Venemaa ootamatu rünnak

[pagan]

Mõttemäng on küll lennuväljakeskne.
Aga olgu see sadam, helikopter või miski muud - Ühisomadus on see, et mingil hetkel tuleb kiirkorras peale lennata. Selleks, et turvavaiba edasine kärisemine peatada.
See peale lendamine on ennustatav. Koha ja aja dikteerib üllataja. Lage koht, ebasõbralik naabruskond, kitsaskoht, jaanipäeva hommik, ummik, ilm ... jne. Mis iganes ebamugavusi ta suudab välja mõelda.
Seega karistatakse ettearvatav, aeglane ja nõrk esinemine ära. Kes meil need kiir-reageerijad olidki? Kui ettearvamatult ja kiiresti on võimalik reageerida nende käsutuses olevate vahendite ja väljaõppega?
Kui kaitstud (sellest lähtuvalt motiveeritud) on oma tegevuse juures kiirreageerijad? Kui kaugelt nad vastast mõjutada suudavad? Kui kaugelt suudab vastane kiir-reageerijaid mõjutada? Ja veel palju analoogseid küsimusi tiirleb paljudes peades.
Küsimused on retoorilised. Aruannet ei oota, ettearvamatus ennekõike. Aga igaüks võib endamisi neile vastata.

[Troll]

Mõttemäng on küll lennuväljakeskne.
Aga olgu see sadam, helikopter või miski muud - Ühisomadus on see, et mingil hetkel tuleb kiirkorras peale lennata.

Kõik õige, ainult et millega, mis jõududega/tehnikaga? Kui õhutõrjevahendeid on KV käsutuses vähemalt teoreetiliselt olemas, siis mida teha mere poolt lähenevate dessantaluste vastu, mis samaaegsel lennukitega sööstu Tallinna poole alustades on poole tunni pärast kohal (ja nendelt startinud helikopteridessant veelgi varem)? Ja kui näiteks veel ootamatult selgub, et veerand tundi enne lennukite maandumist sadamasse saabunud Peterburi kruiisilaeval on turistide asemel paar tuhat rohemehikest pardal?

[HeiniR]

Trumm:

Töötatakse välja plaan "Kelluke", lennujuhtimise laual asub punane telefon.

Kui sellised plaanid puuduvad, siis olen nõus, võiks kindlasti sellistele olukordadele ja riskidele kasvõi organisatsiooni enda tasemel mõelda ja neid teadvustada. Kuid samas võivad olla just Tallinna Lennujaam ja seal toimetavad organisatsioonid sellele juba mõelnud, arvestades, et neid ka üsna tihti liitlaste õhuvägede poolt külastatakse. Lennujuhtimine ise on ka liitlaste esindajate sõnul Eestis selles osas väga paindlik, et nii tsiviil- kui militaar lennujuhtimine oskavad teha head koostööd (seda kinnitas nt mõni päev tagasi USA drooni ülelennuga seotud sõjaväelane või ametiisik).

[HeiniR]

Lemet:

Selles minu pakutud stsenaariumis oli idee selles, et tihedas formatsioonis ja radarile ühe lennukina nähtav transporterite grupp töötava transponderiga, eelnevalt registreeritud lennuplaaniga ja lennujuhtimiskeskusega kahepoolset sidet pidav lend (või minu poolest ka need lennukid eraldi) saadab(vad) Tallinna traaversil kütuseprobleemidele viidates( mis viimaseid VVS katastroofe arvestades on igati tõepärane) Mayday, palub erakorralist maandumisluba ja paari minuti pärast on lennukid juba Tallinnas ning eraldusmärkideta laiguline seltskond kapakul KJPS suunas jooksmas. . Kas õhuturve sekkub, kas ta jõuab sekkuda?

Samale viitas ksf Troll varasemas postituses.

Siinkohal küsiks, et kui suur on tõenäosus, et mitu VF transpordilennukit võiks küsida Mayday saatel hädamaandumise luba samaaegselt? Kas ei oleks juba kergem tulla tsiviilreisilennukitega?

Kruiisilaeva osas julgeks arvata, et enamusel Eestit ja VF külastavatel kruiisilaevadel töötab ka Eesti kodanikke ja sellise asja varjamine ei ole väga kerge. Kui see lugu tegemise hetkel peaks kuidagi teatavaks saama rünnatavale poolele enne kui see laev siia reaalselt maabuda jõuab, siis ei ole selliste kruiisilaevade maabumine suvalisse kohta mõeldav. Jääb üle dessant oranzide kummiparvede ja päästepaatidega, mille liikumikiirus ei ole teps mitte dessanti toetav.

Kui samaaegselt on näha merel liikumas dessantaluseid, sh sellel baseeruvad kopterid, siis sellisel juhul võivad need kopterid ka dessandi maha panna, võivad uue "koorma" järgi suunduda, kuid siis peaks ajaliselt juba õhupolitsei platsis olema ja helikopter on neile kergeks saagiks. Kui SÕDA, siis SÕDA. Pataljoni jagu relvastatud meeste pealinna tungimine on selge rünnaks liikmesriigi vastu.

Olen nõus, et kindlasti peaksime teadvustama selles osas võimalikke riske ja need vähemalt kulu/tõenäosuse osas läbi mõtlema, kuid miks arvame, et mejed peastaabis sellistele asjadele üldse ei mõtle?

[Kapten Trumm]

Kõik õige, ainult et millega, mis jõududega/tehnikaga? Kui õhutõrjevahendeid on KV käsutuses vähemalt teoreetiliselt olemas, siis mida teha mere poolt lähenevate dessantaluste vastu, mis samaaegsel lennukitega sööstu Tallinna poole alustades on poole tunni pärast kohal (ja nendelt startinud helikopteridessant veelgi varem)? Ja kui näiteks veel ootamatult selgub, et veerand tundi enne lennukite maandumist sadamasse saabunud Peterburi kruiisilaeval on turistide asemel paar tuhat rohemehikest pardal?

Õhutõrjevahendid asuvad üksuses, mis on kadreeritud/õppeväeosa. Mis tähendab, et selle üksuse võime midagi teha on üsna piiratud. Isegi kui raketid olemas on, siis nende laskmise võime on aasta ringi olemas ainult niipalju, kui kaaderkoosseis seda teha suudab. Reakoosseisul tekib vastav võime kuskil aastavahetuse paiku ja kestab Kevadtormi järgse reservi arvamiseni. Selleks, et tekiks võitlev õhutõrjeväeosa, tuleb läbida mobilisatsioonietapp, mida minu arvates meil alla 24h teha mingit moodi ei suudeta.

Dilemma, mis tuleb lahendada on täitsa intrigeeriv - kuidas astuda reservarmee ja vabatahtlikega vastu (kõrget valmidust saavutavale) kaadriarmeele. Et venelased seda saavutada soovivad, on näha juba viimased 2-3 aastat, kus korraldatakse suuri õppusi, mis algavad (väidetavalt ootamatu) lahinguhäire andmisega.

Kahjuks on ka nii, et peale UKR sündmusi pole meil antud valmisoleku teemal migagi olulisemat ette võetud, ka aset leidnud suurõppused planeeriti kaua aega varem ning ei oma mingit seost UKR sündmustega. Aga võibolla tehaksegi meil kõik õigesti ja seepärast polegi midagi vaja teistmoodi teha.

[Kapten Trumm]

Seega karistatakse ettearvatav, aeglane ja nõrk esinemine ära. Kes meil need kiir-reageerijad olidki? Kui ettearvamatult ja kiiresti on võimalik reageerida nende käsutuses olevate vahendite ja väljaõppega?

No hiljuti tehti meil leping ühe suurepärase relva ostmiseks - mis äsab ühtemoodi tõhusalt inimeste, kuulipildujapesa, tanki ja maandunud lennuki pihta. Ilmselt ka aeglaselt lendava lennuki pihta. Vaadake, palju on lennuvälja läheduses kõrgemaid hooneid ja voilaa, mahalaadimine ähvardab surmaoruks muutuda
Saab lasta sellega isegi hoone aknast tänu nn soft launch süsteemile.
Annab väikeüksusele tulejõu, milleks varem tuli lahingukopterid tellida.

[mmetsas]

Mis on selliste riistapuude tabamise täpsus? Velled, see ei ole nali - 2 sellist ja Narvast ja Valgast voolu enam ei tule! Millist llaengut need kanda võivad?

Rünnak tulebki ootamatu! Seda on ette nähtud (pime aeg ja võimalik et talvel). Soome saab tuumalöögi. Ei aita meid NATO, saate veel seda nägema. Loodan, et ei pea oma sõnu sööma ...

[chac]

....
Mis on selliste riistapuude tabamise täpsus? Velled, see ei ole nali - 2 sellist ja Narvast ja Valgast voolu enam ei tule! Millist llaengut need kanda võivad?

Rünnak tulebki ootamatu! Seda on ette nähtud (pime aeg ja võimalik et talvel). Soome saab tuumalöögi. Ei aita meid NATO, saate veel seda nägema. Loodan, et ei pea oma sõnu sööma ...

Viimastel andmetel oli eesti ka NATO koosseisus. Keda meie, eestlased, siis täpsemalt ei aita? Soomlasi, tuumalöögi korral? Või kes need meie on keda ei aidata?

[Lemet]

Inglismaal on uue valitsuse eesotsas mees, kes avalikult pooldab Inglismaa mittekuulumist NATOsse ja on väitnud, et Balti riikide vastuvõtt oli koletu viga. Huvitav, kui entusiastlikult see valitsus tõttaks kriisisituatsioonis meid abistama? Ja Soome abistamine NATO kontekstis...millal see Soome NATOsse astuda jõudis?

[vk1]

Valitsuse? Kas tana oosel oli seal riigipoore?

Omalt poolt voiks muidugi genereerida vahemalt 3 stsenaariumi,kus trummi turvavaip tohusalt maha surutakse,hoolimata igasugu alla jagatud manpadsidest-javelinidest. Koik on toenaosuse kysimus...

[Kapten Trumm]

No teoorias on võimalik Eesti massihävitusrelvade abil inimtühjaks kõrbeks muuta. Küsimus on jõupingutuse suuruses ja selle tegemise tõenäosuses.
Kui me räägime ootamatust sõjalisest ründest, siis lahenduseks pole 24-48 tunniga kokku aetavate reservbrigaadide nimetamine "kiirreageerivaks".
Taolisi üksusi võib kiirreageerivaks nimetada Iisraelis, mitte siin (ja eks sellelegi on eelnenud aastakümneid harjutamist).
"Kiire" sünonüümid on meie oludes tõenäoliselt "väike" ja "territoriaalne".
"Territoriaalne" seepärast, et kokku saaks tulla vaikselt, suurema kärata ja sellega ei kaasneks transpordivoogusid, mis on nii märgatavad kui ka rünnatavad (ka väikeste rohemehikeste üksuste poolt pudelikaeltes). Veel parem, kui need omaksid üsna madalale delegeeritud käsuõigust, sest käsku andvaid raskuspunkte ei pruugi õigel hetkel enam olemas olla.

[HeiniR]

Mmetsas: Mis on selliste riistapuude tabamise täpsus? Velled, see ei ole nali - 2 sellist ja Narvast ja Valgast voolu enam ei tule! Millist llaengut need kanda võivad?

Rünnak tulebki ootamatu! Seda on ette nähtud (pime aeg ja võimalik et talvel). Soome saab tuumalöögi. Ei aita meid NATO, saate veel seda nägema. Loodan, et ei pea oma sõnu sööma ...

Ära eksisid või lihtsalt põrutada saanud?
Tundub ikka pigem mingi õhutõrje raketiga tegu, millega Narva elektrijaama rünnata on ikka päris kummaline kui mitte võimatu.
See AIM120/BUK suuruses raketike nüüd küll meestel kõhust õõnsaks ei võta! Delfis võid sellist jama ajada.

[Avatar]

Ma jäin ka vaatama - rakett nagu 9М38М1 ja kapsel nagu Бук-М3 või midagi sinna poole. .

[Kapten Trumm]

Vihje tegelikult selles rakettide paanikajutus on õige.
Millist efekti annaks täna nt ISIS-e tulistamine taoliste rakettidega?
Või millist efekti annaks Talibani vastu ootamatu USA õhudessantbrigaadi maandamine Helmandi....?
Afganistani sõjas venelased tulistasid ükskvahe Scud'idega modzaheede. Telekast kanti üle ja puha. Kasu oli muidugi null.

Ehk siis kokkuvõte: mida paremini on hajutatud sinu väed ja ressursid, seda väiksemat ohtu taolised asjad kujutavad.
Nüüdne reservkolonel Tamm ütles, et KL on Eesti tuumaheidutus, seda saab likvideerida samade vahenditega nagu suurriigid üksteise arsenale-suures koguses tuumarelvaga.
Mina lisaks sinna heidutuse hulka ka muud, analoogselt lahendatud väevõimed (mida me kindlasti saaks nii lahendada ning kus on arenguruumi).
Miks mitte teatud ulatuses ka KV relvastust ja varustust reservistidele koju anda nagu Sveitsis.

Suurriikide relvajõud on tugevad justnimelt käegakatsutavate sihtmärkide ja raskuspunktide vastu võitlemisel.
Sellise "laialivalguva" vastase vastu pole nad just ülemäära edukad olnud.

[vk1]

suurriikide relvajõud sõltuvad Rules of Engagementi nimelisest reeglistikust. tšetšeenias olid venelastel need märksa vabamad, kui ameeriklastel (ja eestlastel nt.) oma liivakastis. sinu turvavaip-sissivõitlus ilma 5 artikli rakendumiseta on väga sõltuv venelaste ROE-st. kui tahetakse mängida selja taha seotud käega, siis ok, kui tehakse tšetšeenia vol.2, siis...