"Tankid EKV-le"
Kahju, tankid tankideks, aga suurtükivägigi on üsna kehvas seisus (vähemalt nii ma olen kuulnud mõnelt asjaosaliselt).Mõne lisa (kaasaegsema) suurtükikese peale võik ju ikka kulutada.Kahju kui riigikogu mõtleb ainult sellele kuidas endale kallimaid esindusautosi liisida, ja üldine riigijulgeolek- politsei, tuletõrje, päästeamet, kiirabi ja sõjavägi jäävad tahaplaanile.Seppik peaks teadma, et sõjavägi on ka osake sisejulgeolekust.Ja selleasemel, et öelda välja fakte, mida me kõik niigi teame (sisejulgeoleku alarahastamine), võiks ka midagi teha selle seisu parandamiseks.Minu arvates toob see Seppiku lause välja riigi eelnevad tegemata jätmised, mitte ei ole tugev vastargument Ligi nõudele (samas, miljard on "pisut" palju, et korraga küsida).
-
liivhillar
- Uudistaja
- Postitusi: 29
- Liitunud: 20 Juun, 2005 12:33
Sellest jääb mulje, et keskerakond tahabki, et Eesti poleks riigi kaitset kui sellist.kaur3 kirjutas:Tänane BNS'i uudis "Jürgen Ligi nõuab riigikaitsele miljardit lisakrooni"
Keskfraktsiooni esimees Ain Seppiku kommentaar:
"Kui kaitseministeerium plaanib seda miljardit kahurite, lennukite või koguni tankide ostmiseks, on Keskerakond kindlasti vastu."
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
-
Rebasepoeg
- Liige
- Postitusi: 156
- Liitunud: 06 Jaan, 2006 20:59
- Kontakt:
-
liivhillar
- Uudistaja
- Postitusi: 29
- Liitunud: 20 Juun, 2005 12:33
kaitsejõud peavad alluma tsiviilkontrollile, et nad tsiviilide enda kontrollile alutamisest mõtlema ei hakkaks. mõned mehed on aga kahjuks sellest niiviisi aru saanud, et tsiviilkontroll peab tagama, et kaitsejõud kunagi reaalseks jõuks ei muutuks ....
nagu halb peremees, selle asemel, et koera peret kaitsma õpetada, annab talle igapäev peksa, et ta mingil juhul peremehe vastu ei julgeks pöörduda.
nagu halb peremees, selle asemel, et koera peret kaitsma õpetada, annab talle igapäev peksa, et ta mingil juhul peremehe vastu ei julgeks pöörduda.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Tegelikult on nii, et mina kasutaks seda miljardit - paari -
mitte miskiste piduste torude ostmiseks vaid selleks, et luua üks ettevõte, tehas täpsemalt mis oleks võimeline valmistama näiteks suurtükke ja laskemoona nende tarvis. ( hakatuseks niipaljugi )
Ja koolitada tuleviku tarvis kümmekond head masiaehitajat - militaarinseneri.
See ei ole ülejõu käiv ülessanne.
mitte miskiste piduste torude ostmiseks vaid selleks, et luua üks ettevõte, tehas täpsemalt mis oleks võimeline valmistama näiteks suurtükke ja laskemoona nende tarvis. ( hakatuseks niipaljugi )
Ja koolitada tuleviku tarvis kümmekond head masiaehitajat - militaarinseneri.
See ei ole ülejõu käiv ülessanne.
Viimati muutis Karuke, 23 Veebr, 2006 20:55, muudetud 1 kord kokku.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
-
Rebasepoeg
- Liige
- Postitusi: 156
- Liitunud: 06 Jaan, 2006 20:59
- Kontakt:
Eesti võiks teha teha mingi relva- või sõjamasina tööstuse. Oleks palju lihtsam korraldada hankeid.
Huvitav millal küll tuleb see aeg kui näiteks riigikogus avastatakse, et on vaba raha ja kui keegi käib ette selle eest soetada sõjaarustus või tehnikat, siis ollakse nõus, mitte, et keegi hakkab ütlema, et milleks meile see.[/quote]
Huvitav millal küll tuleb see aeg kui näiteks riigikogus avastatakse, et on vaba raha ja kui keegi käib ette selle eest soetada sõjaarustus või tehnikat, siis ollakse nõus, mitte, et keegi hakkab ütlema, et milleks meile see.[/quote]
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44050
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Raskerelvi ise valmistama hakata pole ilmselt mõtet, sest need on äärmiselt know-how mahukad, kogemusi nõudvad ja nende tehased on heaks sihtmärgiks sõjalise konflikti korral ning sellist sõjamasinate masstootmist, nagu IIMS ajal tehti tagalas, ei ole tänapäeva relvastuse juures ilmselt võimalik teha.
Sakslastele ei ole kahurite valmistamisel siiani maailmas võrdset, sest Ruhri terasevalajad tegutsevad seal 400 aastat ja on selle ajaga üht-teist õppinud. Nii on ka Abramsite kahuritorud Rheinmetalli poolt tehtud
Küll aga tasuks kaaluda kergerelvade, laskemoona ja mõnigate jalaväe raskerelvade valmistamist (miinipildujad nt).
Miinipildujaid ja pontoonsildu on Kohilas Corbexis kunagi 90ndatel ka teha üritatud, kuid ikka asi on takerdunud soovimatuse taha neid osta.
Selliste relvade tootmist on võimalik tõesti korraldada hajutatult üle riigi ja nende maatasa tegemist ei ole vaja niipalju karta.
Olid ka nõukaajal Vasaras olemas konserveeritud masinad, millega oleks sõjaoludes alustatud kalashi padrunite tootmist.
Kui aga kaitseplaan on taganeda NATO ootuses Tallinna ja alustada siin tuhandeid tsiviilohvreid nõudvat linnasõda, siis pole neid tehaseid tarvis, sest vajadusel ei suuda need midagi valmistada.
Põhimõtteliselt on maailm raskerelvi täis, tuleb vaid kohale vedada.'
Küll on aga selge see, et 24 155mm haubitsaga, mille meeskonnad pole siiani kordagi kaartulega lasknud, sest küll pole polügooni ja küll omavalitsus ei luba - nendega 200 km pikkust rinnet ei pea, kui 1 suurtükk tuleb 10 km kohta.
Selliseid relvi on vaja 300-400, siis võib rääkida reaalsest tulejõust.
Sakslastele ei ole kahurite valmistamisel siiani maailmas võrdset, sest Ruhri terasevalajad tegutsevad seal 400 aastat ja on selle ajaga üht-teist õppinud. Nii on ka Abramsite kahuritorud Rheinmetalli poolt tehtud
Küll aga tasuks kaaluda kergerelvade, laskemoona ja mõnigate jalaväe raskerelvade valmistamist (miinipildujad nt).
Miinipildujaid ja pontoonsildu on Kohilas Corbexis kunagi 90ndatel ka teha üritatud, kuid ikka asi on takerdunud soovimatuse taha neid osta.
Selliste relvade tootmist on võimalik tõesti korraldada hajutatult üle riigi ja nende maatasa tegemist ei ole vaja niipalju karta.
Olid ka nõukaajal Vasaras olemas konserveeritud masinad, millega oleks sõjaoludes alustatud kalashi padrunite tootmist.
Kui aga kaitseplaan on taganeda NATO ootuses Tallinna ja alustada siin tuhandeid tsiviilohvreid nõudvat linnasõda, siis pole neid tehaseid tarvis, sest vajadusel ei suuda need midagi valmistada.
Põhimõtteliselt on maailm raskerelvi täis, tuleb vaid kohale vedada.'
Küll on aga selge see, et 24 155mm haubitsaga, mille meeskonnad pole siiani kordagi kaartulega lasknud, sest küll pole polügooni ja küll omavalitsus ei luba - nendega 200 km pikkust rinnet ei pea, kui 1 suurtükk tuleb 10 km kohta.
Selliseid relvi on vaja 300-400, siis võib rääkida reaalsest tulejõust.
Kasvõi nii. Tagab normaalse hinnaga varustuse - ajateenijad saavad vähemalt "päris" paukugi teha.Küll aga tasuks kaaluda kergerelvade, laskemoona ja mõnigate jalaväe raskerelvade valmistamist (miinipildujad nt).
Ja kuidas sa muidu õpid kui ei harjuta.
Sellest ei räägigi et hulk inimesi saaks tööd ja tekiks ka vajalikud oskused.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
[/quote]Rebasepoeg kirjutas:Eesti võiks teha teha mingi relva- või sõjamasina tööstuse. Oleks palju lihtsam korraldada hankeid.
Huvitav millal küll tuleb see aeg kui näiteks riigikogus avastatakse, et on vaba raha ja kui keegi käib ette selle eest soetada sõjaarustus või tehnikat, siis ollakse nõus, mitte, et keegi hakkab ütlema, et milleks meile see.
Vahepeal käis jutt padrunitehase loomisest siia aga nüüd on vaikus majas.Midagi vist "Arsenal" teeb aga see ei ole ikka see.
-
kapralheinz
- Liige
- Postitusi: 260
- Liitunud: 08 Juun, 2005 22:02
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Huvitav artikkel Ukraina netist Iisraeli tanki MERKAVA (hebrea keeli "vanker") loomisest. Mõned huvitavad tehnilised iseärasused ka. (Ainuke tank kus meeskond istub tanki tagaosas- kaitseb ekipaašhi kolmekordne soomus, mootor ees, kütusepaak ja kuulipildujate (mida tankil tükki kolm) lindivaru samuti soomusekihtide vahel. Konstruktsiooni põhiideeks on meeskonna kaitmine - inimresurss on kaananimaa meestel suhteliselt piiratud). http://www.from-ua.com/technology/43f5a3b51a548/
[url=http://www.youtube.com/watch?v=35wkGEnD ... ed&search=]"Panzerlied"[/url]
Ma muidugi täpselt ei tea - aga ju on asi selles, et riik ei taha ise asjas osaleda vaid üritab midagi läbi pika vahendajate jada vähempakkumise korras erafirmadelt saada.Vahepeal käis jutt padrunitehase loomisest siia aga nüüd on vaikus majas.
Aga ei saa - sest kontorirott ei tule selle peale et sihukese töö käivitamine maksab oluliselt rohkem kui uus büroomööbel või koolitused vahemere ääres (mis nagunii projekti raames eraldatud rahast näpistati)
Et mis see siis on - töömees teeb haamriga kõks - ja ongi valmis. odav ju?
Ei ole nii.
Selle eest kui asi käima saada on löödud mitu kärbest ühe hoobiga - Kaitsevõime tõus, tööhõive, oskusteadmised ja hulk raha jääb välismaisele vahendajale maksmata.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist