Intervjuu kaitseministriga

[kaur3]

Kulibin, mida Sa ajad. Samal ajal osteti Saksamaalt haubitsaid ja Milaneid ning sõda ei hakanudki.

[Kulibin]

Mitu prosse see Milani ja mingite haubitsate tehing moodustas kaitseeelarvest ? Mingeid mõtetuid haubitsaid ei ole vist mõtet isegi mainida.
Ma ei näe neis mingit ohtu potentsiaalse vastase tanki ja lennukiaarmaadale. 100 Stingerit ja Jewelini on kõvem sõna kui sada haubitsat, eeldades et me soovime ennast kaitsta. Palun lõpetage see kivikirveste ja muu sellise low-tech propageerimine.
Kui just ei ole plaanis Peterburi rünnata ...
P.S. Kunagi oli meil selline ettevõte nagu Arsenal. Seal töötati välja üks parimaid tankimiine maailmas. Miss sellest sai ?
Vastan ise: Ju siis kellegi huvides oli see asi lõpetada, et mitte sitasti öelda, siis tollajal oli kinnisvarabuum ja nii mitmedki pealtnäha targad mehed läksid selle jaburduse õnge ja ohvriks.

[kaur3]

Kulibin, postitus varem on jutt TOW-st ja sõjast, nüüd siis on need muutunud Javeliniks ja Stingeriks

[Kulibin]

Ma igaksjuhuks lugesin oma üleeelneva posti läbi. Kas ma väljendusin kuidagi ebaselgelt ?
Kui mõte jäi arusaamatuks, siis küsi, aga ära tule siia mingeid haubitsaid toppima ... Ajad vanal kännul pea segi.

[reserv2006]

Mitu prosse see Milani ja mingite haubitsate tehing moodustas kaitseeelarvest ? Mingeid mõtetuid haubitsaid ei ole vist mõtet isegi mainida.
Ma ei näe neis mingit ohtu potentsiaalse vastase tanki ja lennukiaarmaadale. 100 Stingerit ja Jewelini on kõvem sõna kui sada haubitsat, eeldades et me soovime ennast kaitsta. Palun lõpetage see kivikirveste ja muu sellise low-tech propageerimine.
Kui just ei ole plaanis Peterburi rünnata ...

Sa oleks pidanud ukrainlasi ja venelasi ka teavitama, et haubitsad on üks mõttetu aegunud kraam. Oleksid teised kõvasti vaeva kokku hoidnud nende lohistamise arvelt. Üleüldse on erinevate riikide väed haubitsate mõttetusest väga puudulikult teavitatud.

[Kulibin]

Mõtle mis tahad, vaba mees vabal maal.
Ja kuhu nende haubitsatega jõuti ? Vastan siis ise: Ju siis kellelegi on seda mõtetut sõda vaja.
Ilmselt oled kursis tõdemusega, et kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Ja hoolitse selle eest, et iga investeeritud dollar nõuab ründajalt 100. Ärireeglid kehtivad universaalselt. Kui sa ei arenda oma ettevõtet ja ei investeeri tootearendusse ja uutesse tehnoloogiatesse, olgu sul seejuures miljon treipinki. Sind neelatakse alla, ostetakse üles, müüakse maha. Mis iganes.
Me elame muuseas 21. sajandil, mõned lihtsalt on selle unustanud ja üritavad vanaviisi jätkata. Idanaabril ei ole mingit tuleviku ega kah lootust seni kuni keegi selle kõntsa põletab või veel parem kui toimuks iselikvideerumine talutava sisina saatel.
Meil muidugi siin pisikesel Maarjamaal, on ilma globaalprobleemideta sebimist küll. Parteikesed oma väiklaste murumängudega ... Keegi peab põldu harima ja mõned peavad haritud saama, et asi edeneks ...
Pikka meelt !

[saksingj]

Järelikult siis vähe osteti. 24 asemel oleks pidanud olema 240, võibolla oleks mõni siis ka seltsimeestele silma/kõrva jäänud ja hakkaks mõtlema kaugtule kasutusvõimaluste ja omapära üle.

[Kulibin]

Leo, Lemet, kpt Trumm - otsustasin vastata. Enne kui keegi küsib, siis jah, parimal teenistusajal. Samas näitab see, et pean militaar.net tähtsaks.

Igasugune diskussioon on hetkel peatunud. Mõlemad pooled on turvaliselt kaitsekraavides ja üle rinnaku ääre antakse sihtimata laustuld. Minu jaoks on praegu arusaamatu nii see, kuhu see mõtetevahetus peaks viima, kui ka milliste väitlusreeglite järgi mõtetevahetus toimib?

Läheme tagasi meie miinijahtijate juurde (niimoodi vist ühes näidendis öeldi?). Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas mineviku otsused mõjutavad miinijahtijate praegust kasutamist ja kasu? Need kaks asja ei ole omavahel ju seotud. Mida mina räägin on see, et miinijahtijad on praegu kasulikud ja see on mõistlik sõjaline võime päris mitmest vaatenurgast. Ja siin keegi räägib, et vaata kuidas need hangiti! Ja nende hankimine oli hankimise hetkel viga! Mis vahe sellel on? Praegu lähevad need ju asja ette. Oma ülesannet täidavad nad väga hästi. Loomulikult ei ole miinijahtijad võimelised "sõdima" mere peal (kui me selle all silmas peame kahuri/raketitulega vastase pealvee- ja allveelaevade hävitamist). Ei ole need kasutatavad ka jäämurdjatena näiteks. Ja palju muid teisi ülesandeid ei saa neile ka panna. Kuid oma asja teevad nad väga hästi ja seda on meile hetkel väga vaja. Ja nüüd ongi minu sõna Leo (ja loomulikult paljude teiste) vastu ja edasi?

Ja nüüd sellest vigade tunnistamisest. Veelkord - minevik ja olevik tuleb lahutada. Kokku on neli varianti:
- hankimine oli viga, aga neid on meil vaja;
- hankimine oli viga ja neid pole meil vaja;
- hankimine ei olnud viga ja neid on meil vaja;
- hankimine ei olnud viga, aga neid pole meil vaja.

Milliste variantide puhul lähevad miinijahtijad mahakandmisele? Õige - ikka selliste puhul, kus meil neid vaja ei ole ja praegu ei ole mingit vahet kui palju nende eest minevikus maksti või kas nende hankimine oli viga või kas sellega oli seotud mingeid ebaselgeid sobinguid.

Mõelge natuke näiteks nende tankide-teema peale. Tankid, nagu teada, lahendavad automaatselt kõik riigikaitse ees seisvad probleemid ja just nende soetamisest oleks vaja alustada. Kujutage nüüd ette olukorda, kus (A) tankid osteti üle mõistuse kallilt, (B) tankide ostmise pärast jäi Kaitseliit täielikult relvastamata ja varustamata ning (C) erakond X, ärimees Z ja müüja riik Y said altkäemaksudena meeletu koguse raha. Kõike seda arvesse võttes - kas tankid tuleks nüüd maha müüa?

Kokkuvõttes - lubage jääda teist täiesti erisugusele arusaamisele ja teatada, et minu arust on vähemalt miinijahtijate teemal igasugune edasine väitlus tühi töö ja vaimu närimine.

PS. Ka muudel teemadel väideldes paluks püsida "laskesektoris", muidu on lihtsalt ebahuvitav

Tänan herr Palmi !
Ma lappasin nende viimaste postide tõttu läbi 14 lehekülge ja leidsin vaid ühe mis vastab minu pragmaatilisele loogikale.
Loogika on teatavasti selline distsipliin, mille vastu ei saa isegi jõuga.
Minu tagasihoidlik soov oli vaid vihjata võimalusele, et need miinijahtijate komposiitkered on lootusetult kõdunenud. No lugedes neid poste, tundub, mulle, et ma ei ole ainus kes esitab konkreetseid küsimusi. Herr Lemet vihjas samuti sellele.
Ma ei soovi vaielda teemal, mis puudutavad riigikaitse kontseptsiooni ja sellega seonduvat koostööd NATO liikmesriikidega. Nagu paljud siinkirjutajad on väljendunud, siis meie olemegi NATO. NATO on summa liikmete võimetest, OK, ma saan suurepäraselt aru, et me ei saa endale lubada oma väikse eelarve juures mingit wunderwaffet bla-bla.
Ja nüüd konkreetne küsimus: Millises seisukorras on nende miinijahtijate korpused antud hetkel !
Ma ootan eksperthinnangut ja mittemidagi muud stiilis: Ah Te ei jaga nagunii matsu ja küll me ise oleme targad ja sõjanduses ikka paremad EPO vaigud olid 30 a. Tagasi ja muu selline hülge möla. (Ma võiksin siia foorumisse genereerida lehekülgede viisi traktaate epoksiid ja polüestervaikudest ja nende omadustest, muuseas on meil siin Eestis paar meest, kes parimad pika molekuliga vaigu leiutasid)
Ma arvan, et maksumaksjana on mul õigus seda küsida.

[Troll]

Ja nüüd konkreetne küsimus: Millises seisukorras on nende miinijahtijate korpused antud hetkel !
Ma ootan eksperthinnangut...
Ma arvan, et maksumaksjana on mul õigus seda küsida.

Kui arvad, et sul on õigus küsida, siis tee ametlik teabepäring Kaitseministeeriumisse. Siin foorumis on lugupeetud Veiko Palm oma vabal tahtel ja ei ole KOHUSTATUD millelegi vastama. Rusikaga lauale löömine ja oma õiguse nõudmine jääb seega ära. Veider, et selliseid elementaarseid asju tuleb üle seletada.

[Kulibin]

Ma vabandan, kui nii võib mõista, aga see eelnev küsimus ei olnud mõeldu otseselt herr Palmile.
Ma tahtsin herr Palmi tänada asjaliku ja loogilise seletuse eest.
Vastata võiks ikka mõni mereasjanduse spets.

[Kilo Tango]

...
Minu tagasihoidlik soov oli vaid vihjata võimalusele, et need miinijahtijate komposiitkered on lootusetult kõdunenud...

Ükski suuremahuline klaasplastkere ei saa olla kõdunenud. Saab olla delamineerunud aga see on parandatav. Minu teada tehti mõni asta tagasi miinijahtijatele ka kerede ülevaatus ning parandati mullistused.

70-datest pärit plastlennukitega lennatakse siiamaani. Ilma suuremate probleemideta. Kui miski väsib, siis metall pigem. Ei ole nii, et plastik on kuidagi alaväärne materjal laevakere valmistamiseks. Ma tean, et meri on märksa keerulisems keskkond, kuid peamiselt sõltub kõik vaikudest ja osmooskahjustused on suhteliselt lihtsasti kõrvaldatavad kui õigel ajal jaole saad. Väga palju sõltub kõik ka kasutatud vaikudest. Aga mädanema ei hakka sul ükski vaik.

[Lemet]

Uue ministri esimene suurem organisatsiooniline samm...luuakse uus struktuur.

http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=72749149

Uus kaitseminister Hannes Hanso on otsustanud viia ellu selle, mida on pikalt plaanitud: kõik hanked ja taristutegevused viiakse kaitseväest ja ministeeriumist välja ja nendega tegelemiseks luuakse ministeeriumi alla eraldi asutus. Sadade miljonite eurode kulutamist hakkab juhtima ilmselt erasektori kogemusega tippjuht väljastpoolt mõlemat asutust. Mida hangitakse ja ehitatakse, jääb siiski ka tulevikus kaitseväe ja -ministeeriumi otsustada. „Neli aastat on seda teemat kaitseväe ja ministeeriumi vahel arutatud, peame nüüd jõudma konkreetsete tegevusteni,” ütles Hanso. Kas nii pikk aeg sellise otsuseni jõudmiseks näib viitavat, et väga sujuvalt see ei kulgenud? „Kaitsevägi on sellest otsusest teadlik, nad teavad, et kaitseministri asi on langetada otsus,” vastas Hanso.

[Kapten Trumm]

Klaasplast on laevakere valmistamiseks keskpärane materjal - keskpäraste tehniliste omadustega ja keskmiselt vastupidav.
Toodetakse neid lihtsalt põhjusel, et väiksemate kerede seeriatootmiseks on see sobivaim tehnoloogia (vähe suurematele keredele valuplastik ei sobi).
Antud tarbeks (miinijaht) on alternatiiv puit, selle lagunemiskiirus/remondimaht on veelgi suurem (mida MeV eelmiste laevadega ka koges).
Klaasplastist kerede hulgas moodustavad erandi kered, mille kandevosa või parda materjal on puit, mis on maetud klaasplasti sisse.
Nendega on Eestis probleeme olnud, üks selline näide on NSVL lõpuaegadel toodetud kaater Sigma, millel pidi kuuldavasti olema Saksa veeteede ameti merekeeld peal, sest plastiku sees olev puiduosa on ajapikku muutunud pehmeks ning kere võib laiali laguneda.

Lennukitega pole siin midagi võrrelda, lennuk ei asu pidevalt veekeskkonnas ja ei võta vastu taolisi äkk-koormusi nagu laines sõitev veesõiduk.

[Kilo Tango]

Klaasplast on laevakere valmistamiseks keskpärane materjal - keskpäraste tehniliste omadustega ja keskmiselt vastupidav.
Toodetakse neid lihtsalt põhjusel, et väiksemate kerede seeriatootmiseks on see sobivaim tehnoloogia (vähe suurematele keredele valuplastik ei sobi).
Antud tarbeks (miinijaht) on alternatiiv puit, selle lagunemiskiirus/remondimaht on veelgi suurem (mida MeV eelmiste laevadega ka koges).
Klaasplastist kerede hulgas moodustavad erandi kered, mille kandevosa või parda materjal on puit, mis on maetud klaasplasti sisse.
Nendega on Eestis probleeme olnud, üks selline näide on NSVL lõpuaegadel toodetud kaater Sigma, millel pidi kuuldavasti olema Saksa veeteede ameti merekeeld peal, sest plastiku sees olev puiduosa on ajapikku muutunud pehmeks ning kere võib laiali laguneda.

Lennukitega pole siin midagi võrrelda, lennuk ei asu pidevalt veekeskkonnas ja ei võta vastu taolisi äkk-koormusi nagu laines sõitev veesõiduk.

Veelkord. Kõik oleneb kasutatud vaikudest. Täpsemalt vaikude võimest vett läbi lasta. Polüestervaigud (laiemalt kasutuses, kuna on odavamad) lasevad väga aeglaselt vähesel määral vett läbi. Sellest ka delaminatsioon. Sellest ka puidu mädanemine klaasplastist kerede sees.

Epoksiidvaigud vett läbi ei lase. Seega see komposiit ka ei lagune vee toimel praktiliselt mitte kunagi.

Veel on vaikudel see häda, et pärast polümerisatsiooni jätkub see protsess tegelikult väga aegaselt ning aastakümnetega võib plastik muutuda väga kõvaks ja rabedaks. See tekitab mikropragusid, mis osmoosi soodustab. Jällegi on epoksiidvaigud sellele vähem tundlikud kui polüestervaigud.

See jutt, et lennukid ei võta vastu äkk-koormusi on sulaselge möga, mille rääkija ei ole >200km/h tõsiselt turbulentses õhus lennanud nii, et tagumik istmelt lahti ja pea vastu kuplit käib.
Veelkord: Ma olen nõus, et meri on erinev keskkond kui õhk aga seda hoopis teistel põhjustel (seesama osmoos, pluss mereelukate lagundav toime pinnakihis, mis loomulikku aegumist kiirendab.

Samamoodi muide väsivad metallkered. Kunagised progressid ja amuurid on tänaseks sisuliselt kasutuskõlbmatuks muutunud juhul kui neid on iga-aastaselt vees leotatud.

[Lemet]

Samamoodi muide väsivad metallkered. Kunagised progressid ja amuurid on tänaseks sisuliselt kasutuskõlbmatuks muutunud juhul kui neid on iga-aastaselt vees leotatud

Miska ongi IMO poolt see 30 aasta piirang kehtestatud. Mis ei eelda a priori laeva ekspluatstsiooni lõpdtamist, küll aga sätestab laevakere ülevaatuse tingimused ja remondinõuded.