Njah, imelik, et kõik otsivad Poolas aardeid nagu Pipi otsis spunki, kuid pole ühtkl tõendit, et seal üldse mingit kulda oleks.
Võiks siis otsida juba Ukrainas batka Mahno kulda, sest see oli tõepoolest olemas ja vedeleb seniajani kuskil maa sees. Õigupoolest oli tegu ataman Grigorjevi kullaga, mille too röövis Odassa riigipanga osakonnast, kuid Mahno tappis peagi mässulise atamani ja võttis kulla endale.
Grigorjevi saak riigipangast on täpselt teada
124 kg kulda kangides
1 285 185 kuldrubla müntides
3898 kg hõbedat
Matmispaik kuskil Nikopoli lähistel. OGPU kuulas 1920ndatel üle Mahno kaasvõitlejaid ja üks neist oli kulla matmises osalenud , kuid üles seda ei leitud. Mahno ise suri vaese mehena Pariisis .
tympsa kirjutas:
Nii et aardekütid, tööle Dnepri äärde !
Milleks nii kaugele minna? Kusagil (äkki siinsamas foorumis?) liikus kunagi jutt, et ka Sinimägedes olevat kusagil mäe sees selline tunnel, kuhu mahtunud veoautoga sisse sõitma. Väidetavalt olevatki too tunnel igasugust Saksa militaarkola täis ja tunnelisuu loomulikult õhku lastud .
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
BBC ei suutnud leida ühtegi dokumentaalset tõendit, et rong võinuks olemas olla. Poola keskpanga juht Belka peab seda väljamõeldiseks.
But when sorting fact from fiction in this story, the BBC’s Adam Easton says there’s not a scrap of documentary evidence that this train actually exists.
Poland's central bank governor Marek Belka was asked Wednesday how the discovery of an armored train packed with gold and jewelry might impact the Polish currency. "I don’t think anybody at the central bank even thought to devote a second to this issue," he said. This is some hoax."
Mida edasi, seda pessimistlikum ma olen.
Ok, hea tahtmise korral võib leida põhjenduse, miks sinna künkasse oli vaja mingi rongikoobas rajada.
Aga see rongi peitmise ja jälgede varjamise temaatika jääb ikkagi minu jaoks kõige nõrgemaks osaks kogu loos.
Nii tunneli rajamine kui selle õhkulaskmine on suured tööd, millest jäävad paratamatult mingid jäljed. Maastikul on oma mälu ja need jäljed ei kao nii ruttu. Suvalises kohas ilma eelteadmisteta ei tarvitse neid märke tähele panna, aga kui juba on enamvähem teada, kus ja mida otsida, siis ei saa need jäljed jääda märkamatuks.
Esiteks - tunneli rajamisel jääb üle suur hulk pinnast, mis peab mingite kivihunnikute näol kusagil sealsamas lähedal alles olema. Või siis näiteks peaks külarahvas mäletama, kas teede ehitusel on kasutatud mingit kohapealt "leitud" täitepinnast.
Tunneli endaga on sama lugu - tunnelisuust ja selle hilisemast õhkimisest peavad jääma mäeküljele mingid anomaaliad - lohud, varingud, betoonikamakad seal kus neid ei tohiks olla jne. Kui need vennad suutsid oma georadariga juba kasvõi umbkaudselt rongi asukoha maa all tuvastada, siis tunnelisuu leidmine peaks olema käkitegu ja praegu peaks seal juba käima vilgas kopatöö. Selle asemel kuuleme aga endiselt mingit uuringute ja georadarite juttu.
Pakun, et seal pole mingit rongi.
Ma ei tea, kuskil pole minu arust kirjas, et aparaatidelt saadud lugemeid ei võiks kokku kleepida, et midagi inimsilmale arusaadavat tekiks. See pilt ei pea ju olema ühes tükis saadud (ja kuna on 30 m lai, ei saagi olla).
Ajalooteadusel ei ole sellise rongi kohta mingeid andmeid. Suur osa poolakaid on ilmselt näinud 1986. aasta Poola-Rumeenia filmi „Kullarong”, mis levitas väljamõeldud legendi ühe teise, 1939. aasta kullarongi kohta
Ajalooteadusel polnud mingeid andmeid ka Trooja asukoha ja üleüldse eksistentsi kohta, kuniks legende uskunud Heinrich Schliemann labida maasse lõi ja linna välja kaevas.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Arheoloogial, mitte ajalool. Kuna Trooja oli esiaegne, ei saanudki ajalool selle kohta midagi teada olla. Ja see on halb näide. Terve arheoloogia oli tollal lihtsalt lapsekingades. Esiaegne Trooja kaevati välja seal, kus kohalikud kogu aeg olid teadnud Trooja asunuvat. Tänapäeval leitakse rutiinselt uusi muistiseid folkloori ja toponüüme uurides.
Üldiselt ma muidugi olen nõus, et pole põhjust eeldada, et aarde peitimise käsk väeosa arhiivi anti, lahingupäevikust läbi kanti vms.
Kohalik ajalooselts, mis aktiivselt ka II ms perioodiga tegeleb, on raevus, et rongi leidjad tasu nõuavad ja heitis nad rohke hukkamõistu saatel oma ridadest välja: http://www.telegraph.co.uk/news/worldne ... ciety.html
Kui panna ühte loosse nii natsid kui ka kuld, on tohutu tähelepanu garanteeritud. Isegi kui lugu tõele ei vasta.
Augusti lõpul teatasid kaks tundmatuks jääda soovinud meest, et nad teavad teise maailmasõja ajal Poolas müstiliselt kaduma läinud natside kullarongi asukohta. Rong asuvat Wałbrzychi linna lähedal salajases tunnelis, mille sissepääsu natsid sõja lõpul õhku lasid. Uudis hoidis kogu maailma nädalapäevad põnevil.
300 tonni muinasjuttu
Legendi järgi olevat rong täis relvi, kulda ja kalliskive. Kohalike uudiste väitel aga võib peaaegu 150 meetri pikkuses rongis olla kogunisti 300 tonni kulda. Uudishimu küttis veelgi üles ajalooraamatute autor ja ajakirjanik Tom Bower. “Kui see on kunstirong, siis on seal ilmselt maalid, samuti võib seal ehk olla teemante, seal on rubiine ja teisi vääriskive ning lisaks veel üks asi, mis on alati olnud kadunud – Merevaigutuba.”
Kuigi isegi Poola kõrged ametnikud teatasid, et nad usuvad rongi leidmisse, hakkas tulev infovoog üha enam sarnanema muinasjutuga. Oma väitel kogu elu rongi otsinud poolakas Tadeusz Słowikowski rääkis meediale pehmelt öeldes uskumatuna tunduva loo. 1950. aastatel olevat Słowikowski päästnud kellegi Schulzi-nimelise sakslase, kes rääkinud talle rongist ja selle asukohast. Tegelik leidja olnud aga hoopis sakslasest raudteetööline, kes avastas sõja lõpus kogemata tunneli blokeeritud sissepääsu. Sellest julges ta rääkida alles surivoodil, kuna kartis, et ta mõrvatakse, nagu üks perekond, kes samuti tunneli avastas.
Skeptikute jaoks muutis terve loo suisa naljanumbriks kahe kohaliku mehe jutt sellest, kuidas nad leidsid Wałbrzychis asuvalt mäelt tunneli kohal natsikotka, kuldmünte ja muid teise maailmasõja aegseid esemeid. Mis pidavatki tõestama, et seal võib olla hindamatuid aardeid. “Seal vedeleb endiselt palju selliseid aardeid. Kui see rong on tunnelis, võib see vabalt sisaldada rohkem selliseid asju, palju rohkem,” väitsid mehed.
Tegelikult puuduvad üldse mis tahes tõendid rongi olemasolu kohta. Poola Keskpanga juht Marek Belka nimetas kogu lugu õigustatult narritamiseks. Tõepoolest, kui sakslased ülisalajasest rongist dokumente ei teinud või jõudsid need hävitada, siis kuidas mitte ükski asjaosaline hiljem suud ei paotanud? Niisuguse projektiga pidi olema seotud palju inimesi ning arvata, et nad kõik said surma või viisid saladuse hauda kaasa, on lihtsalt jabur. Legendis rääkisid rongist vaid juhuslikud inimesed – raudteelane avastas küll tunneli suu, kuid loost ei selgu, et ta oleks tunnelis käinud ja rongi näinud.
Ja lõpuks saabuski aimatav lõpp. Möödunud nädala lõpul tegid “leidjad” Andreas Richter ja Piotr Koper TVs avalduse, et neil küll oli ümberlükkamatu tõendusmaterjal rongi olemasolu kohta, ent nad kukkusid selle tõestamisel läbi. Aga Wałbrzychi linn see-eest õitseb, seal polevat kunagi nii palju turiste käinud kui nüüd. Ilmselt saabub neid edaspidigi. Loch Nessi koletist pole samuti nähtud, mis aga ei takista uskujail ikka ja jälle sinna sõitmast.
.
