Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

[ambur123]

Just oli Rossija RTR Vesti uudistes klipp sellest, et Musta mere laevastikus alustas teenistust uus allveelaev "Novorossiisk". Tegemist diiselallveelaevaga, mille tüüp pärineb NSVL ajast (olevat tarnitud ka Varrsavi pakti riikidele) aga olevat igatepidi paremaks täiustatud ja tänapäevane masin.

[feuerwerk]

Njah, kui sa lõputult koera narrid, siis ühelt maalt lõriseb kõvasti vastu.
Vastuseks Venemaa jõudemonstratsioonidele ostab Norra F-35 hävitajaid, kokku 52 tk.

Норвегия на фоне российской «демонстрации силы» купит у США 52 истребителя
http://lenta.ru/news/2015/09/22/norway/

[Leo]

Tundub et Putin on Lockheed Martini parim müügiagent Venemaaga piirnevates riikides. Soomlastel on ka mõne aasta pärast uute hävitajate hange ees ja F 35 on täiesti reaalne kandidaat, kindlasti nüüd veel rohkem, kui ka Norra need ostab.

[Kapten Trumm]

Vastuseks Venemaa jõudemonstratsioonidele ostab Norra F-35 hävitajaid, kokku 52 tk.

Taolised arvud (kui tõsi on) on tegelikult märgilise tähendusega, sest enne UKR kriisi oli tavaline arusaam, et kui ostame järgmise põlvkonna lennuki, siis vähendame arvu 2-3 korda (sest tehnika kallineb kiiresti ja eelarved pigem vähenevad).

Kui aga Norra ostab 50+ F16 asemele 50+ F-35, see juba näitab midagi.

[Leo]

Ilmselt on aru saadud, et oma lennukeid peab ikkagi olema piisavalt, sest mõned kukuvad ka rahu ajal alla ja ka sõja ajal saavad oma lennukid pihta. Kusagil oli isegi kirjas, kui palju peab lennukeid olema, et X arv lennuvalmis hoida, sest osa lennukeid on kogu aeg hoolduses. See Tsehhi ja Ungari teema, et liisisid rootslastelt 12 lahinglennukiti ja 2 treeninglennukit, ongi ilmselt see minimaalne tase, mille puhul rahuaegset tegevust korraldada. Samas on tegemist suhteliselt väikeste riikidega, nii et saaks hoida lennukeid ühes baasis ja sealt igale poole lennata. Norra on pikk soolikas, samuti Rootsi ja Soome, nendel on juba sellepärast rohkem lennukeid vaja, et usutava õhukaitse hoidmiseks tuleb lennukeid jagada mitmesse eri baasi + tambovi konstant ettenägematuteks õnnetusteks ja lisa treeninguteks ning välismissioonideks koos liitlastega.

[Kapten Trumm]

Lennukite puhul maksab tegelikult "sortie rate" ehk väljalendude arv ajaühikus.
See sõltub
a) lennuki hoolduse ja remondi mahust
b) lennuki tagasi õhku saatmise ehk "turnaround" ajast
c) personali saadavusest (abiks on nt 2 meeskonda lennuki peale).
d) lennuajast baasist lahingupiirkonda

Venelased näiteks pole sel teemal eriti tugevad, USA õhujõud kasutasid mingi hetk vene lennukeid õppustel "punase" rollis ja osalejad ikka meenutavad, et muidu pingelise õppuse käigus tuli päevane paus, sest MiG tahtis järjekordset hooldust, mille käigus tuli lennuk pilbasteks võtta, kuigi Nellise "agressori" mehhaanikud töötasid palehigis, noo ei jõua. Kuid ette planeerides ja tehes kõik tehnilise värgi ette ära, on lühiajaliselt ka venelastel võimalik palju lennata.

Hoolduse/remondi maht sõltub peale valmistajariigi ka lennuki keerukusest ja loomise ajast. Vanasti, kui raha oli palju, polnud probleem osta rohkem lennukeid ja neid remondihallis hoida. Näiteks ütlevad osalised, et kui USA mereväes asendus F-14 F-18-ga, langes hoolduse tundide arv lennutunni kohta 10 korda ning nostalgiale F-14 omaduste kohta oli vastus "Hornet on flight deck allways beats Tomcat on hangar deck" (ehk Hornet lennutekil (st lahinguvalmis) lööb alati Tomcati angaaritekil (ehk remondis).

Targemad räägivad, et nt rootsi Gripelil pidid need punktid a ja b väga head olema (st lennuk on algusest peale loodud võimalikult lihtne ning opereeritav välioludes, väljaspool baase). Rootslased ilmselt illusioone oma lennuväljade pikaealisuse kohta ei teinud.

Üllatuslikult (arvestades venelaste kõva praktikat antud teemal) tuleb märkida, et venelaste viimase generatsiooni masinad pole eriti "maastikuvõimelised", näiteks Su-27 oma ühe pisikese esirattaga pidi betoonil manööverdamisega eksides ja murule sattudes sinna jääma tükiks ajaks ning sattudes pehmele pinnale järgneb esiteliku sissevajumine ning kogu lennuki kapoteerimine e üle nipli keeramine. Kõva maastikuhunt on muidugi Su-25, mis lendab enamvähem seal, kus maapind kannab veoautot.

[Kilo Tango]

Trumm - seal on veel kindlasti oluline komponent ka lennuki elulemus, ehk survival rate. Kogu see nimistu muutub mõttetuks kui lenniuk ülesandelt ei naase.

[Kapten Trumm]

Ma lähtusin tegelikult sellest, et hävitajad teevad 9/10 lendudest ilma vastast kohtamata.
Kui Lahesõjas tegid hävitajad ehk mingi 20 000 lendu, siis õhulahinguid oli seal alla 40.
Aga jah, põhimõtteliselt on sul õigus.

[Kulibin]

Olles olnud ise kunagi asjal käsipidi kallal, ei saa mitte siinkohal tögamata jätta vene lennukite madalat koostekvaliteeti ja kirvetehnikat.
Survival rate my ass ! Millest me räägime ? Miks arvatakse, et asjad on muutunud paremaks võrreldes CCCP-iga ? Sellajal oli vähemalt teatud hirm GULAG-i sattuda miinimum.
Vot sellel CCCP-i ajal oli ette nähtud 3 MIG-i ühe f-16 vastu. Survival rate ...

[Kapten Trumm]

Vene sõjalennukid olid võrreldes nt tsiviili mõeldud transpordivahenditega koostatud tolle aja kohta vägagi korrektselt ja kvaliteetsetest materjalidest.
Ei ole ka muuseumis neid näppides ja võrreldes samal ajal läänes tehtutega tabanud muid valmistamiskvaliteedi vahesid kui kehvem pleksiklaas ja rohkem pudenev värvkate (tõsi, Tartus olevate vene lennukite värvkate pole tõenäoliselt tehases värvitud).

Elektroonikasse ma ei lasku, sest aparatuuri parameetrid ei ole päris sõna "valmistamise kvaliteet".

[Kulibin]

Kapteniherra ! Küsin siinkohal küüniliselt, et mitu vene lendavat sitamajaust on tarvis, et alla tuua üks lendav vaip nimega Raptor.

[Lemet]

Õige, isand Kulibin...mütsidega loobime surnuks võõral maal ja vähese verega...

[Gideonic]

Hundist rääkides, esimene Norra F-35 sai just valmis:

[Kulibin]

Rsk ! On ikka ilus lind. Loodan, et muneb täpselt.

[Lemet]

Huvitav, et norra pilootide väljaõppest ja nende arvamusest lennuki kohta pole erinevalt juutide omast suurt midagi kuulda olnud...