60 aastat tagasi algas Nürnbergi protsess

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Arnold
Liige
Postitusi: 5112
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Üks kohtulahend sellelt lehelt:
Case Nr.265
Crime Category: War Crimes
Accused:
Vollmer, Valentin 4 Years
Court:
LG Wiesbaden 510201
BGH 510920
Country where the crime was committed: Estonia
Crime Location: Möisaküla
Crime Date: 4107-4108
Victims: Prisoners
Nationality: Estonian
Office: Heer Kraftfahrzeuginstandsetzungskompanie 174
Subject of the proceeding: Preparing an execution squad for the shooting of 50 to 60 civilians, who had been arrested by an Estonian militia and of whom, at least, several were said to communists, who had collaborated with the Soviets during the time of the Soviet occupation of Estonia

Published in Justiz und NS-Verbrechen Vol. VIII
Kasutaja avatar
Seersant Steiner
Liige
Postitusi: 1098
Liitunud: 05 Nov, 2005 12:59
Kontakt:

Postitus Postitas Seersant Steiner »

ma ei tea aga see on siniste kaantega ja ta asub tallinna keskraamatukogus sõjaajaloo all
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1325
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Nürnbergi protsess

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Kuulsin ükspäev, et Nürnbergi protsessil hukatavaid ei poodud tehniliselt võttes mitte üles, vaid hoopis kägistati. St ei pandud silmust ümber kaela ega kukutatud kusagilt alla, vaid pandi põrandal seisvale inimesele silmus ümber kaela ja hakati siis nööri ülespoole vinnama.

Kas see pakkus tegijatele pikemat tapmismõnu ja rohkem rahuldust? Oli see lihtsalt eriliselt alandav?
Mingi värk seal ju alandamisega ometi oli, sest mäletatavasti palus Göring, et teda lastaks maha, nagu kohane sõjamehele, mitte ei poodaks. Aga sellest keelduti.

Või on sel ikkagi mingi muu põhjus? Seesugune hukkamisviis ei ole ju mitte tavapäraste killast!
Walter2
Liige
Postitusi: 4845
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Perigiali
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Walter2 »

Tarmo Männard kirjutas:... sest mäletatavasti palus Göring, et teda lastaks maha, nagu kohane sõjamehele, mitte ei poodaks. Aga sellest keelduti.
Lahkus ju Göring siitilmast üldse mürgikapsli abil mis talle kongi toimetati.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
nuhk.Albert
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 06 Dets, 2007 20:58

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas nuhk.Albert »

Tarmo Männard kirjutas:Kuulsin ükspäev, et Nürnbergi protsessil hukatavaid ei poodud tehniliselt võttes mitte üles, vaid hoopis kägistati. St ei pandud silmust ümber kaela ega kukutatud kusagilt alla, vaid pandi põrandal seisvale inimesele silmus ümber kaela ja hakati siis nööri ülespoole vinnama.

Kas see pakkus tegijatele pikemat tapmismõnu ja rohkem rahuldust? Oli see lihtsalt eriliselt alandav?
Mingi värk seal ju alandamisega ometi oli, sest mäletatavasti palus Göring, et teda lastaks maha, nagu kohane sõjamehele, mitte ei poodaks. Aga sellest keelduti.

Või on sel ikkagi mingi muu põhjus? Seesugune hukkamisviis ei ole ju mitte tavapäraste killast!
Peale sadistliku kättemaksu muud seletust anda ei oska (olen elus vaid üht sarnast kõrgel positsioonil olevat jätist kohanud). Tegemist ei olnud hukkamisega vaid surnuks piinamisega.
Protsessi ennast on kirjeldatud vabalt allalaetavas raamatus Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale, lõik lk. 109:
Sel ajal Nürnbergi kohtus valvemees-
konna liikmena viibinud eestlane August Kuklane tunnistas hiljem, et
“surmamõistetud poodi püstiseistes ja hukkamised olid äärmiselt
brutaalsed ning aeglased. Kiireim hukkamine kestis 18 minutit, samas
kui aeglaseim surm, endise feldmarssali Wilhelm Keiteli oma, kestis
24 minutit”. Natside poojaks oli Kuklase sõnul üks Welti-nimeline juut,
kuid ametlikes dokumentides oli poojana nimetatud keegi ameerik-
lane Wood. Püstiseistes poomine tähendab, et hukatuid vinnati köiega
ülespoole, kuni nad lämbudes surid. Mitte nagu me tavaliselt ette
kujutame, et jalgealune kaob ja silmuse sulgudes murdub kaelaluu
ning surm on momentaalne ja valutu. Nürnbergi tribunali käsitleva
raamatu autor dr Klaus Kastner on eravestluses tunnistanud, et “see
lugu on ilmselt tõsi. Nad pigem kägistati kui poodi. Sellest annab
tunnistuse punane, roheline ja kollane värvus nende nägudel ja seda
on kinnitanud kaks sakslasest hukkamiste tunnistajat”. Poodute
surnukehad viidi Münchenisse, kus nad
incognito
ja valenimede all
kremeeriti. Seejärel visati nende tuhk Isari jõe lisajõkke Kovents-
bachis, Münchenist lõunas.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5706
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas toomas tyrk »

Hm, see Madissoni raamat nüüd küll parim allikas pole ajaloo uurimiseks.

Wikipeedia andmeil poodi Nürnbergis süüdimõistetud küll nn "standard drop" meetodil. Mis sel ajal oli kujunenud suht standardseks (nagu nimigi ütleb) poomise läbiviimise meetodiks inglise keelses maailmas. (kuigi britid ise olevat kasutanud "long dropi"). Mis ei tähenda, et surm oleks kiire ja valutu olnud.

Meetoditest pikemalt lugeda inglise keelses vikis: https://en.wikipedia.org/wiki/Hanging
nuhk.Albert
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 06 Dets, 2007 20:58

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas nuhk.Albert »

Nõus, Madissoni kirjutatu ei pruugi päris tõele vastata. Kuid erapooletut tõde ei leia ka wikipeediast. Sest teadaolevalt kirjutavad ajaloo võitjad (surnud vastaspool ju vaikib). Huvitav, kuidas ameerika avastamist ja koloniseerimise püüdlusi oleks kirjeldatud tänapäeval kui indiaanlased oleks immigratsiooni suutnud kontrolli all hoida? Usutavalt hoopis teises valguses...
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5551
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Manurhin »

Ka mina olen sellest kusagilt kuulnud või lugenud (ja seda mitte Madissoni raamatust), et Nürnbergi protsessil surma mõistetuid sedasi aeglasel viisil poodi. Kas lugesin seda kusagilt netist või oli sellest juttu koguni telekas mingis saates või filmis (või juutuubi videos), vaat' mitte enam ei mäleta. Isegi ajad, kui kaua keegi rippus ja siputas, olid välja toodud - kui mul õigesti meeles on, siis jäid need vahemikku 18-24 minutit. Miks sellest tänapäeval eriti rääkida ei taheta - ma arvan, et igaüks saab sellest isegi aru. Aga poomine on läbi aegade timuka jaoks üks päris paras teadus olnud, mille juures n.ö. mängu ilu sõltub kõik nööri pikkusest ja hukatava kehakaalust (samuti tema füüsilisest vormist e. lihaste tugevusest). Kui nöör on liiga pikk, rebeneb poodaval pea otsast ära. Poodava jaoks muidugi silmapilkne surm, aga tavaliselt pole dekapitatsioon poomise eesmärgiks. Paraja pikkusega nööri korral saabub praktiliselt momentaanne surm kaelalüli nihestuse tagajärjel. Kui aga nöör on liiga lühike, siis kestavad võllasrippuja kannatused senikaua kuni kaelalihased väsivad. Lõpuks saabub surm lämbumise tõttu. See pidavat mõnikord isegi kuni pool tundi aega võtma. Sel põhjusel õnnestub muideks ka küllalt palju iseendale köie kaela pannuid päästa. Piisavalt pika nööri korral, kui inimene juba ripub, pole päästa enam midagi.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline