada.
Ja vaevalt, et TJA tuleb rindele trahve välja kirjutama, kui kogemata jänkide palju võimsamat Wi-Fi tehnikat kasutad...

Eks antennidest olenebki, kui kaugele suudad odava ja lihtsa kommertsdrooni välja saata. Kokkuvõttes 1500 EURiga saab kompaniile droonikomplekti mis suudab paari kilomeetri ulatuses päevasel ajal pildistada ja videopilti salvestada ning mis hävimise puhul ei tekita ka hilisemat meelehärmi.

[Kapten Trumm]

Kusjuures meie aspektist oleks eriti oluline, et Javelinid jõuaksid Ukrainas ka reaalsesse lahingusse. Saab kohe selgeks, kas see "imerohi" on juba venelaste poolt - vähemalt meilegi jõudva modifikatsiooni osas - ära nuditud nagu nad kohati on suutnud kõik muu nutikama NSVLi, Venemaa ja Ukraina TT, mis lendab ilma juhtmeta või mitte tavakahurist, kohati ära jämmida. Samas ka traatidega TT puhul on ilmnenud jälle omad probleemid, mis tekivad jalaväe tegevuse puhul, kui nad liiguvad peale juhtmetega TT relvade intensiivset kasutamist mingis piirkonnas vahetult.

Suhteliselt lagedal maastikul, teadaoleva asukohaga positsioonidelt ja kergejalaväe poolt lastes on selle vastu imerohi juba ammu teada, see on rünnaku eel piisavalt massiline kaudtulelöök. Tulemus muidugi sõltub poolte relvaliikide koostööst ja tasemest.

[trs]

Aga miks te arvate, et drooni peab juhtima või lennu ajal toimuma mingi side, mida on võimalik avastada, segada ja ka üle võtta? Laiatarbe odavate droonide võlu peitubki nende odavuses ja võimaluses neid massiliselt kasutada. Kuni sama massiliselt levivad vahendid nende segamiseks. Ja küll nad levivad, sest droonide tähtsust on raske alahinnata tuleviku sõdades ja ka tsiviilelus. Eriti neis sõdades, kus osalevad tsiviliseeritud riigid, mille kodanike eludel on otsene poliitiline ja rahaline väärtus. Selle asemel, et raisata ressursse mingi wifi võrgus juhitava laiatarbedrooni natuke kaaperdamis või avastamiskindlamaks muutmisele, tuleks hoopis panustada maastiku ja sihtmärkide tuvastamise tarkvara arendamisesse, et muuta droonid autonoomse(ma)teks. Pidev otseside oma juhiga on tarbetu risk nii drooni kui ka juhi jaoks. Sellise tehnoloogia arendamine on laiema ülemaailmse või vähemalt Nato-sisese tähtsusega. Kui me ootame tiblastanilt mingit Krimmi laadset ettevõtmist kõige siledama lõustaga eriüksuslaste osavõtul, siis on päris kindel, et selliste üksuste peade kohal ei lenda ka mingid lihtsad poest ostetud droonid.

[Kapten Trumm]

Pidev otseside oma juhiga on tarbetu risk nii drooni kui ka juhi jaoks

See on kasutatav võib-olla mingite 500 m kaugusega droonide puhul.
Kaugemal käivate droonide puhul muutub kaotus info kättesaamise ajaks juba probleemiks - info vananeb.
Vastupidiselt on pidevalt arendatud reaalaja süsteeme, et minimeerida ajakaotust.
Lihtsalt sellele valdkonnale tuleb eraldada rohkem raha.

[toomas tyrk]

Nii palju kui mina olen lugenud sõjaliselt kasutatavate droonide kohta - kasutatakse inertsiaalset juhtimist. St, et lennuprogramm laetakse drooni. Seda saab muidugi uuendada raadio teel. Aga reaalajas juhtimine pole vajalik. Inertsiaalsüsteem on kasutusel just selleks, et sidehäirete ning segamise korral drooni mitte kaotada. Kui ka sidet pole - see lendab lõpuks ikka koju.

Et kaaperdada sellist drooni ei piisa ainult side segamisest - side tuleb üle võtta ning suuta asendada juba sisestatud lennuprogramm enda omaga.