Eks ilu on vaataja silmades. Milles siis seisneb USA "rappa jooksmine"? Kas selles, et otsustasid mingil hetkel Iraagist välja tõmbuda, andes kogu majandamise üle kohalikele, kellest üks al-Maliki nimeline šiiit otsustas mingil hetkel ignoreerida teatavaid asjaolusid, mis tema maal erinevate rahvuste ja ususuundade tõttu on elementaarne järgida ja mille tulemusena juhtus see mis juhtus?Borja kirjutas:Mina ei näe siin küll mingit "lahmimist".Roamless kirjutas:Väga ühekülgne lahmimine EricS1 poolt, meenutab Vene telekanalitest tulevad plämmi. Pole see rahvas midagi Assadi poolt. Assadi võim hakkas lihtsalt konkreetselt kokku kukkuma ja sõda ei toimu seal mitte ISIS-e ja Assadi vahel, vaid erinevaid fraktsioone on küll. USA ei ole toetanud ISIS-st vaid teisi pooli, samas venelased on toetanud pidevalt Assadi. USA-le ja Euroopale võib ette heita leiget suhtumist konflikti ja kindla tegevusplaani puudumist konflikti lahendamisel, mille tulemuseks on põgenikehordid Euroopas. Venemaa aga segab kogu suppi hullemaks. Miks vedas ta sinna õhutõrje, ISIS-el ju lennukeid pole.
Oleks aeg kõigil "jaanalinnupea liivast välja tõmmata" ja tunnistada avalikult, et meie suurima liitlase USA Lähis-Ida poliitika on rappa jooksnud - kahjuks
Millist olukorda putleri režiim muidugi (suurima heameelega) praegu ära kasutab
Miks aga USA Lähis-Ida poliitika on seal, kust ta on (s.t pee-s) - vot see on tõesti miljonidollari küsimus.....
Et sunnidest sõdurid leidsid mingil hetkel (veel teadmata mida täpsemalt ISIS endast kujutab), et šiiidist nö mölaka eest pole nagu huvi enda nahka turule viia ja valisid deserteerumise. Kui nad siis aga mõistsid, kellega ISISe puhul tegu, oli juba üsnagi hilja. Ka ex-baathistidest kaasajooksikutele jõudis tegelikkus pisut hilja kohale. Enamasti koos peakese kaotusega.
Kurdidel, kes riigi põhjaosas nautisid elu ja vabadusi, mida nad seni polnud pea sajandeid nautinud, kadus valitsusvägede puhver liiga kiiresti ja ennem enda totaalset mobiliseerumist kaotati juba Mosul. Lisaks otsustas Maliki nimeline tegelane (koos tollase kaitseministriga), et tal pole peshmerkade abi vaja ninbg Mosul võib üldse käia kuradile koos oma...elanikkonnaga. Olgu öeldud, et tänane šiiidist peaminister al-Abadi on selgelt teistsuguse lähenemisega. Ja nüüd küsimus, et mida kuradit oleks pidanud USA Iraagi puhul ette võtma? Tooma maaväed tagasi, sest pidev mantra riigi juhtkonnale, et te ise toidate oma tegevusega kasvavat uut ohtu ei töötanud? Ja kas keegi tõesti usub seda jaburust, et Türgi ise mahitas ISIS'e teket? Arvestades neid miljoneid põgenikke, kes selle tagajärjel sinna liikusid + taas rahutuks muutunud Kurdistani Türgi sees? Jaburamat konstruktsiooni annab välja mõelda.
Jah, USA'le võib ette heita et Valge maja oleks võinud olla Süüria puhul konkreetsem ja otsusekindlam selmet et mingeid pagana jooni maha joonistada aga remargi korras olgu öeldud, et USA deklareeris mõned aastad tagasi vägagi konkreetselt, kus tulevikus hakkab olema nende "kolmas silm" - Vaikse ookeani regioon ja Ladina-Ameerika olid märksõnad. USA ise ütles, et ta ei taha olla enam maailmapolitseinik ja "tänutäheks" selle soovile, tuli aasta peale viimase tanki lahkumist Saksamaalt tuua uued kohta kuhu neid kunagi ei planeeritud saata. USA ütles seda sama Liibüa kontekstis ja "tänutäheks" peab nüüd poputama oma Euroopa liitlasi Hispaanias, Kreekas ja Itaalias kaudsete rahasüstidega. USA andis mõista oma muutnud huvidest ka Süüria jama alguses. No enam konkreetsemalt ei saa mõista keeldumist märkimisväärselt relvadega toetada Süüria opositsiooni.
Tundub nagu kogu see lasteaed ükskõik kuskohas ei saa absofuckingluutselt ilma USA'ta kui vahekohtuniku või aitajana hakkama, sealjuures teda pidevalt kirudes. Ja see teeb kurvaks.
USA on demokraatlik riik, kus riigi valitav juhtkond peab arvestama avaliku arvamusega. Jah, teienkord õnnestub seda arvamust petta või teda manipuleerida, kuid pikemas perspektiivis tuleb lõpuks ikkagi arvestada reaalse aravliku arvamusega, sest erinevalt autoritaarsetest riikidest ei saa seal seda manipuleerimist lõputult toimetada. Tänane avalik arvamus ei poolda Süüriasse maavägede saatmist. Õnneks ei vastusta ta õhulöökide andmist.
Hea uudis on aga see, et nii Iraagi kui Süüria kohta tehtud senised pollid annavad senimaani positiivse seiukoha, et emb kumb riik ei tohi laguneda etniliste või usuliste joonte järgi uuteks moodustisteks. Ehk siis valdav osa sõjas muserdatud kohalikke tahavad ikka näha oma riike piirides ja rahvustega nagu ta on olnud seni. Teatavate reservatsioonidega.
