Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[trs]

Hiina asjadega on selline lugu, et igaüks võib neid omal käel avastada ja sorteerida välja söödavad asjad, aga näiteks selle ilmselt Osculati binokli puhul ei tea keegi päris täpselt, mitu binoklit partiist on veekindlad(kui nad üldse on), kuhu ja kui palju panevad kaugusmõõtja ja kompass puusse jne. Aga ta on muidugi parem kui mitte midagi. Samas ei ole absoluutselt see asi, mille poole püüelda. Pigem iseloomustab seda lihtsalt järjekordne linnuke kusagil paberites. Kui elu on kaalul, siis ei taha plotterit, mida tootja ei luba navigeerimiseks kasutada või binoklit, mille kompass ja kaugusmõõtja on paremal juhul paberite järgi mõeldud kodukasutuseks. Nagu ei taha veekindlat elektroonikat, mille garantii katkeb veekahjustuse puhul jnejne. Kui elu on kaalul, siis on vaja päris asju, mille omadustes võib kindel olla. Igaüks võib iseseisvalt omale varustuse välja sorteerida, aga kui rääkida varustusest, mis antakse varustuspunktist, siis eeldaks, et see teeb seda, milleks on ette nähtud. Isegi kui seda on natuke vähem. Kui elu sõltuks binoklist, siis ilmselt ei tunduks 10x kallim zeiss enam kallis.

[ruger]

Kui keegi tahab korraliku binot saada siis kasutatud ja ka uuemad Saksa BW-i Steineri ning Hensoldti tooted on Ebays päris soodsalt saadaval.

[Kapten Trumm]

Palun täpsusta, milline bino see oli, mis on täpsuslaskurile sobiv ja mõistliku hinnaga? Korpuse värv ei ole oluline, selle saab üle värvida või teipida.

Ma pole rääkinud TL sobivast binost, vaid binost, mida võib osta odavalt ka palju kallimalt.
Täpselt sama toode. Vasakul näed ühte musta nuppu, kui sellele vajutada, siis hakkab binokli sees põlema punane skaala valgustus.
TLid väitsid, et selle kasutamisel hakkavad binokli läätsed punakalt kumama ja pimeduses on seda läbi optika näha.
Mina igaks juhuks seda ei kasutaks.

TL-i puhul on probleem selles, et kaugusmõõteskaala pole tuhandikes.

[Kulibin]

Herr Kapteni viimased postid siin mulle meeldivad, asjalik analüütiline ja pädev seisukohavõtt. Nii jätkata !

[gorilla]

Sisselülitatud niitristi valgustust on hämaras kindlasti näha, kui vastaspool kasutab valgusvõimendeid teie otsimiseks.
Tegelikult valgusvõimenditega on võimalik kõik klaasist objektid looduses tuvastada, kuna prillid, sihikuläätsed ning autoaknad, hakkavad
hämaras looduse jääkvalgust endas edasi kandma, seeläbi on seadmetega mis 40 000 korda seda valgust võimendavad, tuvastatavad.

Kui niitristi valgustust on eespoolt palja silmaga näha siis on vaja lihtsalt nupust intensiivsust maha keerata, kui see võimalus puudub,
vähendatakse toitepinget. Ehk pange lahjem patarei või võtta üks nendest vähemaks.

Ülepea, niitristi valguse ülemõistuse tugeva intensiivsusega võite ennast tükiks ajaks kanapimedaks muuta, täpselt nagu mobiiltelefoni
ettevaatamatu kasutamisega pimedas, kirjutage endale see kõrva taha snaiprid.

Tuvastamisest laserprožektori abil, tööpõhimõte on täpselt sarnane valgusvõimendi kasutamisele, ainult vastupeegeldus on "sunnitud".

https://youtu.be/dzh6lqw25ok?list=PLDE3128831AB625BA

Selline peegeldamine on veel väga leebe variant, on olemas terve rida seadmeid mille eesmärk ei ole mitte tekitada vastupeegeldust
vaid silmanärv läbi küpsetada, jäädavalt.

[Kulibin]

Ma ei näe mingit pointi kasutada soojussihiku olemasolul mingit päevaoptikat, võibolla ainult vihmasajus ja kõik mis taoline (rahe, paks raske lumi) nende ilmastikunähtuste puhul eelistaksin tõesti tavaoptikat. Ja nagu siin kusagil eelnevalt olen väljendunud, ei näe põhjust raisata raha kalli päevaoptika ostuks. Kui olin 20, suutsin Simonovist lahtise sihikuga 200m tabada mida iganes. Vana mees vajab teatavasti abivahendeid ja töntsi silmalihase ja närvi kompenseerimiseks on imehea 4x50 valgusjõuline optika.
Sõjaolukorras eelistaksin siiski infrapunapilti. Te vist enamik ei kujuta endale seda veidrat jumalatunnet, mis valdab hea termokaamera omaniku, objektid mis varjasid, paistavad läbi, (ärge ostke odavaid gyproxmaju). Pole vahet milline gamo on vastasel, 200m distantsilt on võimalik tuvastada kas tal on põiel käimata ja mitu rubla taskus. Viimane asi võimalik muidugi teatud vilumuse ja kalibreeririmisvõimaluse puhul.

[Leo]

Soomlaste käsitlus snaipritest on see, et on laskur, püss, laskemoon ja optiline sihik. Selleks, et 338 LM lasta 1000 m pealt 90% figuuri, peavad kõik nimetatud olema hea kvaliteediga. Bino, öösihik, laser, vaatluspikksilm, termo, tuulemõõdik, digikaamera jne on boonuseks, kui need on olemas ja jaksab kaasas tassida. Reeglina ei ole ja kergejalavägi ei jaksa tassida ka. Eriti ei jaksata tassida igasugu elektroonilisi vidinaid, mis esimesel võimalusel pildi tasku panevad, kui patarei tühjaks saab ja põllu peal neid patareisid ei kasva. Uutes soomukites on küll pistikuid kõikide võimalike akude laadimiseks, kuid snaiper on tavaliselt LIFO ja selle Pasi juurde eriti ei satu ja kui satub, siis on pistikud täis üksuse sidet ja suurema tähtsusega riistasid kui snaiprite laser. Niimoodi soomlased oma mehi õpetavad ja eestlasi ka, tuleb hakkama saada minimaalse varustusega, sest udupeeneid riistasid kellelegi peale eriüksuste ei jätku ja suvalised tsiviilriistad ei ole nii usaldusväärsed, et nendele loota. Kaugusi mõõdetakse peamiselt sihikuga ja arvutusi ning tulekaarte tehakse paberil, sest need on toimivad lahendused.

[ruger]

Veidi tuntud snaipri Nicolas Irvingi raamatuid Precision Sniper vol 1 ja vol 2 mobi ja epub formaadis. Faili avab näiteks Sumatra PDF nimeline programm.
http://www.upload.ee/files/5159315/pr.zip.html

Lisaks veel ABC of the rifle shooting.
http://www.upload.ee/files/5159454/ABC_RS.zip.html

[Leo]

See on täiesti loetav raamat.

[ruger]

Paar raamatut veel(teisele aadressile kopeeritud, et sikutada saaks). Sisu kirjeldus Leol täpsem, selle tõttu ka kirjeldust muudetud..

Sniping in France
esimese maailmasõja aegsest TL-ide ajaloost .mobi formaadis-avab näiteks Sumatra PDF nimeline programm.
http://www.megafileupload.com/592c/Snip ... chard.mobi

Fry the brain-Urban sniper
TL-i tegevus ja s*takeeramine tänapäeva linnakonfliktides pdf formaadis
http://www.megafileupload.com/592b/FRY_ ... niping.pdf

[Kapten Trumm]

Soomlaste käsitlus snaipritest on see, et on laskur, püss, laskemoon ja optiline sihik. Selleks, et 338 LM lasta 1000 m pealt 90% figuuri, peavad kõik nimetatud olema hea kvaliteediga. Bino, öösihik, laser, vaatluspikksilm, termo, tuulemõõdik, digikaamera jne on boonuseks, kui need on olemas ja jaksab kaasas tassida. Reeglina ei ole ja kergejalavägi ei jaksa tassida ka. Eriti ei jaksata tassida igasugu elektroonilisi vidinaid, mis esimesel võimalusel pildi tasku panevad, kui patarei tühjaks saab ja põllu peal neid patareisid ei kasva. Uutes soomukites on küll pistikuid kõikide võimalike akude laadimiseks, kuid snaiper on tavaliselt LIFO ja selle Pasi juurde eriti ei satu ja kui satub, siis on pistikud täis üksuse sidet ja suurema tähtsusega riistasid kui snaiprite laser. Niimoodi soomlased oma mehi õpetavad ja eestlasi ka, tuleb hakkama saada minimaalse varustusega, sest udupeeneid riistasid kellelegi peale eriüksuste ei jätku ja suvalised tsiviilriistad ei ole nii usaldusväärsed, et nendele loota. Kaugusi mõõdetakse peamiselt sihikuga ja arvutusi ning tulekaarte tehakse paberil, sest need on toimivad lahendused.

Tasuta nõuanne:
http://powerequipment.honda.com/generat ... ls/eu1000i
Käe otsas kergesti vibutatav, 2,5 liitriga töötab 8 tundi.
Supervaikne. Jaosuurune bänd kannab kergesti kaasas.

[Leo]

Paar raamatut veel

Sniping in France
esimese maailmasõja aegsest snaiprite väljaõppest .mobi formaadis-avab näiteks Sumatra PDF nimeline programm.
http://www.filedropper.com/snipinginfra ... h-prichard

Fry the brain-Urban sniper
Kogemused linnalahingute osas erinevatest konfliktidest ja sõdadest ning selle osast tänapäeva vastupanuliikumistes pdf formaadis
http://www.filedropper.com/frythebrain- ... bansniping

Mõlemad lingid on vigased, esimene raamat on peamiselt täpsuslaskmise ajalugu I MS ajalt, kuid teine on kasulik lugemine sellest perspektiivist, kuidas vastase eelu linnalahingus täpsustulega võimalikult kibedaks teha.

[Leo]

Soomlaste käsitlus snaipritest on see, et on laskur, püss, laskemoon ja optiline sihik. Selleks, et 338 LM lasta 1000 m pealt 90% figuuri, peavad kõik nimetatud olema hea kvaliteediga. Bino, öösihik, laser, vaatluspikksilm, termo, tuulemõõdik, digikaamera jne on boonuseks, kui need on olemas ja jaksab kaasas tassida. Reeglina ei ole ja kergejalavägi ei jaksa tassida ka. Eriti ei jaksata tassida igasugu elektroonilisi vidinaid, mis esimesel võimalusel pildi tasku panevad, kui patarei tühjaks saab ja põllu peal neid patareisid ei kasva. Uutes soomukites on küll pistikuid kõikide võimalike akude laadimiseks, kuid snaiper on tavaliselt LIFO ja selle Pasi juurde eriti ei satu ja kui satub, siis on pistikud täis üksuse sidet ja suurema tähtsusega riistasid kui snaiprite laser. Niimoodi soomlased oma mehi õpetavad ja eestlasi ka, tuleb hakkama saada minimaalse varustusega, sest udupeeneid riistasid kellelegi peale eriüksuste ei jätku ja suvalised tsiviilriistad ei ole nii usaldusväärsed, et nendele loota. Kaugusi mõõdetakse peamiselt sihikuga ja arvutusi ning tulekaarte tehakse paberil, sest need on toimivad lahendused.

Tasuta nõuanne:
http://powerequipment.honda.com/generat ... ls/eu1000i
Käe otsas kergesti vibutatav, 2,5 liitriga töötab 8 tundi.
Supervaikne. Jaosuurune bänd kannab kergesti kaasas.

Tänan, 29 naela genekat ehk 12 kilo on kindlasti see, mida tahaks metsas kaasas kanda et saaks 8 h akusid laadida. Reaalsus on see, et SN teeb pikemad rännakud masinaga ja kui mõni pistik on vaba, siis laeb oma akusid. ATV 2 snaipri ja nende nodi vedamiseks on paras, seal ka mõned pistikud akude laadimiseks sõidu ajal.

[Kapten Trumm]

Mõte oli selles, et on ka väikseid elektriallikaid, ilmselt leiaks veel väiksemaid, ma võtsin esimese ettejuhtuva.
Akude laadimiseks on sealt vaja elektrivõimsust ehk paarsada vatti.
Kindlasti on see parem kui meil kasutatavad mitme kilovatised genekad, mille plärin reedab juhtimispunkti kaugelt ja mille taga on laadimas paar läpakat ja mõned raadio akud.

[Leo]

Läheb OTks, kuid tähelepanek on õige, EKJ kasutab vanasid väga palju müra ja tossu ning soojajälge tekitavaid generaatoreid võrreldes nende võimsusega. Generaator on vajalik, sest elektrit kasutavaid riistu ja vidinaid tuleb järjest juurde ja nende laadimisest ei ole pääsu isegi KL lühikeste õppuste ajal, kuigi vahel on kasulik ka püüda vanamoodi paberi ja pliiatsiga asju ajada sest see töötab iga ilmaga. Päikest meil ka niipalju ei ole, et paneks igale mehele päikesepatarei seljakoti külge.

Tüüpiline EKJ välilaager on selline, kus genekas pannakse staabitelgi kõrvale või äärmisel juhul tagalaveoki alla käima, sest sealt on lühim maa staabi arvutiteni. Ja seal ta siis huugab kuni kõige suurema ülemuse uneaja saabudes mõni väiksem ülemus kinni paneb. Generaatori sissekaevamisest või varjestamisest räägid nagu seinale, lihtsalt ei jõua kohale, sest missioonidel ju ei olnud vaja, elektrit sai Pasist või Pasi kõrvalt genekast! Sõditakse reeglina nii, nagu harjutatakse, seega on ka SA tingimustes loota, et varjestamata genekate suunas hakkavad ebameeldivad asjad juhtuma. Igatahes tuleb genekast võimalikult kaugele hoida, kui on motivatsioon ellu jääda. KL on kerged ja liikuvad üksused ja siin ei pruugi sissekaevamine toimida, sest kiirel põgenemisel see jääbki sinna auku. Soomlased kasutavad 6x6 ATVsid, millele igasugu huvitavaid asju peale ehitatud lisaks meeste ja seljakottide tassimisele. Ei ole raske ehitada ATV kasti 1 varjestatud kast generaatorile, millest juhtmeid saab välja kerida. Kui läheb kiireks, siis juhtmed välja ja punuma ning uues kohas juhtmed laiali. Pikendusjuhe on kulumaterjal samamoodi kui sidekaabel ja ei saa eeldada, et need kuulide all kokku korjatakse, seega tuleb varuga võtta. Samuti peab generaatori võimsus olema varuga, sest sõbralik üksus, kelle oma generaator on rikkis või kadunud, tahab ka voolu saada, kuid 1 rühma või kompanii toitmiseks ei ole vaja väiksema katlamaja võimsusele vastavat riista metsa tarida.