Hara sadam ja Suurpea mereväebaas

[mart77]

Et NSVL'i ajal Eestisse rajatud sõjaväelennuväljadest on täna oma eesmärki täitmas vaid üks, Ämari.

Ämaris roogiti kõik vana üles, pole nõukaajast suurt midagi järel. Ka lennurajakate.

[Hydrazine]

No Ämari on ju suht korralik baas nüüd, kas mitte lennurada pole üle asfalteeritud, samamoodi nagu see Leedu baas, Zokniai või kuidas keegi kutsub. Sest NATO standardile vastavad lennukid ei talu sellist vägistamist nagu vene lennukid olid omal ajal, et lausa see betoonraja plaadivahede tõnka-tõnka pidi NATO masinate kruvid paigast põrutama. Sestap tõmmatigi sile asfalt peale neile.

[mart77]

kas mitte lennurada pole üle asfalteeritud, samamoodi nagu see Leedu baas.

Ei.
Muide, vana rajakatte all olid päris kenad tühimikud, vihmavesi oli täiteliiva ära kandnud.

[maksipoiss]

Tänases Vikerraadio hommikuprogrammis kiitis , et uues Navigaatoris on Hara baasi kohta pikem artikkel.

[endee]

Allveelaeva teema muutus kuidagi teisel lehel lennuväljateemaks Väga tore info lennuväljade kohta, aga otsida küll sellest teemast ei oskaks.......


Küsiks parem, et kes on vahepeal kuu ajal jooksul sonariga käinud venelaste laeva otsimas või sukeldumas Hara juures?

[Hydrazine]

Mina ei ole aga ega see Hara laht nüüd nii väike ka pole, et lähme otsime kuu ajaga üles. Seda võib seal aastaid tulemusteta kammida kui mingit eelinfot kasvõi umbkaudsete koordinaatide kohta ei ole.

[Hydrazine]

http://www.aeroseum.se

Üks oluline puudus on taolise asja ehitamisel Eestisse, meil puuduvad graniidikaljud kuhu sisse see värk tehtud on, mis on juba looduslik kaitse. Et samasugust kaitsekihti betoonist kokku klopsida, vot seda ma ei kujutagi meil siin hästi ette. Võtame kasvõi vana hea GBU-28, paar täpset lasku õrna kohta ja on kogu see maa alune rajatis segamini nagu räim tomatis just tänu sellele, et tal on oma kilukarp juba ümber. Ja uutest Bunkerbusteritest pole mõtet rääkidagi, MOP ja NGP vastu me peame ennast sadade meetrite sügavusele betooni alla kaevama.

[endee]

Sai nüüd paar päeva kohaliku rannarahvaga siit piiritsoonist talus pidutsetud ja küsides militaarteema kohta, siis mingit allveelaeva siin küll põhjas pole. Küll aga läks suure tormiga (poolsaare tipu kandis) põhja üks katamaraan.

[hummel]

Sulevi vs Vene allveepaadi lugu on meeltköitev, kuigi agasid on rohkem, kui normaalne oleks.
Mingisugune point võiks jutul siiski olla, kui juba nii täpselt esitatakse mingeid andmeid, aga midagi kindlasti ka ei klapi.

Kui asja natuke teisest otsast algatada, siis ilmselt ei annaks tänapäeval enam väga varjata, kui punavene poolel mõni allveelaev Läänemerel või Soome lahes 1938. a. lõpul kadunuks on jäänud. Kui sellesarnaseid intsidente ei leidu, on praktiliselt case closed.

Teiseks oleks veel võimalik resonants faktides. Äkki ei olnudki Hara laht või äkki ei olnud 1938, aga 1939. Äkki oli aga september, mitte detsember? Vanade meeste värk. 1939. a septembris siinkandis kindlasti idanaabri allveelaevu juba liikus ja seonduvalt Orzeli otsimise looga torpedeeriti nõuka allveelaeva poolt (küll ilmselgelt ebaõnnestunult) minuteada ühte Ristna-tüüpi miiniveeskajat-traalerit. 1939. a detsembris aga käis Talvesõda ja arvestades Kassari uputamisega pabistamist ja süüdistuste vältimist, võidi valitsuse poolt midagi muidugi varjata. Aga kas seda oleks siis varjanud ka teine pool?

Samas äkki ikkagi ei uputatud, vaid lihtsalt rünnati süvaveepommidega. Mis aastal sai Sulev oma relvastusse üldse süvaveepommid?
Mis sai Sulevi meeskonnaliikmetest? Kas ja kes mille eest maha lasti? Kas ja millal antud isik üldse Sulevil teenis?

Aga kokkuvõttes peaks asi taanduma ikkagi vene allveelaevastiku tegevuse aruannetele.


Ühe laeva Sulev kindlasti oma elukäigu jooksul igatahes uputas - selle õnnetu piirivalvepaadi või kaatri 1939. Tobeda intsidendi asjaolude kohta oleks ka kunagi huvitav lugeda.

[MK88]

Hara sadamas varises muuseumihoone lahinal merre.
https://www.delfi.ee/artikkel/120317099 ... -ei-saanud

Hüvasti, tuukri poolt salaja tehtud fotod. Kuraator räägib, mis Hara sadamas ühes majaga põhja läks

Sadamapidaja Tarvi Velström selgitab, et reede õhtul tekkisid muulil asuvasse näitusehoonesse praod, mis viitasid võimalikule varingu ohule. Näituse hoone suleti külastajatele ja piirati ohutuslintidega.

https://www.delfi.ee/artikkel/120317156 ... pohja-laks

[Walter2]

Hara sadamas varises muuseumihoone lahinal merre.
https://www.delfi.ee/artikkel/120317099 ... -ei-saanud
Hüvasti, tuukri poolt salaja tehtud fotod. Kuraator räägib, mis Hara sadamas ühes majaga põhja läks

Kohe muuseumihoone ja lahinal.. delfi stiilis. Ega seal nüüd orig. fotosid või negatiive polnud - tavalised suurendused, mis on korvatavad. Fotode omanik (tuuker) elab pealegi veel Eestis. Rahaline kulu lihtsalt ei muud.
Teine asi oli see EKA juhendamisel restaureeritud/taastatud madruse seinapannoo, mida mööndustega võiks lugeda militaarkunsti valdkonda kuuluvaks.
https://www.artun.ee/et/kalender/lahema ... di-paevad/

[Lemet]

Kohe muuseumihoone ja lahinal.. delfi stiilis

Eriti lustiline on mitšmani aukraadini jõudmist presenteerida kui mingit silmapaistvat saavutust...ja kui veel kolm tähekest oleks pagunitel olnud...

Hoones oli tosin fotot (suures formaadis ja metallraamides) militaarsadama tuukri ametit pidanud ja mitšmani aukraadini jõudnud Aleksandr Zaitsevi erakogust.

https://www.delfi.ee/artikkel/120317156 ... pohja-laks

[Castellum]

madruse seinapannoo, mida mööndustega võiks lugeda militaarkunsti valdkonda kuuluvaks.

Kas ta madrus oli, pole teada. Mingeid auastmetunnuseid polnud. Seega lihtsalt mereväelane.

Panno see nüüd ka kindlasti pole. Lihtsalt seinamaaling.

Aga militaarkunst on see kindlasti. siin pole mingeid "mööndusi".

Kui ilus või kole kunst, igaühe otsustada. Lihtsalt selliseid asju on üsna väheseks jäänud, kaovad kuidagi väga ruttu ära. Hea, kui jõuaks pildistada üles...

Kui me selle sõjaväesisese kunsti projektiga alustasime 2017, on juba teadaolevalt kümmekond teost kadunud. Ja kaitse all pole ühtegi, nii et läheb neid veel...

[Castellum]

Aleksander Zaitsev oli üks asjalikumaid informante Suurpea mereväebaasi kohta üldse. Saime tema käest üsna palju asju teada, seda enam, et muud asjaga veel seotud kohalikud kipuvad juurde luuletama.

Loomulikult, tema teadmised olid tema eriala piirides. Mida ta ka ausalt tunnistas...

Näitena tolleaegsest piiratusest: Zaitsev teenis Suurpea baasis 25. jaanuar 1985 - 14. juuli 1987. Loomulikult oli ta tihedalt olnud Hara küla mereväelinnakus (mitte segi aja nn Hara Sadamaga; see asub ajaloolises Virve külas!). Aga täpselt üle tara asuvas Hara piirivalvelinnakus käis ta esimest korda 2020. aastal meiega. Varem polevat olnud põhjust, ne položeno...

[Castellum]

Modedele:
Teema pealkiri tuleks muuta. Ma kahtlen, kas Loksal on üldse sõjaväeosa olnud (Saksa aegu üks suurtükiüksus küll oli), aga antud jutt käib Suurpea mereväebaasist:
https://et.wikipedia.org/wiki/Suurpea_merev%C3%A4ebaas