1. Haavlipüssi praktiline laskekaugus on mõnikümmend (u. 40) meetrit .wolfgang kirjutas:...Mingi pardihaavliga laseks need väiksed nikerdised ikka väga kerge vaevaga tolmuks, kui nad madalal.
Kõrgete vastu oleks abiks ilmselt, vähe suurem droonike, millele sile poolauto külge "teibitud" on.
Jutt oli rammimisest (ehk siis target interception). Ning kuna droonid on kerged, siis tuule mõju nende kursi stabiilsusele droonivõitluse seisukohast on kindlasti märgatav. Oluline on ka, mis asenditest tabamust soovitakse saavutada. Kas vaid tagantlähenedes, või ka sihtmärgi liikumissuunale risti/vastassuunas lähenedes.Kilo Tango kirjutas:
Samuti see simulaatorijutt pigem kinnitab teooriat - simulaatoris kedagi alla lasta on keeruline ainult siis kui see tegeleb vastutegevusega ja tal on sinu suhtes sama soov. Droonid lendavad suhteliselt otse minimaalse manööverdamisega.
Kapten Trumm kirjutas: Selleks, et korvata juhtimise ebatäpsusi, on lihtne lahendus - suurem lennukiirus. Mudellennukite kiiruse rekord on praegu üle 700 kmh.
Soovid seda väidet ehk rohkem lahti seletada? Minu arust suurem kiirus peaks just suurendama inimjuhtimise ebatäpsusest tulenevaid vigu, sest aega nende kompenseerimiseks on vähe, ning signaali saatmine/töötlemine puldist lennukisse ja tagasi lisab juhttoimele arvestatava viite.Minu mõte oli pigem jalaväe TT relvadele mõeldud droonivastasest airburst moonast, mis arvestades ülesannet, ei pea olema nii smartid, kui meetri täpsusega täpselt kaeviku kohal plahvatada suutvad smart mürsud. Aga loomulikult sellel lahendusel on omad probleemid. Näiteks 1km horisontaalselt kauguselt kindlasti vastase drooni tõrjuda ei saaks. Pigem vaid otse pea kohalt alla tuua. Kättesaadavuse seisukohalt oleks ta arvatavasti parem, sest harilkke torusid jagub, toota oleks teda odav, ning käsitlemise seisukohast oleks ta kindlasti tugevam.Kapten Trumm kirjutas: Aga mingite smart mürskudega Oerlikoni õhutõrje kahureid siia kunagi ei tule.
Pealegi on nende kättesaadavus kahtlane (pole seal kus vaja oleks).
https://youtu.be/StxbkWLLTMI?t=83wolfgang kirjutas:...Mingi pardihaavliga laseks need väiksed nikerdised ikka väga kerge vaevaga tolmuks, kui nad madalal.
Kõrgete vastu oleks abiks ilmselt, vähe suurem droonike, millele sile poolauto külge "teibitud" on.
Vähemalt tavalise moonaga ei saa TT relvast pea kohalt midagi alla tuua TT relva tagumise "lehviku" tõttu. Ma ei tea, mis on maksimaalne nurk, millega saab näiteks Kustist püsti seistes kildu lasta aga ei usu, et see väga üle 30 kraadi on. 30 kraadine nurk tähendaks, et 200m kõrgusel olevat drooni saaks lasta minimaalselt 400m kauguselt. Kokkuvõttes jääb üsna kitsas sektor, kuna sellest 400m väga palju kaugemale ei lase ja lähemalt ei saa. Kaugelt seda väikest drooni üldse läbi sihiku näha on? Kinnisel maastikul ei pruugi sobivat laskesektorit ka leida.vesse kirjutas:Minu mõte oli pigem jalaväe TT relvadele mõeldud droonivastasest airburst moonast, mis arvestades ülesannet, ei pea olema nii smartid, kui meetri täpsusega täpselt kaeviku kohal plahvatada suutvad smart mürsud. Aga loomulikult sellel lahendusel on omad probleemid. Näiteks 1km horisontaalselt kauguselt kindlasti vastase drooni tõrjuda ei saaks. Pigem vaid otse pea kohalt alla tuua. Kättesaadavuse seisukohalt oleks ta arvatavasti parem, sest harilkke torusid jagub, toota oleks teda odav, ning käsitlemise seisukohast oleks ta kindlasti tugevam.
Arvasin siiani, et valgusrakett on lahjem aga miski ürgse internetiallika väitel (http://fas.org/man/dod-101/sys/land/row/weg.pdf) on mürsu kaal ja algkiirus samad, mis teistel, seega pasitab, et ei ole. Selles osas panin puusse aga mis on siis maksimaalne nurk, millega julgeksid kildu lasta? Pakun endiselt, et päris pea kohalt sellega drooni ei lase.TTA kirjutas:Ja kuidas sinu arvates CG'st valgust lastakse?
Hakata oma positsioonide kohal ilutulestikku laskma on kõige geniaalsem militaarmõte üldse. Läbi aegade. Selle eest braavo.kuido20 kirjutas:"Tähepilv" tüüpi ilutulestikurakett, on keegi sellega proovinud ? Paarisaja meetri kõrgusele peaks piisama
. Jahipistriku kasvatamine on ilmselt kallim kui ka üsna vintske ründedrooni loomine. See tähendab kasvataja kuupalka ja väljaõpet üksuse koosseisus. Ei ole hea mõte, kuna tegemist on amortiseeruva põsikuluga - pistrik sureb 20 aasta vanuselt. Lisaks on tegemist Eesti oludes üliharuldase linnuga. Tõsisemalt ei võta seda teemat.Avatar kirjutas:Ärge nüüd liiga tõsiselt võtke, aga tea kas oleks võimalik õpetada jahipistrike väiksemaid/aeglasemaid nö tsiviil-droone ründama/kahjustama. Korduvkasutatav, kodumaine, odav
Kasutajad foorumit lugemas: Kulgeja ja 8 külalist
