Intervjuu kaitseministriga
-
- Liige
- Postitusi: 212
- Liitunud: 23 Nov, 2013 14:06
- Kontakt:
Re: Intervjuu kaitseministriga
Ajakirjas Sõdur on ilmunud artikkel Eesti Mereväe miinitraalimisvõimest. Ehk avab natuke silmaringi antud teemas, kuigi praegustest Sandown klassi alustest ja nendele planeeritavast rahasüstist juttu ei ole..
http://issuu.com/sodur/docs/sodur0415
http://issuu.com/sodur/docs/sodur0415
Re: Intervjuu kaitseministriga
Isand Herem, et Sa juba välja pakkusid, siis ole hea ja saada tõepoolest need küsimused edasi, vastuseid oleks ilmselt mitte ainult minul huvitav lugeda...
EDIT. IMO osas võid küsimata jätta, selle kohta, milliste reeglitele allub 30-aastase laevakere ülevaatus, tean ma suurepäraselt ka ilma kellegi teise seletuseta, liiati tuleb ilmselt vastuseks, et IMO regulatsioon kehtib vaid reisilaevanduses ega puuduta militaristikat. Mis muidugi ei tee olematuks neid jõude, mis laevakerele selle kuuluvusest hoolimata mõjuvad.
EDIT. IMO osas võid küsimata jätta, selle kohta, milliste reeglitele allub 30-aastase laevakere ülevaatus, tean ma suurepäraselt ka ilma kellegi teise seletuseta, liiati tuleb ilmselt vastuseks, et IMO regulatsioon kehtib vaid reisilaevanduses ega puuduta militaristikat. Mis muidugi ei tee olematuks neid jõude, mis laevakerele selle kuuluvusest hoolimata mõjuvad.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Intervjuu kaitseministriga
Isand Palm, vaevalt nüüd see 30 miljonit Eesti kaitsevõime põhjalaskmiseks piisav on. Lihtsalt on minu nägemist mööda küsimus selles, kas nende miinijahtijate edasine käigushoidmine ikka mõtet omab olukorras, kus ajateenistuse läbib vaid ca 30% kutseealistest. Ja suurema arvu väljaõppeks väidetakse ikka takistuseks sedasinast rahapuudust.Veiko Palm kirjutas:Vabandust, et võõrasse tülli sisse ronin, aga kas Lemet Sulle ei tundu, etäkki see "ametlik" seisukoht ongi õige seisukoht? Äkki seal taga ei olegi suurt vandenõu Eesti kaitsevõime põhjalaskmiseks?sest otseküsimisest- mida sealt küll lugupeetava arvates uut või erinevat tulla võiks? Või tohiks. Peale selle ametliku seisukoha, mida me ka siit juba kordi lugeda oleme saanud. Minu arust loogiline, et pressiesindaja või teavitusohvitser ei tohikski midagi muud peale ametliku seisukoha edastada, isegi kui ta seda ei jaga...
EDIT: Ja kui juba halvustamise peale jutt läks, siis puhtast uudishimust- mis sai ikkagi Kirsbergi kohtuasjast? Mis kuidagi vaikselt ajahõlma vajus vaatamata sellele, et esimese hooga ähvardati koledasti kohtukulliga. Mäletamist mööda andis rohketest lubajatest vaid üks asjale ametliku käigu, aga millega see lõppes? Ja kui tegu oli laimu ja halvustamisega, siis miks KV asja niisama jättis?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Intervjuu kaitseministriga
Kordan juba siinseski foorumis kirjutatut:Lemet kirjutas:
EDIT: Ja kui juba halvustamise peale jutt läks, siis puhtast uudishimust- mis sai ikkagi Kirsbergi kohtuasjast? Mis kuidagi vaikselt ajahõlma vajus vaatamata sellele, et esimese hooga ähvardati koledasti kohtukulliga. Mäletamist mööda andis rohketest lubajatest vaid üks asjale ametliku käigu, aga millega see lõppes? Ja kui tegu oli laimu ja halvustamisega, siis miks KV asja niisama jättis?
06.01.2014 tegi Harju Maakohus Liivo Laanetu (hageja) ja Georg Kirsbergi (kostja) vahelises tsiviilasjas nr 2-11-60776 lahendi, millega osaliselt rahuldas Liivo Laanetu hagiavalduse Georg Kirsbergi vastu.
Kohtuotsuse kohaselt kohustati kostja ümber lükkama hageja au teotavad ebaõiged andmed ning maksma mittevaralise kahju hüvitist summas 500 eurot. Viidatud kohtuotsus jõustus 07.02.2014
Huvitaval kombel hakkas aga mees kasutama vana head ründa ja aja lolli juttu taktikat, mis viis selleni, et Pealtnägija tahtis kasutada vist mingit Kirsbergi ette söödetud ja kontekstist välja kistud (salvestatud)lõiku, mis lubanuks keerata kohtulahendi justkui Laanetu vastu. Ei läinud läbi. Kas ta vabandas? Vist mitte.
Nüüd on "vaene" kannataja Kirsberg juba Iisraeli relvatehingug ja "Mart Laari kuritegevuse" paljastamisega endale loorbereid lõikamas...
Re: Intervjuu kaitseministriga
Huvitav, kust seda lahendit lugeda saab? Pealiskaudne otsing Laanetu ja kohtulahendiga annab vaste vaid Delfi huve kaitsnud advokaadibüroole...
Esindasime Delfi AS-i kohtuasjas seonduvalt artikliga Eesti mereväe „varjatud poolest“
Jõudsime kliendile sobiliku tulemuseni läbi hagi õigeksvõtu, tagades ajakirjandusliku allika kaitse ning menetluskulude jätmise hageja Liivo Laanetu kanda.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Intervjuu kaitseministriga
Lemet ma soovitan siiski küsida asju, mitte pasandada. Nii ma seda pidevat halvustamist nimetan.
Järjekordne näide (mida on varem juba selgitatud). .
Järjekordne näide (mida on varem juba selgitatud). .
- kes väitis? Ajateenistusse jõuab peaaegu 40% kutsealustest. Enamus nendest kes ei jõua, vabastatakse tervise pärast. Vist mõni protsent jäi neid, kes on kriminaalid, ei teeni veendumuste pärast või suudavad eemale hoida. Mitte keegi ei jää ajateenistusest ilma sest raha ei ole... kus ajateenistuse läbib vaid ca 30% kutseealistest. Ja suurema arvu väljaõppeks väidetakse ikka takistuseks sedasinast rahapuudust.
Re: Intervjuu kaitseministriga
Nojaa...seega aru nii: ajateenistusse läheb ~38% kutsealustest. Erinevatel põhjustel jääb kõrvale ~5% kutsealustest. Järelikult ~57% kutsealustest on nii kehva tervisega, et ei kõlba ajateenistusse, ehkki raha oleks küll, et neid teenistusse võtta...Martin Herem kirjutas:Ajateenistusse jõuab peaaegu 40% kutsealustest. Enamus nendest kes ei jõua, vabastatakse tervise pärast. Vist mõni protsent jäi neid, kes on kriminaalid, ei teeni veendumuste pärast või suudavad eemale hoida. Mitte keegi ei jää ajateenistusest ilma sest raha ei ole.
Väide, et see on normaalne, et ~57% meessoost (?) noorte tervis on tuksis, kõlab pehmelt öeldes kummaliselt...ei ole täheldanud, et arstid oleks tõstnud selle peale hädakisa, sest see peaks ju tegelikult tähendama mingit epideemiat vms?
Või on ikkagi riigi enda kõlbulikkuse määratlused paigast ära? Ja kui ~57% olekski riviteenistuseks kõlbulikud, siis totaalkaitse rakendamise seisukohalt tuleks ju neid kuidagi kasutada, et ka nemad tunneks end osana riigikaitsjatest. Sellise suhtumisega jääb meile kaugeks Soome ja Rootsi kaitsevõimekus, aga ka Singapur, Lõuna-Korea ja Taivan, rääkimata Iisraelist...
Enda kogemus suhtlemisel Soome ja Lõuna-Korea reservistidega (viimane küll ainult ühe maakülastuse ajal kevadel 2013). Midagi sellist, et 57% inimestest jäetakse riigikaitsest kõrvale, ei osanud küll seal kuidagi lugeda välja...tõsi, otse ei taibanud küsida ka...
Aga kuidas seda raha siis kasutatakse, mis 57% ajateenijate ärajäämise tõttu alles jääb?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Intervjuu kaitseministriga
Tõepoolest, isand Herem...tervelt 40 %...muljetavaldav. Ülejäänud 50+ % noortest meestest on kurttummad ja kottpimedad, kes kaitseväkke ei kõlba. Mõni sekka varas ja muidu kurikael ka. Sain ma väitest õieti aru?
Mis aga küsimisse puutub, siis lasin silma sest pikast rivist üle käia ja jäi pisut arusaamatuks, MIDA ma täpselt küsima pean. Nagu täheldatud, IMO regulatsioone vanade laevade osas pole vajadust seletada, neid ma tean niigi, need on avalikud ja seal pole midagi vaielda. Nagu ka selles osas, kuidas näeb välja seesinane protseduur laeva teenistusaja pikendamiseks dokis. On olnud juhust näha. Nõue on, et kere inspekteeritakse mõlemalt poolt, nii seest kui väljast. Esimest ilma laeva tühjaks tegemata läbi viia on võimatu. Kuivõrd langevad hinnad suurtele klaasplast kerega ookeanijahtidele on samuti kontrollitav. Sedasorti alust laiatarbe lõbusõidujulladega ühte panek, mida üks lkf väitis, on siiski väga vaieldav. Et need IMO reeglid militaaridele ei kehti, pole saladus. Et needsamad reeglid on meresõidu ohutust silmas pidades kehtestatud, ei võta vist keegi vaielda. Et selle juures laevakere seisukord oluline on-jällegi arusaadav. Et meri ja aeg erilist vahet ei tee, kas kere on värvitud halliks või valgeks, on kah loogiline. Et taanlastelt vastu võetud lipulaev peale mitmeaastast kai ääres seismist rahapuuduse tõttu tagasi anti, sellest on siingi juttu olnud. Ja vaevalt et meile järelpärimise peale laotataks letti kõik selle laeva ülalpidamisega seotud majanduskulud palkade,
hoolduse, kütusekulu jms. näol. Muideks, soovitan uurida, palju selline laev täiskäigul MINUTIS kütust kulutab. Et jääklassita laevade ekspluteerimine jääoludes pole realistlik ettevõtmine, pole ka just vaidlusteema, pidada seda halvustamiseks...
võib muidugi, kui kergem hakkab. Mõistagi ei pretendeeri ülalkirjutatu põhjal võimalikud järeldusedvmingil kombel absoluutseks tõeks ja on vaid minu mõttemõlgutus.
Mis aga küsimisse puutub, siis lasin silma sest pikast rivist üle käia ja jäi pisut arusaamatuks, MIDA ma täpselt küsima pean. Nagu täheldatud, IMO regulatsioone vanade laevade osas pole vajadust seletada, neid ma tean niigi, need on avalikud ja seal pole midagi vaielda. Nagu ka selles osas, kuidas näeb välja seesinane protseduur laeva teenistusaja pikendamiseks dokis. On olnud juhust näha. Nõue on, et kere inspekteeritakse mõlemalt poolt, nii seest kui väljast. Esimest ilma laeva tühjaks tegemata läbi viia on võimatu. Kuivõrd langevad hinnad suurtele klaasplast kerega ookeanijahtidele on samuti kontrollitav. Sedasorti alust laiatarbe lõbusõidujulladega ühte panek, mida üks lkf väitis, on siiski väga vaieldav. Et need IMO reeglid militaaridele ei kehti, pole saladus. Et needsamad reeglid on meresõidu ohutust silmas pidades kehtestatud, ei võta vist keegi vaielda. Et selle juures laevakere seisukord oluline on-jällegi arusaadav. Et meri ja aeg erilist vahet ei tee, kas kere on värvitud halliks või valgeks, on kah loogiline. Et taanlastelt vastu võetud lipulaev peale mitmeaastast kai ääres seismist rahapuuduse tõttu tagasi anti, sellest on siingi juttu olnud. Ja vaevalt et meile järelpärimise peale laotataks letti kõik selle laeva ülalpidamisega seotud majanduskulud palkade,
hoolduse, kütusekulu jms. näol. Muideks, soovitan uurida, palju selline laev täiskäigul MINUTIS kütust kulutab. Et jääklassita laevade ekspluteerimine jääoludes pole realistlik ettevõtmine, pole ka just vaidlusteema, pidada seda halvustamiseks...

Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Intervjuu kaitseministriga
Ajateenistusse saab võtta(sealhulgas võetute protsenti arvestada) siiski vaid neid, kes on kuulutatud kõlblikuks teenima.Castellum kirjutas: Nojaa...seega aru nii: ajateenistusse läheb ~38% kutsealustest. Erinevatel põhjustel jääb kõrvale ~5% kutsealustest. Järelikult ~57% kutsealustest on nii kehva tervisega, et ei kõlba ajateenistusse, ehkki raha oleks küll, et neid teenistusse võtta...
Väide, et see on normaalne, et ~57% meessoost (?) noorte tervis on tuksis, kõlab pehmelt öeldes kummaliselt...ei ole täheldanud, et arstid oleks tõstnud selle peale hädakisa, sest see peaks ju tegelikult tähendama mingit epideemiat vms?
Kas neid tervise(ja muid)nõudeid, mille abil seda kõlblikust määratakse, peaks lihtsustama/karmistama/samaks jätma on eraldi küsimus.
Küsimus mis loomulikult väärib arutelu ja mis on ka käimas.
Kuid senikaua, kuni reegleid muudetud pole need paraku kehtivad....
Re: Intervjuu kaitseministriga
Ma ei saa ka aru, kuidas eestlased võrreldes soomlastega nii hädised on, äkki on viga liiga karmides nõuetes? Soomlased võtavad ikka enamiku teenima ja kuigi see protsent vaikselt langeb, siis mitte sellepärast, et mehed jääksid järsku hädisemaks, vaid sellepärast, et paarikümne aastaga on SA üksustest järgi jäänud alla poole ja kõikidele pole enam kohta. Välja jäetakse ikka täiesti lombakad või paberitega idioodid ja nagu tuttav vastuvõtukomisjoni arst (reservveebel) ütles, ka paadunud homodel on hea võimalus vabastus saada, kui nad oma huvisid häälekalt reklaamivad. Kui ei reklaami, siis lähevad teenima. Kuna soomlastel on massiarmee, siis leitakse koht ka ülekaalulistele või pikajuhtmelistele. Ma suhtlesin soomlasega, kes on vaimse alaarenguga ja olin kindel, et ta on küll vabastatud. Tuli välja, et ei ole midagi, mees on küll juhm, kuid tugev ja tema SA ülesanne on kahurväes mürske ette tassida ja seda ta teeb väga innukalt, kui vaja on. Kusjuures pooled ajateenijatest teenivad 1 aasta, ehk siis seerud, lipnikud ja tehnilised väeosad, k.a. sellised relvasüsteemid, mida Eestis vaid pildi pealt on nähtud, on Soomes peamiselt ajateenijate majandada.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Intervjuu kaitseministriga
Siin jääb vaid vastata küsimusele, mis on soome poiste tervises niipalju paremini, et näiteks 2010 32 600-st sõjaväe ikka jõudnud mehest võeti teenistusse 25 000 ehk 77%.
Mina nt arvan, et meil on tervisenõuete latt lihtsalt tõstetud ülearu kõrgele - edasi on küsimus, kas see on lihtsalt niimoodi jäänud vanast ajast või on selle põhjuseks tegelikult see, et on vaja leida õigustus võtmise %-le.
Põhiprobleemiks aga näib olevat võimetus rääkida asjadest õigete nimedega, kui on raha vähe, siis nii tuleb ka öelda - et seepärast võtame vähe, et raha ei jätku rohkemaks. Siis saab jällegi maksumaksja otsustada, kas ta valib maksukärbete poolt. Täna aga tekib selline kunstlik punnseis, et kõige kurja juur on ikka see noorte tervis ja "Eesti on hästi kaitstud" (st tänase finantseerimistaseme õigustamine). Mis iseenesest on täielik hapukurk, sest Soomes on poisid täpselt sama paksud, nõrgad ja arvutist sõltuvad. Või enamvähem sinnapoole.
Selles, et latti alla lastakse niipea, julgen kahelda. See tekitab kohe järgmise (õigustatud) küsimuse, et miks siis enamust ei võeta. Sealt edasi järgmise küsimuse, et kas partei tagatoas kokku lepitud % on ikka piisav. Sellised küsimused tuleb aga ühiskonnas selgeks rääkida, mitte jutlustada issameiet Eesti kaitstusest (loe kokku lepitud rahastuse igati piisavaks lugemist).
See aga, et tänases rahastuses võetaks teenima nt 7000 meest, ei ole hea mõte. Isegi tänase kutsealuste arvu korral on meil probleeme relvastuse/varustuse ostmisega (projektid venivad pikaks ja relvastust ostetakse liiga vähe).
Mina nt arvan, et meil on tervisenõuete latt lihtsalt tõstetud ülearu kõrgele - edasi on küsimus, kas see on lihtsalt niimoodi jäänud vanast ajast või on selle põhjuseks tegelikult see, et on vaja leida õigustus võtmise %-le.
Põhiprobleemiks aga näib olevat võimetus rääkida asjadest õigete nimedega, kui on raha vähe, siis nii tuleb ka öelda - et seepärast võtame vähe, et raha ei jätku rohkemaks. Siis saab jällegi maksumaksja otsustada, kas ta valib maksukärbete poolt. Täna aga tekib selline kunstlik punnseis, et kõige kurja juur on ikka see noorte tervis ja "Eesti on hästi kaitstud" (st tänase finantseerimistaseme õigustamine). Mis iseenesest on täielik hapukurk, sest Soomes on poisid täpselt sama paksud, nõrgad ja arvutist sõltuvad. Või enamvähem sinnapoole.
Selles, et latti alla lastakse niipea, julgen kahelda. See tekitab kohe järgmise (õigustatud) küsimuse, et miks siis enamust ei võeta. Sealt edasi järgmise küsimuse, et kas partei tagatoas kokku lepitud % on ikka piisav. Sellised küsimused tuleb aga ühiskonnas selgeks rääkida, mitte jutlustada issameiet Eesti kaitstusest (loe kokku lepitud rahastuse igati piisavaks lugemist).
See aga, et tänases rahastuses võetaks teenima nt 7000 meest, ei ole hea mõte. Isegi tänase kutsealuste arvu korral on meil probleeme relvastuse/varustuse ostmisega (projektid venivad pikaks ja relvastust ostetakse liiga vähe).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Intervjuu kaitseministriga
Lemet küsi mida tahad, et "oletustest" lahti saada.
Nüüd neile, kes ajateenistuse statistikast üllatunud on, pakun ma järjekordselt võimalust sellega tutvuda: http://www.kra.ee/kodanik-ja-riigikaits ... -aruanded/ Sellest on siin foorumis väga palju juttu olnud. Ka Trummi ja Lemetiga.
Ehk ma eksin, aga ka Soome teemat on siia sisse toodud. Mälu järgi: Soomes jõuab teenistusse 75% ja välja langeb 15% teenistuse jooksul. Seejuures esimene number väheneb (kui polegi alla70%) ja teine number on vist ka suurenenud.
Hetkel me uurime KVÜÕAs veidikese teise nurga alt neid probleeme. Milles ma täna uuringutagi veendunud olen (ehk siis tunnete maailm), on see, et nende diagnoosidega, mis minule pandaks täna, saavad kutsealused vabastuse
Samas teen ma täna 20 aastase ÜFTi rahuldavalt ikka veel ära.
Kui röntgen ja muud uuringud näitavad selgroo kõverust ja sellele lisanduvad kaebused, siis võib see vabalt olla aluseks vabastusele. Küsimus ongi kaebuste ja näitajate kogusummas. Kaebused seejuures, ei ole tingimata simuleerimine. Diagnoos aga ei ole arsti viga. Sellestki siin on sada korda räägitud.
Viimaseid andmeid ma ei tea, kuid aastaid on umbes 80% vabastamise põhjustest olnud probleemid luu- ja lihaskonnaga ning psüühikaga. Siin nimetaud pimedad ja kurdid, moodustavad vaid tühise osa. Psüühikahäiretest sotti saamine ei ole nii lihtne, et lööd sisse F diagnoos ja loed. Need algavad kogelemisest ja lõppevad skisofreeniaga. KV puhul on peamiselt tegemist ärevus- ja kohanemishäirega, mis on suuresti seotud keskkonnaga ... või selle tajumisega (et ma nüüd väga ämbrisse ei astu)
Naljaga pooleks võiks öelda, et mina ei suuda Lemetiga ühel leheküljel olla, sest teda nähes tekib mul ärevushäire ja ma hakkan käituma ebaratsionaalselt. Tegelikult pole aga Lemetil häda midagi ... või peaaegu midagi
Nüüd neile, kes ajateenistuse statistikast üllatunud on, pakun ma järjekordselt võimalust sellega tutvuda: http://www.kra.ee/kodanik-ja-riigikaits ... -aruanded/ Sellest on siin foorumis väga palju juttu olnud. Ka Trummi ja Lemetiga.
Ehk ma eksin, aga ka Soome teemat on siia sisse toodud. Mälu järgi: Soomes jõuab teenistusse 75% ja välja langeb 15% teenistuse jooksul. Seejuures esimene number väheneb (kui polegi alla70%) ja teine number on vist ka suurenenud.
Hetkel me uurime KVÜÕAs veidikese teise nurga alt neid probleeme. Milles ma täna uuringutagi veendunud olen (ehk siis tunnete maailm), on see, et nende diagnoosidega, mis minule pandaks täna, saavad kutsealused vabastuse

Kui röntgen ja muud uuringud näitavad selgroo kõverust ja sellele lisanduvad kaebused, siis võib see vabalt olla aluseks vabastusele. Küsimus ongi kaebuste ja näitajate kogusummas. Kaebused seejuures, ei ole tingimata simuleerimine. Diagnoos aga ei ole arsti viga. Sellestki siin on sada korda räägitud.
Viimaseid andmeid ma ei tea, kuid aastaid on umbes 80% vabastamise põhjustest olnud probleemid luu- ja lihaskonnaga ning psüühikaga. Siin nimetaud pimedad ja kurdid, moodustavad vaid tühise osa. Psüühikahäiretest sotti saamine ei ole nii lihtne, et lööd sisse F diagnoos ja loed. Need algavad kogelemisest ja lõppevad skisofreeniaga. KV puhul on peamiselt tegemist ärevus- ja kohanemishäirega, mis on suuresti seotud keskkonnaga ... või selle tajumisega (et ma nüüd väga ämbrisse ei astu)
Naljaga pooleks võiks öelda, et mina ei suuda Lemetiga ühel leheküljel olla, sest teda nähes tekib mul ärevushäire ja ma hakkan käituma ebaratsionaalselt. Tegelikult pole aga Lemetil häda midagi ... või peaaegu midagi

-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Intervjuu kaitseministriga
Trumm - ma ütlen ausalt, et ma pole mitte kunagi kuulnud salaplaanist: Raha pole, peidame probleemi diagnooside taha ära. Ma ei usu et see nii oleks. Mõna aasta jooksul oleksin sellega ikka kokku puutunud?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Intervjuu kaitseministriga
Viimase 4 aastaga on komisjonis ülevaadatud isikute arv kasvanud ca 60%, kuid kõlblikuks tunnistatute arv on jäänud umbes samaks (kõigub vahemikus 3900-4200)?
Millega seletada?
Naiste kõlblikuks tunnistatute arv on kahel viimasel aastal (kus meeste % on kõigi aegade madalaim) 90+%, naiste 3 korda paremat tervist miskipärast muud terviseuuringud ei toeta. Päris kindlasti peaks seal ka olema mingi taoline langustrend nagu meeste puhul (kes moodustavad kontrollitutest 99%).
Millega seletada?
Naiste kõlblikuks tunnistatute arv on kahel viimasel aastal (kus meeste % on kõigi aegade madalaim) 90+%, naiste 3 korda paremat tervist miskipärast muud terviseuuringud ei toeta. Päris kindlasti peaks seal ka olema mingi taoline langustrend nagu meeste puhul (kes moodustavad kontrollitutest 99%).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Intervjuu kaitseministriga
Naistega on küll lihtne vastus - neid kes komisjoni tulevad, neid ongi rohkem. Naiste ametlik ajateenistus algas mõni aasta tagasi. Komisjoni ei tule mitte kõik naised, vaid need kes tahavad teenida ...
Otsuste arvu kasvu ei oska kommenteerida. Mingi aeg räägiti 1990ndate alguse sündide kasvust ja selle mõjust 2010 aasta kutsealsute arvust.
Otsuste arvu kasvu ei oska kommenteerida. Mingi aeg räägiti 1990ndate alguse sündide kasvust ja selle mõjust 2010 aasta kutsealsute arvust.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline