Eesti NATO liikmelisust ei mõjuta mereväe olemasolu või mitteolemasolu. Meie liikmelisust mõjutab see, kas me tahame panustada ka kollektiivsesse turvalisusesse või ei taha. Lisaks individuaalse vastupanuvõime arendamisele.a11 kirjutas:Ilma lennukiteta õhuvägi meil juba on. Võiks olla ka ilma laevadeta merevägi, vaevalt et see kuidagi Eesti NATO liikmelisust mõjutaks.toomas tyrk kirjutas: Küsimus ei ole mitte prioriteetides, vaid ühes konkreetses prioriteedis. Kas NATO liikmelisus on vajalik, ja mil määral see liikmelisus suudab Eesti turvalisust suurendada?
Kõik muu tuleb juba sellele esimesele küsimusele jaatavalt või eitavalt vastamisest riburadapidi järgi...
Põhja-Atlandi Lepingu art. 3 kohustab kindlustama ja arendama oma individuaalset võimet osutada vastupanu relvastatud rünnakule.
Miinijahtijate pidamisele kuluvat ressurssi saaks suunata individuaalse kaitsevõime tugevdamisse.
Kui me tahame osaleda ka kollektiivse julgeoleku tagamisse, siis me peame ka osalema NATO ühistes projektides ning missioonides. OK, ei osale miinijahtijatega. Millega siis? Millise muu valdkonna valime?
Ja kui oleme juba miinijahtijatega alustanud, ja panustame selles valdkonnas. Ja meie panusega ollakse isegi rahul. Siis miks järsku peaks selle eksisteeriva panuse järsku likvideerima?