2015 2. kvartali otsuste tabel:
Isegi positiivsete otsuste hulgas on süürlased vähemuses: 24 445
vs 29 430. Enamuses on alles Süüriast + Iraagist pärit positiivse vastuse saanud isikud (võib ju väita, et neis kahes riigis käib hetkel üks sõda).
Kokkuvõtteks, Süüria põgenikud on suures vähemuses varjupaiga taotlejate hulgas ning moodustavad ka positiivse vastuse saanud isikute hulgas 45%. Kui möönda, et Iraagis ja Süürias toimub üks ja seesama sõda, siis saame, et positiivsete vastuste hulgas moodustavad selle sõja põgenikele antud vastused 2015. aasta 2. kvartalis umbes 55%. Varem, võib oletada, et alla poole (kes viitsib, arvutagu ise, mul ei ole hetkel rohkem aega).
Kas tõesti on ainult mulle jäänud mulje, et Eesti ajakirjanduse kajastuste põhjal võiks oletada oluliselt suuremat Süüria osakaalu?
Ma ei taha kõige selle jutuga panna kahtluse alla põgenikustaatuse saanud isikute tõelist ja kaastunnet väärivat häda nende kodumaal. Aga küsimus jääb - kas Euroopa Liit peab tingimata võtma enda piirile jõudnud hädalised oma territooriumile elama või oleks igapidi mõistlikum eelistada põgenike abistamist nende esmases sihtriigis? Kui tõepoolest võib väita, et Süüria-Iraagi põgenikekriis on omandanud mõõtmed, mille tõttu esmased sihtriigid ei suuda neile enam inimõigusi tagada, siis kas see ikka on tõsi ka ülejäänud 45% kohta?