Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

[Kapten Trumm]

Ukrainas valmistatud reaktiivmootorites pole midagi nii erilist, kõrgtehnoloogilist või muud iseäralikku, mis segaks neid tõsise tahtmise juures mõnes vene mootoritehases toota.
See on ikka lapsejutt, kuidas UKR tehingute ära kadudes nüüd vene sõjamasin variseb.

[Kulibin]

Trumm, asi ei ole ju ainult mootorites. Ütleme siis, et Ukraina valmistas (või importis spetsiaalselt RF tarbeks) väga olulise osa sellest RF kõrgtehnoloogiast. Praegune RF seis sõjatööstuses ei ole sugugi nii helge kui arvad.

[tommy]

Ütleme siis, et Ukraina valmistas (või importis spetsiaalselt RF tarbeks) väga olulise osa sellest RF kõrgtehnoloogiast. Praegune RF seis sõjatööstuses ei ole sugugi nii helge kui arvad.

Lennuväe "õhk-õhk" rakettidega saab venelastel ilma Ukrainata olema probleeme.
Need valmisid pea kõik Kiievi tehastes.
Ehkki midagi pandi ka Venemaal kokku, siis IR-juhtpea tuli ikkagi hohollidelt.

[Kulibin]

Mis tehnoloogilisest võimekusest me saame rääkida riigi puhul, kes ei suuda valmistada sellesama väidetava kõrgtehnoloogia võtmekomponente. Jah, see peab tõesti paika, et ne imejet analogov v mire. Sellist rämpsu tõesti enam keegi ei tooda.
Ja lennukeid needivad siiamaani, muu maailm on ammu üle läinud komposiitmaterjalidele. Muu maailm prindib turbiinilabasid, mis on 3x kergemad ja vastupidavamad. Asja nimi on selective laser smelting. F-35 järglane saab pardakahurite asemele fiiberlaserid. Ah ma ei viitsi seletada. Idanaaber on oma asjadega lootusetult maha jäänud. Ma veel kord toonitan: Kui tal puuduks nuke, siis keegi isegi ei räägiks Putiniga. Ja Ukraina lipp lehviks kremli kohal.

[isakene]

Ja lennukeid needivad siiamaani, muu maailm on ammu üle läinud komposiitmaterjalidele. Muu maailm prindib turbiinilabasid, mis on 3x kergemad ja vastupidavamad. Asja nimi on selective laser smelting. F-35 järglane saab pardakahurite asemele fiiberlaserid.

Ma olen selles teemas siiani vaikselt ja eemalt geniaalset mõttelendu imetlenud. Aga nüüd tahaks küll paar kõhvi sedasama kraami, mida herr Kulibin kimub. Tundub, et avardab oluliselt silmaringi...

[Kulibin]

Ma lisan siia pildi 3d SLS prinditud struktuurist, kujutad selle tugevust ette ? Kas traditsioonilise valamis meetodiga saab sellist valmistada ? Kas idanaaberile müüb keegi sellist tehnoloogiat ? Öeldakse, et raha ei haise. Rahastajad ei ole lollid ja saavad aru, et tarnides RF-ile kõrgtehnoloogilisi seadmeid, lähevad nad ise haisema peagi.

[nuhk.Albert]

-----
Veel mingi pudi väidetavalt nendest kõrgtehnoloogilistest...
http://basir71.livejournal.com/1775903.html
Ehk mõni siin oskab öelda midagi nende kohta.

Trükiplaat on tehnoloogiliselt identne nendega mida naised 1983 aastal Riisipere sovhoosis kokku jootsid. Aga pildil olev töö on lohakam, siis joodeti ka läbiviigud kinni. Detailid tulid Leningradi numbritehasest (salastatud tehas) ja valmistoodang läks sinna tagasi. Mikroskeemide jaoks anti kaasa ka väike stants mis jalad kõveraks väänas ja üleliigse maha lõikas. Kokku jootsid naised need jubinad käsitsi, põlve otsas valmistatud jootekolviga (selliseks tööks sobivaid ei olnud kuskilt võtta). Kusjuures teeniti üsna hästi, palk jäi 300 ja 500 rubla vahele (põllul poris ja külmas tööd rügav tööline teenis 180- 200 rubla). Riisipere naised olid vist viimased eestis kes ferriit mälu kududa oskasid, selleks ajaks oli see iganenud tehnoloogia kuid tagavara osi veel vajati. Kus ja milleks neid tarvitati, seda muidugi keegi ei rääkinud.

Ülaltoodu põhjal pakun kogu aktsiooni olevat vananenud rakettide utiliseerimise eriti edeval moel.

[Kilo Tango]

Ma lisan siia pildi 3d SLS prinditud struktuurist, kujutad selle tugevust ette ? Kas traditsioonilise valamis meetodiga saab sellist valmistada ? Kas idanaaberile müüb keegi sellist tehnoloogiat ? Öeldakse, et raha ei haise. Rahastajad ei ole lollid ja saavad aru, et tarnides RF-ile kõrgtehnoloogilisi seadmeid, lähevad nad ise haisema peagi.

SLS (selective laser sintering) 3D printereid ei valmistata mitte ainult USA-s vaid ka Lõuna Koreas, Jaapanis ja ka Hiinas. Vaata näiteks http://www.farsoon.net/

Minu teada SLS turbiinilabasid laiatarbe turbiinmootorites veel ei kasutata aga eks see ole aja küsimus. Venelaste probleem on mujal kui selles, et ei suudeta õigesse kohta auku puurida. Pigem selles, et ei suudeta iga toote juures täpselt samasse kohta puurida. Sama SLS printimise puhul, kus oluline on täpselt õige konsistentsiga tooraine, millest laser objekti välja paagutab.

[Troll]

Järjekordselt rappatüürinud teemast tuli hulk postitusi eemaldada.

[Kulibin]

Ennenägematu võimsusega vene imemasin.
http://englishrussia.com/2015/10/15/rus ... atforma-m/
Palun tähelepanu pöörata üksikasjadele, sest nendest ju koosneb tervik.
Herr Trumm ehk sooviks kommenteerida selle asja võimaliku survival rate-t

[Lemet]

Ma nüüd nagu hästi ei mõista...kui analoogset roomikplatvormi presenteeriti alles hiljaaegu oma kodutanumas looduna, oldi vaimustusest kummuli, kui idanaaber millegi taolisega maha saab, kõlbab asi vaid ilkumiseks...

[Kulibin]

Herr Lemet, isegi vääääga tehnikakaugel inimesel peaks piltide hoolikal vaatlusel nägu muigele tõmbuma.

[ruger]

Venemaa ja tema SRÜ lähiliitlaste plaanidest räägib üsna hea ülevaade Postimehes

Kõigile, isegi Putinile endale, on juba selge, et Vene impeeriumi taastamise ideed on tabanud krahh. Sellel on kaks olulist põhjust, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Viimane nädal on möödunud Venemaa õhu-kosmosejõudude operatsioonide tähe all Süürias. Selle kõrval pöörasid vaid vähesed tähelepanu 16. oktoobril Kasahstanis Burabaj kuurordis peetud Sõltumatute Riikide Ühenduse riigipeade kokkusaamisele.

Seal olid kohal Venemaa, Kasahstani, Valgevene, Aserbaidžaani, Armeenia, Kõrgõzstani, Usbekistani, Tadžikistani presidendid ning Moldova ja Türkmenistani esindajad. Vladimir Putin seadis SRÜ ette kolm tähtsat ülesannet: vähendada sõltuvust välisturgudest, võtta vastu sõjalise koostöö kontseptsioon ning viia ellu ühiste piiride julgeolekuprogramm.

Putini esinemisest ilmnesid Venemaa uued kavatsused nõndanimetatud eksoskeleti ehk satelliitriikide süsteemi loomisel, mis võiks aidata vältida riigi kokkuvarisemist pärast Venemaa sisemist plahvatamist. Või vähemalt leevendada sellise plahvatuse tagajärgi. Kõigile, isegi Putinile endale, on juba selge, et Vene impeeriumi taastamise ideed on tabanud krahh. Põhjusi on kaks.

Esiteks projekti «Novorossija» läbikukkumine, mis oli seadnud sihiks luua Ida-Ukrainas kvaasiriik tagamaks Venemaale pääsu Krimmi kaudu Moldova Dnestri-äärsesse piirkonda. Teine põhjus seisneb majanduskriisi süvenemises Venemaal ja riigi üha suuremas isolatsioonis maailmaareenil, mis piirab ligipääsu ressurssidele, täpsemalt lääne valuutale. Või kui lihtsamalt öelda, siis Venemaal pole raha, et uusi alasid üleval pidada. Seda tõestas igati veenvalt Krimmi avantüür.

Krimmi liitmine Venemaaga on juba läinud maksma peaaegu kaks miljardit eurot, aga piirkond nõuab aina uusi kulutusi. Et Venemaa riigieelarve on 40 miljardi euroga defitsiidis, on uute alade okupeerimine vägagi problemaatiline. Seepärast on Kremlis otsustatud projektile «Impeerium» anda uus sisu.

Uus strateegia

Sugugi mitte juhuslikult ei teatanud Vladimir Putin ÜRO peaassambleel peaaegu otsesõnu, et Nõukogude Liidu lagunemine oli ajalooliselt seaduspärane. Varem oli ta ju pidanud NSV Liidu lagunemist geopoliitiliseks katastroofiks. Lühidalt – prioriteedid on muutunud.

Venemaa uus strateegia näeb eelkõige ette luua piiri ääres režiimide vöönd, mis oleksid Moskvast majanduslikus, poliitilises ja sõjalises sõltuvuses. Mõistagi, sõbralik Brasiilia, Venezuela ja Lõuna-Aafrika on samuti toredad. Aga nad on väga kaugel ja nende sõprus läheb kalliks maksma.

Palju tõhusam on viia oma sõjavägi neisse naaberriikidesse, mis seda ise paluvad, peljates terroriste või «värvilisi» revolutsioone. Süüriast ei saanud mitte ainult Venemaa uue relvastuse, vaid ka Venemaast sõltuvate režiimide loomise uue poliitika katsetusväljak.

Süüria ja Türgi

Muidugi, Süüria asub Venemaa piirist kaugel. Kuid katsetusi «väljal» võib korraldada ka kaugemates piirkondades. Seejärel saab neid juba praktikas rakendada lähemate naabrite peal. Muide, Venemaa patrioodid on jõudnud isegi juba valjul häälel kuulutada, et «Süüria on põline Vene ala».

Kui heita pilk kaardile, on näha, et Süüriast lahutab Venemaad ainult Türgi, millel on Venemaaga ühine merepiir. Nähtavasti pole sugugi juhuslik, et Türgis on aktiveerunud terroristid ja Venemaa sõjalennukid tungivad pidevalt Türgi õhuruumi. Kõik see teravdab riigis poliitilist olukorda vahetult enne 1. novembri ennetähtaegseid parlamendivalimisi.

Türgi president Recep Erdoğan pole varjanud, et tema peamised vastased on kurdi erakonnad. Kui kurdidel õnnestub pääseda uue valitsuse koosseisu, muutub olukord NATOsse kuuluvas riigis järsult soodsamaks Venemaale, kes juba NSV Liidu ajast on toetanud kommunistlikele ideedele vastuvõtlikke kurde.

Kõrgõzstan ja Tadžikistan

Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis on Venemaa ammugi kehtestanud oma kontrolli, kasutades korruptiivseid mehhanisme ja sõna otseses mõttes ostes nende riikide valitseva eliidi ära. Kirgiise sunniti ühtlasi kihutama 2014. aastal maalt minema ameeriklaste õhuväebaasi Manasis, mida kasutati võitluseks Afganistani terroristidega. Tadžikistanis asub aga leppe kohaselt kuni 2042. aastani Venemaa 201. sõjaväebaas. See on terve armee, mis aitab Tadžikistani presidendil Emomali Rahmonil võidelda islamirühmituste kõrval ka ärikonkurentidega vara pärast (energeetikaobjektid ja värvilise metalli kaevandused).

Usbekistan

Venemaa jaoks on olukord keerulisem Usbekistanis, kus president Islam Karimov püüab ajada iseseisvat poliitikat. Kuid Karimov on juba 77-aastane ja olnud võimul 25 aastat. Küllap ei üllataks kedagi riigijuhi ootamatu surm. Just nii juhtus naaberriigis Türkmenistanis 2006. aastal president Nyýazowiga.

Türkmenistan

Nyýazow kehtestas maal isikukultuse, ei soovinud sugugi Venemaaga milleski kokku leppida ja sisuliselt viis Türkmenistani Sõltumatute Riikide Ühendusest välja. Aga aasta hiljem suri ootamatult.

Praegune Türkmenistani juht Berdimuhammedow ei hiilga samuti armastusega Venemaa vastu ja inimõiguslased peavad teda diktaatoriks. Ta on veel noor, ainult 58-aastane. Kremli eksperdid on juba jõudnud teatada, et Türkmenistanis on kujunemas raske poliitiline olukord. Seda võib vaieldamatult pidada Moskvast Türkmenistani juhile saadetud «mustaks märgiks».

Armeenia ja Aserbaidžaan

Taga-Kaukaasias on Venemaa tugipunkt Armeenia, mis sisuliselt on sõjajalal Aserbaidžaaniga, geograafiliselt isoleeritud ja ilma igasuguste arenguks vajalike ressurssideta. Peaaegu kogu Armeenia suuräri on Venemaa ettevõtete kontrolli all. Armeenias asub Venemaa 102. sõjaväebaas ja 5000 sõjaväelast. See vägi on ähvarduseks ja hoiatuseks naaberriigile Aserbaidžaanile, mille presidendil İlham Əliyevil on liiga tihedad suhted Türgiga.

Lisaks kinnitavad allikad, et Vladimir Putin tegi Armeenia ja Aserbaidžaani presidendile ettepaneku viia Venemaa väed Mägi-Karabahhi – just sellelesamale territooriumile, mille pärast Armeenia ja Aserbaidžaan tülitsevad ja sõdivad. Vene vägede sinnaviimine tähendaks Venemaa täielikku kontrolli Taga-Kaukaasia üle.

Gruusia

Niisuguse kontrolli suutis Venemaa kehtestada Gruusia üle, mis tükeldati 2008. aastal.

Abhaasia ja Lõuna-Osseetia lahkusid toona Gruusia alluvusest. Nüüd asub neis Venemaa sõjavägi ja maismaa poolt on Venemaa relvajõud Gruusia täielikult blokeerinud. Seepärast ei saa Gruusia enam taotleda NATO liikme staatust. Putini arvates tema isikliku vaenlase Mihheil Saakašvili väljavahetamine 2013. aastal lojaalse presidendi vastu suurendas Gruusia sõltuvust Venemaast.

Ukraina

Huvipakkuv on olukorra areng Ukrainas. Ühelt poolt ei täitunud Moskva kava luua Novorossija. Teiselt poolt kukkus läbi ka Ukraina presidendi Petro Porošenko plaan lõimida Ukraina Euroopasse. Euroopa Liitu kuulumise küsimus on jätkuvalt lahtine, Hollandis plaanitakse selle üle lausa rahvahääletust. Kuulumisest NATOsse ainult kõneldakse. Võlgu maha ei kirjutata, riigi majandus on sügavas kriisis. Seepärast ei ole olukorra paranemist oodata isegi siis, kui lõpeb sõda Donbassis. On usutav, et Porošenko kaotab kohalikel valimistel ja algab Vladimir Putini hea sõbratari Julija Tõmošenko naasmine võimule.

Valgevene ja Kasahstan

Mis puudutab Valgevenet ja Kasahstani, Venemaa peamisi strateegilisi partnereid, siis Valgevene president Aljaksandr Lukašenka on täiesti väljapääsmatus olukorras. Majanduses valitseb seisak ja ainult Venemaa võib päästa Valgevene krahhist. Samas Lukašenka kramplikud tõmblused ja teravad väljaütlemised Venemaa suunal ärritavad Moskvat kohutavalt. Seepärast saab vaevalt teoks Valgevene «isakese» unistus anda võim pärilikult üle nooremale pojale Koljakesele: Kremlis on Lukašenkale arvatavasti juba asendus leitud.

Kasahstani president, eakas ja haiglane Nursultan Nazarbajev paistab olevat oma saatusega leppinud ja ootab Moskva otsust, kellele võim üle anda. Vladimir Putin on juba selgesõnaliselt teada andnud, et Põhja-Kasahstan on alati olnud Vene ala ning isegi raketid Iskander Kasahstani poole suunanud. Nii et alternatiivi Nazarbajevil ei ole.

Moldova

Veel üks «kaitsva vööndi» riik on Moldova. Viimase aja sündmused näitavad, et Chișinăus valmistatakse ette «värvilist kontrarevolutsiooni»: mitmetuhandepealised miitingud, millel nõutakse valitsuse ja presidendi erruminekut, parlamendi blokeerimine. Venemaa kõrvad on selle etenduse taga selgesti näha.

Pärast seda, kui Moldova oli võtnud kursi Rumeeniaga taasühinemisele, käivitati poliitilise destabiliseerimise mehhanismid. Venemaa ei saa lubada, et Vene relvastus Dnestri-äärses langeks ELi ja NATO sülle. Sel ametlikult Moldovale kuuluval territooriumil asub aga 100 tanki, 100 rauterit, 200 õhutõrjekompleksi, raketiheitjaid Grad ja 30 000 automaati, kuulipildujat, püstolit, lisaks veel 22 000 tonni lahingumoona. Euroopas on see päris korralik arsenal.

Venemaa ülesanne on viia kogu see vara tagasi oma territooriumile või jagada seda Moldova sõbraliku režiimiga, kui Chișinăus tulevad võimule Venemaa-meelsed jõud.

Balti riigid

Baltimaad on Venemaa «eksoskeleti» tähtis element. Kontrolli kehtestamise mehhanism on universaalne: tingimuste loomine, et Leedus, Lätis ja Eestis tuleksid võimule Kremlile ustavad poliitilised jõud ja poliitikud. Strateegiline ülesanne on Balti riikide lahkumine EList ja NATOst.

Lätis on president, peaminister ja Riia linnapea juba Venemaale päris ustavad tegelased. Leedus on olukord raskem, aga mitmesuguste konfliktide organiseerimine piiril Kaliningradi oblastiga (näiteks «blokaad») võib viia Venemaa vägede sisseviimiseni Leedusse eesmärgiga luua transpordikoridor Kaliningradi elanike päästmiseks nälja ja külma käest.

Venemaa on Eestis ilmselt huvitatud reformierakondlaste valitsuse langemisest, ennetähtaegsetest parlamendivalimistest ja vasaktsentristliku koalitsiooni võidust. Seda aga veel ei ole.

http://arvamus.postimees.ee/3368609/and ... anud-krahh

Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta Tallinnas asuvas keeltekoolis õpetajana.

[Drax]

Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta Tallinnas asuvas keeltekoolis õpetajana.

Tundub, et härra on siia kaasa toonud ka kodumaa kolumnistide üle võlli teemakäsitluse. Vene lennukid rikuvad pidevalt Türgi õhupiiri jne.

[ruger]

Ega jah kõiki, kes sealtpoolt Euroopasse ja mujale läände lähevad, ei saa iga kord tõsisemaks eksperdiks nimetada. Samas hinnangud nende riikide kohta on päris huvitavad.