Jõelaevad Emajõel

[aurik]

Zarjal oli halb omadus - tekitas suure laine. See laine olevat olnud võimeline lõhkuma nii jõekaldaid, kui ka kallaste ääres seisnud paate.
Ja veel kütusekulu. Palju see elukas rüüpas? Kui suure summana kajastuks pileti hind? Tean, et Polarise Piirissaare-sõidud olid üsna kallid.
EDIT: Muide, huvitava pildi leidsin...
http://1.bp.blogspot.com/-G0zgIuXGU8M/U ... rofoil.jpg
Kus see laevuke niimoodi vedelema jäeti?

Paadikaptenil igati õigus. Päralaine kitsal jõel meeletu ja küttekulu müstiline. Paarkümmend aastat tagasi sain "Polarise" meeskonnaliikmelt infi, et laeva kütusekulu oli 120 l/h, st Piirissaarele reis edasi-tagasi käis ära 240-250 liitriga. "Zarja" sama tunni küttekulu juures sõitis kokku u 3 tundi, seega kütet kolmandiku võrra rohkem! Tõsi, reisijaid võtaks ka pisut enam peale.
Lisaks oli suurema tuulega Peipsi lühike ja terav laine alusele vastuvõtmatu.
------
Aga vedelev "Polesje" on tänaseks korda tehtud ja sõidab. Ukrainas. Siin temast pilte ka sh paadikapteni leitu.
http://fleetphoto.ru/ship/39941/

Sihukest Zarja-tüüpi laeva oleks praegu väga vaja. Sai igal pool randuda ja liikus kiiresti. Tea, kas Vene või näiteks Ukraina avarustes võiks mõni sihandne olla järel? Või midagi uuemat, aga samasuguste omadustega...

"Zarjasid" olla toodetud lõpuks kokku 556 tk (kaks erinevat projekti ja mitu modifikatsiooni). Neid ikka mitmedkümned elus on, Euroopa osas väga vähe ja neistki mitmed nõrgema mootoriga, Siberis ja Kaug-Idas omavad teedepuuduse tõttu siiski liikumisvahendina tähtsust.

Kui sajandi alguses oli Pihkva laevaliiklus kohe-kohe lahti minemas, plaanis vene pool hankida sellise laeva

Ilus nimi-"Linda"
karakteristikud ja toodetud laevade loend kahes kohas
http://www.spkflot.ru/linda.htm
http://www.riverfleet.ru/fleet/6180/
Sihuke läheks täishooga väikese süvise tõttu Omuti kärestikest tirinal üle. Ja randub ka igal pool.
Pidi olema sama suurtest tiiburitest mingi 15-20% ökonoomsem. Ja oli võimeline sõitma kuni kahemeetrise lainega, tõsi, "Pegasuse" kiirusega.
Aga tal ka halbu külgi- kui reisijaid palju, siis järsk kiiruse langus kuni "Zarja" näitajateni. Meetrise lainega võis sõita vaid 40 km/h , suurema lainega pidi hoolega valima sõidutrajektoori jne.
Nii et lõpuks leiti, et tema tootmine ikkagi väga otstarbekas ei ole ja lõpetati juba 15 a. tagasi ära

[smr]

Reaktiivmootoriga?

reaktiiv.jpg (47.73 KiB) Vaadatud 9898 korda

https://twitter.com/az1ok/status/645541462046810112

[Kilo Tango]

Reaktiivmootoriga?

Peaks olema lisakütusepaak

[aurik]

Reaktiivmootoriga?

Peaks olema lisakütusepaak

Ei ole rektiiv, aga lennukimootor küll. Alusel olid kaks gaasiturbiinmootorit АИ-20 (pisikese modifikatsiooniga)
mida kasutati üle poole sajandi tagasi mitmetel "Ан" ja "Ил" tüüpi, nii tsiviil- kui sõjaotstarbe lennukitel.
Kiirus tal ca 90 km/h, peale võttis 150 reisijat
Sellise eluka loomise tingis idee luua senisest kiirem ühendus Volga-äärsete suuremate linnade vahel.
Sõidus aastatel 1964-81, mis ainueksemplari kohta on päris märkimisväärne, seda enam, et Volgale järjest uute hüdrojõujaamade ja tammide-lüüside ehitamine vähendas aja jooksul tema kiiruslikku efekti.
Lärm, mis temaga kaasas käis, olevat olnud võimas (just sadamates sisse-ja väljasõidul), aga vene foorumites räägivad temaga omal ajal sõitnud tunnistajad, et laeval olles polnud väga viga, müra oli täitsa talutav.
Temast täpsemalt siin
http://russrivership.ru/public/files/doc552.pdf
ja siin
http://www.riverfleet.ru/fleet/7520/

[Manurhin]

Muideks, omaaegse Vabadussilla eest ollakse omamoodi "tänu võlgu" just Kütteveo firmale. Nimelt pani vana puusilla 1923.a. põlema nende aurik "Sulev", millel sädemepüüdjat korstna otsus polnud. Kütteveolt üritati kahjutasu nõuda, aga tuli välja, et tollased õigusaktid üldse ei reguleeri sädemepüüdja kasutamist.

Õnnestus sellest tulekahjust ka üks pilt netist leida, pole vist siit veel läbi käinud.

Tiitel:
Fotograaf teadmata. Emajõgi. Puusild põleb 1923. a. Foto


Siin lehel see ja veel palju teisi pilte endisaegsest Tartust:
http://teele.luts.ee/index.php?q=fotogalerii&page=7

Tundub, et tolleaegsed pritsumehed polnud kuigi võimekad, kui sild taastamiskõlbmatuks põleda lasti. Igatahes tundub, et mingid kiivritega tegelased seal ämbritega(?) askeldavad. Ma ei tea, kas Tartus tol ajal juba mootorprits olemas oli, aga arvestades, et sild on suht-koht väike ja lihtne objekt, saanuks seal käsipritsigagi nii mõndagi ära teha. Aga kes täpselt teab, ehk oli osa tuletõrjujaid ja tehnikat samal ajal mõne teise tulekahjuga hõivatud. Aurupritsi n.ö. nullist käimasaamine võtab samuti omajagu aega, mille jooksul jõuaks purukuiv ja hästipõlev sild maha põleda küll. Kuiv ja kergesti süttiv ta igatahes olema pidi kui ainuüksi sädemetest tuld võttis.

[Castellum]

Minuteada tollal mootorpritsi veel Tartus polnud. Tuletõrjemaja oli küll lähedal, Söögiturul.

Kuupäev 22. juuni, kuivade ilmadega jõuab tuule käes olev puittarind kenasti kuivada ära. Ja probleem on ju selles, et sild süttis altpoolt, aga kustuda saab ju ülevaltpoolt.

Päris maha ei põlenud. Aga väidetavalt olid tarindid niivõrd kahjustunud, et poleks enam pidanud vastu arvutuslikku koormust. Osa puitu põles ära ja ristlõige vähenes - rusikareeglina on profiili kandevõime ristlõikest ruutsõltuvuses - profiil väheneb kaks korda, kandevõime väheneb 2*2 korda jne.

[aurik]

Kui juba puusilla põlemist ja "Sulew´it" meenutati, siis alusest ka veel natuke. 1924.a. sai ta omamoodi karistuse- ehitati ümber hoopis moororlaevaks!

Foto peaks olema 1929.aastast. Võimalik, et seisab Kaagvere sadamas, teisel pool jõge olev asum näeb Luunja moodi välja.

Lodjakoda on ühte galeriisse kõvasti pilte juurde lisanud. "Vanemuise" kallal töö ikka käib.
http://www.lodi.ee/laev-vanemuine/galerii
Kahju muidugi, et galerii viimane pilt on küll MO-tüüpi laev, aga siiski teise projekti järgi.

[Zoig]

Sattusin sellisele huvitavale kirjutisele, Lk 10 ja 11 kirjutab siis veidi Raketa-1st aastal 2005. Pagana koledaks on ikka tehtud.

http://www.classicfastferries.com/cff/p ... 2005_1.pdf

[Soobel]

Sihukest Zarja-tüüpi laeva oleks praegu väga vaja. Sai igal pool randuda ja liikus kiiresti. Tea, kas Vene või näiteks Ukraina avarustes võiks mõni sihandne olla järel? Või midagi uuemat, aga samasuguste omadustega...

Mis meie "Kulgust" saanud on? See peaks ju seesama Zarja olema. Paar aastat tagasi käis teema ka siit läbi, kuidas keegi tahtis teda 90-datel Aegna liinile panna, aga ei saand lube ja asi ebaõnnestus. Samuti mainiti vist siinsamas teemas, et on kenasti registris veel alles. Ei mäleta vaid mitu aastat tagasi see jutt oli ja kas laev ka praegu olemas on või mis temast saanud on.

[Soobel]

Vanemuisest värskepoolne pilt ka siin:

http://tartu.postimees.ee/3366703/joela ... a-uut-suve

Ja nagu ma kuskil oletasin, et antakse lodjakoja fanattide kätte, kes ta vähemalt puhtaks kraabivad ja ära värvivad ja mille peale keskid siin põlastavalt muigasid a'la "parem juba vanarauaks, kui korraga üles ei lööda ja Vovo Pentat põranda alla ei panda ja sisse hakatakse osb plaate keerama kipsikruvidega."

Mitte et ma nüüd pooldaks mingit nüüdiskunsti graffitit ta seljas klassikalise valge originaalvärvi asemel. Lootkem vähemalt, et putkasid-kajuteid poppideks ja noortepärasteks ümber ei ehitata ja muid sadulaid sea selga ei sobitata.

[aurik]

Sihukest Zarja-tüüpi laeva oleks praegu väga vaja. Sai igal pool randuda ja liikus kiiresti. Tea, kas Vene või näiteks Ukraina avarustes võiks mõni sihandne olla järel? Või midagi uuemat, aga samasuguste omadustega...

Mis meie "Kulgust" saanud on? See peaks ju seesama Zarja olema. Paar aastat tagasi käis teema ka siit läbi, kuidas keegi tahtis teda 90-datel Aegna liinile panna, aga ei saand lube ja asi ebaõnnestus. Samuti mainiti vist siinsamas teemas, et on kenasti registris veel alles. Ei mäleta vaid mitu aastat tagasi see jutt oli ja kas laev ka praegu olemas on või mis temast saanud on.

See jutt ei olegi nii igivana. Mullusest suvest. Lk.31
"Kulgu" on registris ikka veel alles. Viimane tehing aastast 2002, kui läks AS MSCA omandusse. Elik Revali Merekooli.

[skulmars]

Piltide autor Herbert Muischneek, FB-st

[aurik]

ksf skulmarsi poolt üles pandud kenad pildid on tõenäoliselt tehtud 60-te alguses, igal juhul mitte hiljem kui 1963.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada, vaid hoopis Mäo ristis 1991.a. põlenud laevast. Aitasin ise kunagi kaasa legendile, et põlenud laev oli Tartu Raketa-2, aga teps mitte. Suvel õnnestus saada otsekontakt ühe kunagise Narva kapteniga, kes ka aeg-ajalt meie teemale pilgu peale viskab, aga kardab oma mitteladusa eesti keele tõttu ise osaleda. Tema siis viis mu uutele jälgedele ja lõpuks tellisin raamatukogus lugemiseks 16.nov 1991 Postimehe artikli.
Kõigepealt Raketa-2 saatusest. Temaga on nii, et pärast seda, kui Tartus "Junga" baarina tegutsemiseks luba ei saadud, siis toimetati suvel treileril Narva-Jõesuuse (aktsiooni korraldasid jõesadama töötajad, aga mitteametkult, ilma sadama kui organisatsiooni vahenduseta), lasti seal vette ja üks puksiir vedas ta Piiterisse. Seal tema jäljed kaovad.
Ja nüüd Mäo laeva saaga. Asi sai alguse kooperatiivist Eliita, kes otsustas tekitada Tartusse ujuvrestorani.
Riiast ostetigi kolakas Meteor tüüpi (selge, et palju suurem kui Raketa) vana tiibur ja veeti Tallinna Uussadamasse. Tartusse vedamiseks tehti tehing sama pundiga, kes Raketa-2 Narva kanti viisid. Asi pidi toimima jälle mitteametlikult ja osalenud tegelased pidid lihtsalt papi endale tasku saama.
11.septembril (sic!) 1991. hakkaski laev treileril Tartu poole veerema. Õhtuks oli jõutud Mäoni ja otsiti ööseks sobivat parkimiskohta. Tiiburil olid pealisehitused maha lõigatud ja liinide ülelibisemiseks oli tehtud kaldteed. Mäoni oli asi õnnelikult läinud, kuni seal pauk ära käis. Treileri roolis olnud mees oli arvanud, et koorem mahub ka selle liini alt nibin-nabin läbi ja pealegi on sadama mehed voolu välja lülitanud...
Lätlastel oli kaks "Meteor" tüüpi tiiburit, numbritega 1 ja 2. Meie teema lk 32 on pilt Pärnu sadamast, kus kõige kaipoolsem alus ongi M-1, vähemalt nii väidavad vene asjatundjad, kes sealsetes foorumides on foto kohal pusinud. Kummagi läti laeva saatusest pole midagi teada, aga arvan millegipärast, et kooperatiiv ostis ikka vanema (ja odavama) laeva.
Aga üks Riia tiibur siiski Tartusse jõudis. Omaaegses artiklis
http://www.militaar.net/phpBB2/images/joelaevad.pdf
kõlab üks pildiallkiri niimoodi
Lk 3 ,pilt 3
Üks Raketa leidis oma kurva lõpu laste mänguplatsil Tartus Anne kanali juures.
Pildistatud 1994.aasta suvel.
See toodi mingil hägusel eesmärgil Riiast. Seal oli vist kokku 3 Raketat aga seda ei aja keegi koju, missugune neist.

[Castellum]

Selline uudis:
http://tartu.postimees.ee/3420381/emajo ... ma-veebuss

[retti]

Kus see võis olla ?