Venemaa ootamatu rünnak

[Kapten Trumm]

Eelmiseks sõjaks valmistumine on sõjalise ettevalmistuse põhiline lõks. Ukraina olukord 2014 ei ole praeguse Eestiga kuidagi võrreldav ega ka kuidagi mitte Ukraina praeguse olukorraga.

Kui on eesmärgiks ootamatu rünnakuga hävitada põhiosa meie tulejõust, siis on mõistlik seda teha tiibrakettidega või pommitades, selleks ei pea tegema erioperatsiooni või õhudessanti. Aga selle vastu ei aita kaitseliitlastele relvade koju jagamine, sest suure osa tulejõust andvad haubitsad on selleks natuke suured.
Erioperatsioonil peab olema mingi mõte, miks selline risk ette võtta. Pole mingit mõtet ülisuure riskiga nii palju relvi ja mehi sisse smugeldada, et näiteks Tapa ära võtta ja selle pärast ikkagi ameeriklastega sõda alustada. Ei ole tõenäoline.

Täielik jama. Tõsiselt.
Organiseeritud relvastatud vastupanu osutamiseks vajalikke võtmeobjekte on meil suurusjärgus 30.
Sobiva ajastusse korral neist igaühe hõivamiseks (ja kasvõi tehnika põlema panekuks) on vajalik jõudude suurus rühm kuni rood.
Pihkva lähedal asuval lennuväljal asub 76. VDV diviisi ja piirkonnas asuvaid spetsnazi üksusi teenindav Il-76 transpordilennukite polk. Suurusjärgus 20 lennukit.
Iga lennuk mahutab umbes roodu võitlejaid koos käe otsas veetava kamaga. Sellest piisab täiesti nende objektide väiksearvuliste valveüksuste likvideerimiseks ning objektide hõivamiseks/hävitamiseks/saboteerimiseks. Peale antud tegevusi jäävadki alles mõned allesjäänud valmidusüksused ja kaitseliitlased koduste püssidega.

Tõenäoliselt on erivägede rünne mitmeastmeline, operatsiooni alustavad sisseimbunud "varjud", saboteerides nt radarid ja mõned võtmetähtsusega siderajatised. Seejärel (või paralleelselt) antakse löök rakettrelvadega Ämari lennuväljale ja mõnele suuremale väeosale (nt Scoutsi kasarmud). Võimalik on ka, et Ämaris varitsetakse startivaid lennukeid manpads rakettidega. Kui õhuruum on turvaline, tõusevad õhku need 20 transpordilennukit, keda toetavad Kalingradist startinud hävitajad, kes seovad Leedus oleva õhukomponendi lahinguga. Kaua pole vaja siduda, et sest Il-76 lendab suvalise kohani Eestis 15 minutit. Kuna vajalik isikkoosseis on suurusjärgus 2000 meest, siis nende kokkuajamine on lihtne ja selle avastamine vähevõimalik (taolise suurusega õppused on rutiinsed ja neist isegi ei räägita meedias).

Kogu üritus algab nt 24 juunil kell 04.00. Kella 12.00-ks on organiseeritud vastupanu lõppenud, jääb sporaadiline sissivõitlus. Seejärel tuuakse rannikupiirkonda mõned Iskanderi divisjonid, varustatakse need tuumalõhkepeadega ja Putleri kamp teatab sellest meedias. Mis edasi?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kui kellegile meeldib seisukoht, et "kõik nad on nagunii sulid ja vargad, kes meid esimesel võimalusel maha müüvad", siis tahaks ma küll teada, kas see tore arvamus kuidagiviisi ka põhjendatud on.??

Ja otse vaimustav demagoogia jätkub - sest kõigist ligi kaheksast tuhandest foorumlasest sina oledki ju ainuke, kes sedasi küsimust püstitab
Aga misiganes - bänn on teel. Foorum peab (võimu)truudusest nõretavast ajudeta demagoogiast mõnda aega puhata saama.....

[saksingj]

Mitte et see teema eriti huvitav oleks, aga kas siin lehel on "lubatud seisukoht" ja "soovitatav arvamus"?

[ribikardin]

Kui isüsteemist, mille raames tuleb kõik mis endal on - elu mängu panna, on jäänud mulje, et see on ebaloogiline ja ei tööta (ehk pole usku organisatsiooni), et teised süsteemi osad (poliitbroileritest ametnikud, poliitbroileritest sõjalised ülemad, poliitikud jne) ei ole endast piisavalt andnud (või pole suutnud/tahtnud süsteemi olemust ja põhimõtteid selgitada), siis võib sellel kes tulejoonel on, hakata alateadvusest kõhklusi tekkima ning resultaat on rahuaegsest unistusest väga kaugel.

Kui see oleks tõsi, siis kuidas hinnata tegevust, mille eesmärgiks on iga hinna eest justnimelt jätta see mulje, et süsteem on ebaloogiline ja ei tööta, ning "teised süsteemi osad (poliitbroileritest ametnikud, poliitbroileritest sõjalised ülemad, poliitikud jne)" pole oma ülesannete kõrgusel, või mis hullem, ei soovigi seda olla..????
Kuidas hinnata tegevust, kus sellesama mulje jätmine ongi eesmärk omaette ja pea kõik toodavad põhjused purunevad lähemal uurimisel kildudeks..???

Kui palju meil siin seda iga hinna eest süsteemi ebaloogilisust rõhuda üritajaid siis on? Kas see käib selle foorumi kohta? Ma saaksin aru, kui sa viitaksid näiteks endisele militaryphotos.net foorumile või siis vene delfile, kus leidub iga meie sammu korral postuleerijaid, kelle jutu sisu on, et ükskõik mida meil ei teha, venel on parem see ja parem too jne. Siinse foorumi puhul on tavaline küsimus tavaliselt ikka selles, et kuidas saaks rohkem ja paremini ja miks just nii on tehtud.


Mina pidasin silmas seda, et kui füüsikalisest maailmapildist, tavamõistusest, igapäevakogemuste ülekandmisest militaarvaldkonda jne paistavad riiklikud otsused ebaloogiliste, diletantlike või sootuks tarbetutena, siis see reavõitleja ühel hetkel ei usu kogu süsteemi toimimisse ja kogu lugu, kui keegi üritusse ei usu, siis on selle ürituse raames kindlast tegutsemistahtest rääkimine juba soovmõtlemine.

[tommy]

Mina pidasin silmas seda, et kui füüsikalisest maailmapildist, tavamõistusest, igapäevakogemuste ülekandmisest militaarvaldkonda jne paistavad riiklikud otsused ebaloogiliste, diletantlike või sootuks tarbetutena, siis see reavõitleja ühel hetkel ei usu kogu süsteemi toimimisse ja kogu lugu, kui keegi üritusse ei usu, siis on selle ürituse raames kindlast tegutsemistahtest rääkimine juba soovmõtlemine.

Hästi.
Ma soovitaks siis reavõitlejale kainet ja kannatlikku meelt, allikakriitilisust, püüet näha erinevate otsuste ja valikute eesmärki ja realistlikult hinnata olemasolevaid võimalusi....
Mitte aga liiga lihtsalt lasta end kaasa haarata "mahatampivast" tuhinast....
Sest alati jäävad need, kes (nii süsteemis kui väljaspool)ei saa oma tahtmist, kelle visioon ei lähe käiku, kelle arvamus jääb alla...jne.jne
Alati.
Mida siis teha..??
Mind kuulda ei võetud, mina välja ei tule.
Minu ettepanekuid ei arvestatud, las ise sõdivad siis...
Kah jama ju...

[Leo]

Demagoogitsevad reeglina need, kes ei oska või ei suuda sisulistes küsimustes kaasa rääkida. Lisaks kasutatakse demagoogia võtteid võimurite lolluste ja laiskuse õigustamiseks, sest maksumaksja on ju ka loll, vähemalt mõnede tegelaste arvates. Kriitika võimul olijate ja ametnike suhtes ongi normaalne osa demokraatiat, valitud esindajad peavadki regulaarselt tõestama, et nad on piisavalt targad ja väärikad rahvast esindama. Mulle väga meeldivad need foorumlased, kes suudavad faktidega põhjendada oma seisukohti ja mulle ei meeldi need, kes pidevalt sama linti ketravad, vägagi tundub, et tegemist võibki olla igavleva ametnikuga, kellel ülemused on käskinud ka selles foorumis oma ametkonna/partei liini ajada.

Tähelepanekud äkkrünnakust on põhimõtteliselt õiged. Kõikide oluliste objektide ümber valverühma või -kompaniid hoida on keeruline ja kulukas, sest 1 valvuri hoidmiseks 24/7 on vaja 4-5 inimest roteerima, arvestage siis välja, kui palju läheb vaja inimesi hoidmaks neid 30 objektil. Lisaks statsionaarsele valvele tuleb hoida palgal QRFe, kes siis läheksid appi sinna, kus on jama ja mõistliku aja jooksul, sest 100 km kauguselt sõites võib väga hiljaks jääda. PPA võitleb nende teemadega iga päev, et oleks piisavalt patrulle väljas ja et see kõik ei kurnaks olemasolevaid inimesi ära ning kulud oleksid mõistlikud. Nende äkkrünnakutega on paraku nii, et kõik nendest ei lähe libedalt, kusagil keegi hakkab vihasemalt vastu või on juhuslikult kohal eeldatust arvukam ja tulejõulisem kaitsemeeskond, näiteks kohalik KL rühm minemas laskeharjutusele. Radaripildi kustumine või sidekaotus objektiga X on kohe ohumärk, mis tekitab reaktsiooni.

KL tegevliikmete varustuse ja relvastuse hajutamisega on tegeletud aastaid ja edukus on olnud vahelduv, kuid ideaalis peaksid kõik need suurusjärgus 5000 SA operatiivstruktuuri kuuluvat kaitseliitlast omama lahingrelva ja paar lahinkomplekti moona käeulatuses oma elukohas metallkapis. Kodus saab hoida püstolit, automaati, täpsuspüssi ja kuulipildujat ning isegi 40 mm granaadiheitjaid koos laskemoonaga. Üle selle läheb kahtlaseks, sest CG ja MP, eriti see viimane ja eriti selle laskemoon võtab ikka päris palju ruumi? Ruumi võib ju leida ja kohandada, kasvõi linnamehe garaažist, kuid kuidas suhtub PA sellesse, et elurajoonis võib vastu tulla suurusjärgus kuni 1 tonn kildmiine ja milline perekond tahab sellise miinilao kõrval elada? Kas kellelgi on kogemusi CG ja MP laskemoona tuleohutusega? Äkki annaks võitlejatele koju 1 TT lasu per capita, eeldusel, et see kappi ära mahub, see oleks siis 5000 TT lasku hajutatuna, päris hea esmane TT võimekus, kui juhtubki kõige hullem?

Ma ise usun ja loodan, et Venemaa valitsejal ei ole hetkel enam mõneks ajaks huvi Baltikumi peale tulla, sest Süürias on palju sebimist ja Ukraina on poolik ja kõik need teemad on kulukad, lisaks otsesele kulule ka sanktsioonid. Roheliste mehikeste teema on juba ära proovitud ja see ei oleks enam uus ja huvitav, tegutsemine selle korral on valmis mõeldud. Radarite kustutamine veel kuidagi väikeste diversantide üksustega on usutav, kuid kui ikka päriselt mitmest lennukist sadu mehi kohale tuua, siis on ikka suur oht, et mõni lennuk ikka alla kukub või lastakse ja mõni mees ka pihta saab või kinni võetakse. Siis on juba väga raske hakata rääkima, kuidas Narva Vabariigi omakaitse jahipoest tiibrakette ja lennukeid ostis. Vähemalt läänes see läbi ei läheks, kuid Venemaal endal kindlasti keeleoskamatule massile on võimalik mida iganes maha müüa, et uusi vallutusi "põlistel vene aladel" või "vene vähemuse õiguste kaitseks" õigustada. Muideks, üheks karmimad vastased moskalitele saavad olema slaavi juurtega kaitseliitlased ja -väelased. Nad teavad väga hästi, mis toimub tegelikult Venemaal ja mis neid endid ootaks, moskalite maailmavaates on Balti venelased, eriti need, kes on kohaliku kodakondsusega või veel hullem, riigi teenistuses, kahe või isegi kolmekordsed reeturid ja neil ei ole midagi toredat oodata.

[Kapten Trumm]

Ootamatu "peatajätmise" (decapitating) rünnak põhineb kriitiliste punktide (nn raskuspunktid) kiirel rivist väljalöömisel.
Selle vastu on põhimõtteliselt 2 võimalust
-olla võimeline oma raskuspunkte ootamatuse vastu reaalselt kaitsma
-rajada oma tegevus nii, et raskuspunkte oleks võimalikult vähe tarvis või neid üldse ei oleks.

Kui Taliban võidelnuks brigaadide, suurte staapide ja moonaplatsidega, siis ei kestnuks Afganistani sõda rohkem kui aastapäevad.
Ameeriklaste põhiline probleem oli selles, et puudusid raskuspunktid, kuhu vastu oma ülekaalukaid võimekusi (eelkõige tulejõudu) suunata.
Aeg ajalt midagi avastati ja mõni mulla looja karja ka saata õnnestus, kuid sõjategevus käis sellest sõltumata edasi.

Iraagi sõjas osutus ameeriklastele üllatuseks Saddami ettevalmistus laiaulatuslikeks rahutusteks, mille tarbeks rajati lokaalseid relvaladusid ja moodustati vastupanurühmi.
Nende asukohti ameeriklaste luurevõime avastada ei suutnud (nad vist ka ei taibanud ekstra otsida) ja nendest sai peale Saddami armee raskuspunktide (ja hiljem armee enda) hävitamist ameeriklaste OIF-i esimene kirstunael.

[Martin Herem]

Olgu mõni asi siiski täpsustatud: Minule ei ole keegi andnud korraldust siin foorumis osaleda. Isegi kui Leo ei mõelnud mind, siis ma ei tea (ausalt) kedagi Kamin haldusalas, kes tegutseks siin juhiste alusel. Juutidel on sellised inimesed olemas, meil pole.

Trumm sa võid ju järjekordselt näiteks tuua Talibani vms. Aga sa ei taha kunagi vastata küsimusele: Kas sa oleksid valmis selliste tulemuste nimel sõdima? Kui jah, siis kes veel? Kogu AFG kampaania keskmine kaotuste vahekord jääb vist 1:18 "okupandi" kasuks. Võtame ette Eesti 1944-53, kus me kaotasime surnute ja arreteeritutena umbes 15000 metsavenda ja tapsime samas 1008 nõukogude kodanikku. Neist üle poole olid kohalikud elanikud. Või sa arvad, et saaksid metsavendadest paremini hakkama? Või tegelikult kogu maailma praktikast vist ... Hajutatud või tavatu sõjapidamine on täiesti normaalne asi, kuid mitte plaan A, vaid plaan pärast A-d.
Või kas sa oled täna valmis "ootamatu rünnaku" vastu, muutma Eesti Vabariigi elukorraldust Talibani režiimi taoliseks? Ma ei räägi religioonist vaid näiteks halduskorraldusest, sotsiaalvaldkonnast, haridussüsteemist, riigi rahanduses. Kas peaksime nendes asjades tegema olulisi muudatusi, mis väldiks "raskuspunktide" olemasolu?
Ja mida annab 5000 püssi viie lahingukomplekti laskemoonaga, kui sellele ei järgne ei varustamist ega isegi mitte juhtimist? Hea küll anname veidi stingereid ja javeline ka. Ma küsin umbes kümnes kord, et mida teevad 200 Haapsalu või 30 Viimsi relvastatud meest oma hajutatusega, kui kuskil Eestis käib andmine, kuid mitte neil. Pealegi puudub neil juhtimine (loe: arusaam üldisest olukorrast)?

Kuna siin teemas võeti üles, siis siin teemas ka küsin. Borja, kui mõni vend tuleks bännida, sest ta viskub pidevalt valitsuse kaitseks valimata vahendeid, siis kas sama ei peaks tegema nende ... inimestega, kes teevad sama, kuid valitsuse vastu. Täpsemalt mis tahes ametliku otsuse vastu?

[Martin Peeter]

Täielik jama. Tõsiselt.
Organiseeritud relvastatud vastupanu osutamiseks vajalikke võtmeobjekte on meil suurusjärgus 30.
Sobiva ajastusse korral neist igaühe hõivamiseks (ja kasvõi tehnika põlema panekuks) on vajalik jõudude suurus rühm kuni rood.
Pihkva lähedal asuval lennuväljal asub 76. VDV diviisi ja piirkonnas asuvaid spetsnazi üksusi teenindav Il-76 transpordilennukite polk. Suurusjärgus 20 lennukit.
Iga lennuk mahutab umbes roodu võitlejaid koos käe otsas veetava kamaga. Sellest piisab täiesti nende objektide väiksearvuliste valveüksuste likvideerimiseks ning objektide hõivamiseks/hävitamiseks/saboteerimiseks. Peale antud tegevusi jäävadki alles mõned allesjäänud valmidusüksused ja kaitseliitlased koduste püssidega.

Tõenäoliselt on erivägede rünne mitmeastmeline, operatsiooni alustavad sisseimbunud "varjud", saboteerides nt radarid ja mõned võtmetähtsusega siderajatised. Seejärel (või paralleelselt) antakse löök rakettrelvadega Ämari lennuväljale ja mõnele suuremale väeosale (nt Scoutsi kasarmud). Võimalik on ka, et Ämaris varitsetakse startivaid lennukeid manpads rakettidega. Kui õhuruum on turvaline, tõusevad õhku need 20 transpordilennukit, keda toetavad Kalingradist startinud hävitajad, kes seovad Leedus oleva õhukomponendi lahinguga. Kaua pole vaja siduda, et sest Il-76 lendab suvalise kohani Eestis 15 minutit. Kuna vajalik isikkoosseis on suurusjärgus 2000 meest, siis nende kokkuajamine on lihtne ja selle avastamine vähevõimalik (taolise suurusega õppused on rutiinsed ja neist isegi ei räägita meedias).

Kogu üritus algab nt 24 juunil kell 04.00. Kella 12.00-ks on organiseeritud vastupanu lõppenud, jääb sporaadiline sissivõitlus. Seejärel tuuakse rannikupiirkonda mõned Iskanderi divisjonid, varustatakse need tuumalõhkepeadega ja Putleri kamp teatab sellest meedias. Mis edasi?

Miks teha 25-30 õhudessanti 2000 mehega, kui on võimalik hävitada need relvalaod õhulöögiga? Iga õhudessant on suur risk, iga inimene on risk alates hetkest, kui ta plaanist teada saab või juba mingile tavapärasest erinevale õppusele kutsutakse. Pluss igasugused ettenägematused (tehnilised rikked, vastase prognoosimatu käitumine, "valvas kodanik märkab maandujaid ja tõstab häiret" jne). Õhudessandid langevarjudega (mida see 25-30 kohta kindlasti sisaldab) või isegi lennukitega, ei ole mitte põhjuseta üliharuldased, sest maandumise staadiumis on nad ülihaavatavad ja kõike vajalikku saab suht vähe kaasa võtta. Läbikukkunud dessandi tulemus ei ole meeldiv: üks õigele positsioonile juhtuv kuulipilduja võib hävitada rühma või halvata ta liikumisvõime. Ja kuidas ikka toimetada Tapal ja Ämaris paiknevate ameeriklastega? Millel rajaneb eeldus, et nad ennast rahulikult vangi annavad? Või et USA ei alusta sõjategevust, kui on tapetud maha teatud hulk tema sõdureid? Ootamatu rünnaku osas on palju reaalsemaid ohtusid. Selline stsenaarium on vaid oma väite tõendamiseks, et palju relvi peab kodus olema. No kahtlemata on teatud hulk relvi kodudes kasuks, sest mingi rohemehikeste operatsioon võib olla võimalik (N "rohemehikesed Narvas"), aga kindlasti mitte selline.
EDIT: 24.06 on operatsiooniks väga paha valik, sest öösel on palju rahvast väljas, osa on kained grupijuhid ja dessandi märkamatu jõudmine väeosa värava taha on välistatud. Tõsi, väeosas võib olla väga vähe mehi, kuid tõenäoliselt jääb ära üllatusmoment. Iskanderi divisjone paar tundi pärast käsku ei liiguta (jälle teadjad ja ettevalmistused) ja kui 150 ameeriklast on surnud, siis võivad tomahoogid lennata.
Tuleb arvestada, et ka nende lahingplaan kestab vaid esimese kontaktini. Relvastuse hajutamine ohu korral ja mõistlik hajutamine rahulikus olukorras on eraldi teemad.

[kaur3]

Kolonel Herem kirjutas:

Kogu AFG kampaania keskmine kaotuste vahekord jääb vist 1:18 "okupandi" kasuks. Võtame ette Eesti 1944-53, kus me kaotasime surnute ja arreteeritutena umbes 15000 metsavenda ja tapsime samas 1008 nõukogude kodanikku. Neist üle poole olid kohalikud elanikud. Või sa arvad, et saaksid metsavendadest paremini hakkama? Või tegelikult kogu maailma praktikast vist ... Hajutatud või tavatu sõjapidamine on täiesti normaalne asi, kuid mitte plaan A, vaid plaan pärast A-d.

Pigem oleks huvitav arutada teemal mis juhtus sõjapidamises Afganistanis peale 1985. aastat, kui sõjateatrisse jõudsid Stingerid. Jutu mõte on selles, et portatiivsed efektiivse tapavõimega relvad kokkuharjutanud gruppide käes, võivad pilti mõjutuda oluliselt. Meie metsavendasid on austatud kolonel uurinud ise igatpidi ning tuleb tunnistada, et ega selliseks sõjapidamiseks ju ei valmistatud. Rääkimata nende arsenalist. Rääkimata erinevate gruppide tegevuse motiividest.

Üks juba varem foorumisse saadetud pilt vist eelmise aasta mingi Pihva õppuse kohta. Lihtsalt ilus pärast.

[Leo]

Kolonel Herem on minu mätta otsast vaadatuna tore inimene, kes lisaks raskele inimesest ohvitseri vormimisele suvatseb veel sõjalises foorumis ÜKTd teha.

Ma usun, et tänasele Eestile oleks väga raske taluda aastatepikkust sissivõitlust talibani moodi, kus hukkuvad peamiselt oma tsivilistid suhtega 1:18 vms. Tuttavad kaitseliitlased näiteks keskenduvad oma väljaõppes just tegevuse esimestele tundidele, päevadele ja nädalatele, sest need on otsustavad, kas tuleb oblast ja genotsiid või jääb EV alles kasvõi kärbitud kujul. Mitte nii väga ammu oli aga nõrgaks kohaks see, mis on KL ülesanded kriisi korral? Kui näiteks KL VG või lahingkompanii pealik suvatses kaadrilt seda küsida, siis vastuseks oli mingi häma opseci ja riigisaladuse teemadel. Põhimõtteliselt kaader ise ka ei teadnud.

Ma saan aru, et kõiki sõjaplaane avaldada ei tohi ja ka need plaanid on ajas muutuva sisuga, kuid ikkagi põhimõtteliselt peaks iga võitleja teadma, kuhu ja kellega koos ta raskel hetkel jooksma peab, kui ülem on MIA, WIA või KIA. Hetkel selliseid plaane ei ole, mis on halb ja tekitab peataolekut, mis on vastastele kasulik. Sellepärast mehed malevates tihti mõtlevadki, et mida need staabitäied paguneid teevad, kui 20 a ei ole suudetud Einselni käsust konkreetsemaks minna?

Mida X maleva kaitseliitlased Y hetkel tegema hakkaks ilma käsuta, sõltub muidugi olukorrast, kuid eeldaksin, et esmaselt minnakse piiluma oma üksuse staabi juurde, kas on olemas ja kes seal toimetab? Ehk mõni tuttav ülem on seal, kes teab ja käseb? Raskel hetkel on väga oluline, et ülem on harjunud nägu, tundmatu pagunikandja, isegi siis, kui tal on täielik õigus käskida, võib kergesti kabaga või segi täägiga saada, kui riigis on ringlemas inimesi, kes teadlikult diversioone ja provokatsioone korraldavad. Kui staabis on suitsevad rusud või mingid kummalised asjapulgad, kes ei pruugi olla meie poolel, siis edasi juba improvisatsioon. Näiteks koos kohaliku konstaabliga vastavalt PPA käsule, kui sellest käsuliinist on midagi järel. 5000 kaitseliitlast relvadega ilma juhtimiseta on ka ründajale ohtlik, sest ei oska öelda, kus kohast ja millega parasjagu laskma hakatakse, vaid see on teada, et riigis on liikvel relvastatud inimesed, kellel on huvi tulistada ründajaid.

Venelaste taktika võiks olla kogu riik või osa sellest kiiresti kontrolli alla võtta, passid kätte ja valimised ning oma mehed pukki. Küll siis jõuab kõik EV mundrikandjad üles otsida ja nende kodus põlema panna ning pered mõrvata terroristide vastase võitluse sildi all. Nagu lahtiste silmadega Eestis ringi liikuvad inimesed teavad, siis sellist sotsiaalset võrgustikku, mis toetas metsavendlust, meil hetkel ei ole, sest maal elab oluliselt vähem inimesi. Nii et VG võitleb niikaua, kui laskemoon või toit lõppema hakkavad ja omade vigastused liiga rasketeks muutuvad, mis iganes siis esimesena tuleb.

Muide, Soome KJ sissiüksused püüavad toimetada nii, et rünnakud toimuksid mahajäetud kohtades asulatest eemal, tsiviile kavatsetakse ka evakueerida oma kaotuste vähendamiseks nagu neid evakueeriti eelmise sõja ajal. Me siin arutame, et EV mundrikandjate omastel oleks tervislik kiiresti Suur-Tallinna põgeneda ja EV käes olev ala peab olema piisavalt suur, et Tallinna ei saaks kaudtulega pommitada.

[Lemet]

Pigem oleks huvitav arutada teemal mis juhtus sõjapidamises Afganistanis peale 1985. aastat, kui sõjateatrisse jõudsid Stingerid. Jutu mõte on selles, et portatiivsed efektiivse tapavõimega relvad kokkuharjutanud gruppide käes, võivad pilti mõjutuda oluliselt. 

Niipalju kui on silma jäänud, tarniti alates 1986ndast aastast Talibanile erinevatel allikatel 600-1000 komplekti, millistest tarvitat ära 350. Ka neist loomulikult ei tabanud kõik, aga sellest kogusest piisas, et nõukogude õhukõudusid viisakalt käituma panna ning neile peavaluvtekitada. Ülejäänud kompleksid olla ameeriklased hiljem tagasi ostnud.

[Martin Herem]

Ma ei ole sissimise vastu. Julgen arvata, et ma olen seda õppinud, uurinud, harjutanud rohkem kui "üle keskmine" foorumlane Ma ei kiitle, ma tahan et pilt oleks selge.
Stingerid ja antud teema aga ei lähe hästi kokku. Me räägime ootamatust rünnakust ja selle vasturelvast - "relvastuse hajutamisest". Ma ei ole ka arg, et "äkki midagi juhtub KL liikmele koja antud Stingeriga". Ma kardan, et see Stinger seal kodus, saab hoopis ootamatu rünnaku aluseks. Kui siin juba räägitakse väga võimekatest erioperaatoritest, siis ei ole eriti keeruline näiteks (ma rõhutan näiteks )kauri ja Leo kätte antud relvi suvalisel päeval ära võtta ja nendega 1h jooksul üks Aeroflot alla võtta ...
Samas tulles tagasi minu pikalt kirjeldatud, kuid siiski vist mitte usutava astmelise valmiduse juurde, on taoline tegevus võimalik. Kui läheb ärevaks, hajutame ka ägedamaid torusid ... terveid ladusid kui soovite.
Ehk siis veel kord: Ootamatuse vastu tuleb kasutada vahendeid, mis ei teeks seda ootamatuks. Üks variant on teha Talibani. Ja ma ei ironiseeri Trummi mõtteid. Teine variant on ... vaadata ja analüüsida ... planeerida ja otsustada. Kolmas variant on nagu ikka kõige õigem ja mõistlikum - kombinatsioon. Enamasti ja meilgi, seda tehaksegi. Vaidluse aluseks on täna aga teise variandi liigne osakaal või vastupidi.
Ja Afgaani Stingeritega on veel see lugu, et mis viga neid kasutada, kui sul omal ühtegi lennukit õhus pole. Meil ei tee reservväelane (mõni tegevväelanegi) A10-l ja UAV-l vahet ning nii on üsna suur võimalus, et mõni liitlaste õhuturbe vms lennumasin omale "punakotka" asemel raketi saba alla saab. Kuid see on juba "pataljonide" lugu ... mis läheb teise teemasse.

[Walter2]

Meil ei tee reservväelane (mõni tegevväelanegi) A10-l ja UAV-l vahet ning nii on üsna suur võimalus, et mõni liitlaste õhuturbe vms lennumasin omale "punakotka" asemel raketi saba alla saab.

Ma oma lolli peaga eeldan et Stingerit kui relvasüsteemi ei anta ikka igasuguse kätte vaid sellele eelneb ka vastav koolitus (koos sihtmärkide tundmisega - kas selline asi on üldse väljaõppes?) mis tagab muu hulgas ka selle et Stingeriga ei minda külavahele pulli tegema vaid väärt relv kindlates kätes ootab oma aega vastavas kohas.

[vk1]

küsimus, mitu stingerit lastakse vastase lennukite vastu, kui sellele järgneb näit. lähima asula vastu* tulelöök Buratinodest? 2-3?5? kui kõrge on meie valulävi?

* sest Rossija24 või mis see eri-pasakanal oligi, tõestab koos russiatodayga kogu maailmale, et just sealt see laks tuli.