Siin peab natuke minema lõhkeasjanduse sisse.Ehk toob Yks ka mõne näite, kus mõni laev oleks Eesti vetes ...no ütleme viimase 50 aasta jooksul miiniplahvatuse tõttu hukkunud või vähemalt vigastada saanud. See, et neid miine kuskil merepõhjas roostetab, ei tee veel laevaliiklust ohtlikuks. Samahästi võib väita, et tankerile võib Naissaare juures meteoriit taevast pihta sadada ja naftareostuse tekitada. Teoreetiliselt on ju mikroskoopiline oht olemas...
Meremiinide lõhkeaine oli vanasti trotüül - see on väga stabiilne, millle plahvatama panek pole niisama lihtne. Sütikud, mis selle trotüüli plahvatama peavad panema, on üldiselt ära mädanenud läinud kümnenditega. Teoorias on võimalik, et mõni on plahvatusvõimeline, aga nagu sa ise ütlesid, praktika on, et pole plahvatanud. Trotüül on ise küllalt lollikindel asi, et seda valatakse kuumast peast lõhkekehade sisse.
Teiseks need vanad miinid vedelevad põhjas, sest nende korpus on aja jooksul muutnud ebatihendaks ning miin on kaotanud oma positiivse ujuvuse (põhja- ja ujuvmiinid on ujuvad). Põhjamiini hoiab vee all tema ankur. Seepärast on tõenäosus, et laeval nendega kokkupuutumist tuleb, ülimalt väike. Päris kindlasti on kõlbmatuks muutunud igasugu peened akustilised ja magneetilised sütikud. Oht on pigem, et mõni tuleb tormiga randa (hoovused ja vee liikumine kannab mööda põhja).
Üldiselt on siia neid miine pandud sellises koguses, et iga aasta ühel õppusel neid 30 kaupa likvideerides jätkub neid veel paariks sajandiks. Plahvatavad nad õppustel seepärast, et nende külge pannakse lõhkelaeng, mis paneb plahvatama miini enda trotüüliist laengu.