Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Reigo]

-

[MMX]

Ei taha küll õnnetust kraaksuda ja tahan loota, et Eesti piirivalve ikka töötab ning piir peab. Reaalsus paneb aga selles kahtlema.

Teades seda, et pagulaste massiline transiit läbi Venemaa Norra piirile on hästi organiseeritud, võib teatud tõenäosusega (kahjuks!) ennustada, et ühel hommikul avastavad Värska elanikud, et neil on alevikus 1000 võõrast, kes nõuavad süüa ja peavarju ja kõiki Euroopa hüvesid.

Oleme valmis? On piirivalve valmis füüsiliselt piiri kinni panema?

[Kriku]

Kuidas USAs defineeritakse seda konservatiivset ja liberaalset meediat? See on eelkõige omaniku või toimetaja hoiak, mida siis väljaanne ka avalikult deklareerib. USA ajakirjandusmaastiku Eesti omaga võrdlemine ei ole aga just kõige tänuväärsem tegevus. Need lihtsalt on nii erinevad.

Eestis on esiteks poliitmaastik oluliselt erinev, mitte kaheparteiline nagu USAs. Seega ka deklareerimist vajavate maailmavaadete hulk oluliselt suurem.

Mina defineerin selle järgi, mida lehest loen. Mind eriti ei huvita, kes mille omanik on. Kui mina panen tähele, et üht maailmavaadet eelistatakse ja saan kinnitust, et mõningad minust targemad inimesed on sama tähelepaneku teinud, siis nimetan ma tähele pandud nähtust ajakirjanduse kallutatuseks.

Nii lihtne see asi minu jaoks ongi, sest et mina olen väga lihtne inimene.

Kes kallutab, kuidas kallutab, mis nuppude ja hoobadega kallutab - see on kahtlemata äärmiselt huvitav, aga siiski järgmine ja omajagu keerulisem küsimus.

[Reigo]

Ja ma rõhutaksin, et meediaväljaandel on õigus üht maailmavaadet eelistada, see pole keelatud. Aga ütle siis otse välja, mis maailmavaadet sa eelistad ja tunnista, et sinu eesmärk on pall just sinna värvasse saada. Siis on selge - ahah, see on kaldus sinna ja see tänna (sest kõik on poliitilised ja seega kuskile kaldus). Tunnistagu näiteks, et meie väljaande eesmärgiks on seatud igati kaasa aidata avalikku arvamust mõjutada, et vastu võetaks teile ettepandav hulk ja just selliseid pagulasi, kes, kui vaja, määratakse kvoodiga. Üldiselt on ju EPL ja PM ikka olnud tuntud kui sellised "igamehe" päevalehed. Meil näiteks käis kord kodus EPL, kord PM. Igamees ei pruugi orienteeruda poliitikas nii hästi ja ta võib arvata, et see pilt, mida väljaanne ette annab, pärineb ajakirjanikelt, kes ei ole seadnud eesmärgiks avaliku arvamuse mõjutamist väljaande "lipukirjaks" võetud suunas. Ja need, kes siis tahavad just sellist sõnumit lugeda, lugegu.

[toomas tyrk]

Sellest ajakirjanduse poliitilise kallutatusse teemast saaks ilmselt teha omaette arutelu, mitte ei peaks siin pagulaste teemas veel rohkem vett segama.

Mida mina tahan selle kohta selles teemas ütelda, ja mitmetele eelpoolsetele (ka teiste autorite kirjutatud ning praegustes vastustes tsiteerimata jäetud) postitustele vastates:
- praegused Eesti suuremad päevalehed (3 neid üleriigilisi ju tegelikult ainult ongi, ÕL ei ole muuseas nende hulgas) ei saa kohe kuidagi olla mingiteks "poliitilisteks" väljaanneteks. Selles mõttes, et nad esindaks mingi poliitilise partei vaateid. Äripäev on ehk kõige poliitilisem neist, sest on selgelt deklareerinud oma ettevõtjakesksust ja parempoolset ilmavaadet.
- igal inimesel on tegelikult teatud poliitilised vaated. "Poliitika" hakkab tavaliselt peale sellest hetkest, kui me sündmuste tulemust ei suuda enam ratsionaalselt kalkuleerida, ning peame ühe või teise otsuse tegemisel kõhutunnet eelistama. Vot see kõhutunne ongi kõige ehtsam poliitika. Maailmavaade. Visioon.
- igal inimesel on olemas tema kõhutunne, samuti ajakirjanikul, samuti toimetajal, samuti ajakirja omanikul.

Siit edasi läheb aga juba huvitavaks...

[ruger]

Ei taha küll õnnetust kraaksuda ja tahan loota, et Eesti piirivalve ikka töötab ning piir peab. Reaalsus paneb aga selles kahtlema.

Teades seda, et pagulaste massiline transiit läbi Venemaa Norra piirile on hästi organiseeritud, võib teatud tõenäosusega (kahjuks!) ennustada, et ühel hommikul avastavad Värska elanikud, et neil on alevikus 1000 võõrast, kes nõuavad süüa ja peavarju ja kõiki Euroopa hüvesid.

Oleme valmis? On piirivalve valmis füüsiliselt piiri kinni panema?

No siis pidi hädaolukorra seadus kehtima hakkama ja KL võetakse appi piirivalveks. Ega oht on selles suhtes täielikult olemas, et lõunapiiri kaudu tuleb suurem kogus immigrante kohale, kes ühel hetkel on kohal ja kelle haldamisega alguses väga suur jama tekib. Sisuliselt tuleks luua suurem laager võimaliku pagulaste hoidmiseks kontrolli all. Praegune põgenike(pagulaste) massiline liikumine Euroopasse saadakse kinni, kui kõik riigid oma piirid pidama saavad ja ka vastavalt selle nimel tegutsetakse ja pagulasi(immigrante) tagasi saatma hakatakse sihtkohariikidesse. Praegustel andmetel suudab Kreeka registreerida 10% riiki tulevatest sisserändajatest. Ega teistes kohtades ole sarnane suhtumine Lõuna-Euroopas. Arvatakse, et nende edasilaskmine lahendab probleemi. Pigem kasvatab seda, sest jutt liigub edasi-me saime edasi ja võite järgi tulla. Praegu veel selle pagulasmasside peatamise kohta toetavat suhtumist EL-i juhtriikide poolt näha ei ole. Pigem soovitatakse, et tulge aga. Inimõigused ja inimõigused. Kui allpool Horvaatias, Ungaris piir kinni pannakse, siis hakatakse minema ülespoole, milleks on Slovakkia-Tšehhi ja Poola. Paljude sihtkoht on ju Soome. Selle pagulastelaksu saab arvatavalt esimesena Tallinn või lõunapiir. Sellise olukorra tekkides Eestis, tekib küsimus, et palju neid veel liikvel on. Palju piirkondi ju ei oma mingit ülevaadet, kui politseid jätkub 3-4 valla peale 1. Mahajäetud külasid on Eestis piisavalt, kus selliseid kommuune tekkida saaks. Eks siis KL peab oma turvavaiba tööle panema.
Klassikuid tsiteerides Detsembrikuumusest, peab lootma, et see meie hetkesuutlikusega võrdseks ei osutu.

Kindral Põdder: "korrat piir ei pea jõehobust ka kinni, nendel on silmad suured, kurrat nagu tõllarattad, me ei tea midagi, meil on vaja präänikut närida"

[atnekas]

Pean paraku teatud osas Reigo väidetega nõustuma. Üks kõige selgemaid näiteid manipulatsioonidest:

Liiga palju rääkivat meedia pagulastega seotud probleemidest ja teistes riikides olevatest konfliktidest, ütles pagulaste esindaja. Just Eesti Televisioon ja Eesti Raadio peaksid rohkem valima, mida ütlevad ja mida ei ütle on kohtumise kokku kutsunud Kalle Pallingu sõnum.

Misasi see on??? Nüüd räägime rahvusringhäälingust kui neutraalselt ... jajah.. mhmh.. Sellist jama on raske kommenteerida.

http://www.uudised.ee/eesti/uudis/2015/ ... euroopasse

[Reigo]

-

[Kurjam]

Artikkel Kivisildnikult: http://www.ohtuleht.ee/694907/-kivisild ... ismi-krahh
Õhtuleht on (minu arvates) üldse kogu selle immigratsiooniteemat kõige korrektsemalt käsitlenud ja ei ole ka kommenteerimise ärakeelamise sigadusega kaasa läinud.

Kivisildnikule kõik saadaolevad punktid selle artikli eest. See mis toimub meie peavoolumeedias ajab juba tõsiselt öökima. Juhtusin täna raadiot kuulama ja ei uskunud oma kõrvu - tunne selline, et nõukaaeg on tagasi. Retoorika on äravahetamiseni sarnane.

[Troll]

- praegused Eesti suuremad päevalehed (3 neid üleriigilisi ju tegelikult ainult ongi, ÕL ei ole muuseas nende hulgas)

Jäin nüüd mõtlema, et mis see kolmas suur päevaleht siis on, kui Õhtuleht nende hulka ei kuulu? Eesti Päevaleht, Postimees ja...?

[atnekas]

http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritu ... b-euroopat

Huvitav kuulamine. Isegi Siim Kallas möönab mitmeid kordi, et tegelikult läheb asi jamaks.
See on märk sellest, et meie poliitikud sisimas juba kahtlevad ja tahavad tulevikus olla "enamuse poolel".
Oportunistid, aga mitte põhimõtetega.

[toomas tyrk]

praegused Eesti suuremad päevalehed (3 neid üleriigilisi ju tegelikult ainult ongi, ÕL ei ole muuseas nende hulgas) ei saa kohe kuidagi olla mingiteks "poliitilisteks" väljaanneteks. Selles mõttes, et nad esindaks mingi poliitilise partei vaateid.

Hm, kas ma kordan ka oma argumendid jälle üle? Selles mõttes, et nad (mingi toimetus üldiselt) ei esinda mingit konkreetset parteid - õige. Selles mõttes, et nad (mingi toimetus üldiselt) ei eelista konkreetset poliitilist filosoofiat - vale. Mis põhjusel piirata poliitilise väljaande definitsiooni ainult konkreetse partei toetamisega? Põhjust pole.

Poliitiline filosoofia on väga veniv mõiste. Ja väga raske on näiteks ka väita, et millist poliitilist filosoofiat üks või teine Eesti erakond esindab. Rääkimata siis veel ajakirjandusväljaandest.

Kui nüüd hakata politoloogiast loengut pidama, siis Taagepera & Shugart oma nüüdseks juba klassikalises politoloogia õpikus defineerivad 7 poliitilist vaidlusküsimust, millede alusel seisukohti võttes formeeruvad poliitilised erakonnad ning ka formuleeruvad ideoloogiad.

Üksikisiku vabadus (liberaalsus) vs sootsiumi (ühiskonna, kogukonna, mõnede sotsiaalsete gruppide) huvid on vaid üks neist vaidlusküsimustest.

Vaieldamatult on Eesti ajakirjandus üksikisiku vabadusi toetav ja pooldav. Samas - taandada seda mingiks väidetavaks liberaalid vs konservatiivid poliitiliseks vastuoluks - ei ole sugugi õige. Ka sotsialistid peavad sootsiumi huve üksikisiku omadest ülimaiks.

Kui juba politoloogia loenguks hakkas kiskuma...

[toomas tyrk]

- praegused Eesti suuremad päevalehed (3 neid üleriigilisi ju tegelikult ainult ongi, ÕL ei ole muuseas nende hulgas)

Jäin nüüd mõtlema, et mis see kolmas suur päevaleht siis on, kui Õhtuleht nende hulka ei kuulu? Eesti Päevaleht, Postimees ja...?

Äripäev.

[Kriku]

Kui allpool Horvaatias, Ungaris piir kinni pannakse, siis hakatakse minema ülespoole, milleks on Slovakkia-Tšehhi ja Poola. Paljude sihtkoht on ju Soome. Selle pagulastelaksu saab arvatavalt esimesena Tallinn või lõunapiir.

See oleks üsna tobe üritus, sest Soome laht on ju vahel ja tunnelit pole selle all teps mitte.

[Troll]

- praegused Eesti suuremad päevalehed (3 neid üleriigilisi ju tegelikult ainult ongi, ÕL ei ole muuseas nende hulgas)

Jäin nüüd mõtlema, et mis see kolmas suur päevaleht siis on, kui Õhtuleht nende hulka ei kuulu? Eesti Päevaleht, Postimees ja...?

Äripäev.

Mis see on mingi iroonia või? Väita, et 9000 tiraažiga spetsialiseerunud ärileht kuulub suurte hulka ja Eesti suurima tiraažiga (48 000) Õhtuleht ei kuulu?
http://www.eall.ee/eall_liikmed.html