Intervjuu kaitseministriga

[Tundmatu sõdur nr. 4]

22-aastane keskharidusega vorst vabariigi kaitseministri "nõunikuna" ajab mind ka ainult naerma.

Ja oma "partei-juhtmeid" ei ole ikka üldse kohustuslik riigikaitse eelarvest kinni taguda - kas uus teema riigikogulaste haisvate autoliisingute kõrvale vä

Aga eks iga mees (ka minister) kujundab ise oma renomeed.

[Yks]

Ministeeriumi ametnike palkasid ei maksta kinni "riigikaitse eelarvest", seda võiks nüüd küll ennem järgmise süüdistuse genereerimist teada.. Valitsemisalade (kinnitatud) palgafondid on selle jaoks.
Äkki hakkame uut ametnikku süüdistama ministeeriumis hingatava hapniku ebaproportsionaalses raiskamises ka?

[Lemet]

Hm, ei maksa ametinimetust segi ajada inimese tööülesannetega. Ametinimetus on üks asi ning tööülesanded määratakse ametijuhendiga.

Mis asja siia aga puutub jutt mingist asjaajamise aususest ja teerullist, siis jääb see minu jaoks küll üsna arusaamatuks...

Vaata, Toomas, minu jaoks on see piltlikult analoogne situatsiooniga, kui meedia teataks täies latvas, et EV president võttis ametisse asepresidendi ja lähemal uurimisel ilmneks, et tegelikuses võeti Kadriorus ametisse kojamees. Enam rohkem piltlikult seletada ei mõista...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ministeeriumi ametnike palkasid ei maksta kinni "riigikaitse eelarvest"..

Loll jutt suhu tagasi

Kaitseministeeriumi hallatavast eelarvest makstakse nii kamina ametnike kui ka kaadrikaitseväelaste palgad, hanked, infraarendus ja kogu muu värk.. Ja see ongi seesama nn riigikaitse eelarve.. Sest kusagil mujal mingit muud "riigikaitse eelarvet" ei ole (pole kunagi olnudki)..

Et loll jutt suhu tagasi, ühesõnaga

Ja parteilasest ministri "partei-juhtme" palga võiks riigikokku kuuluv partei tõepoolest ise, s.t riigi antud parteidotatsioonidest kinni taguda - ilma küüsi riigikaitse-rahadesse ajamata..

[toomas tyrk]

Ma pole küll suur riigiõiguse spetsialist, aga kuna teema nii palju vastukaja tekitab, siis veel 10 eurosenti siia teemasse.

Eesti seaduste järgi on ministeeriumid üsna riigikesksed ning mitte eriti poliitilised. Paljudes riikides saab minister ametisse nimetada terve meeskonna, kui ta ministeeriumisse läheb. Poliitilise aseministriga eesotsas. Kes on sisuliselt teine mees ministeeriumis ja asendab ministrit tolle äraolekul. Eestis sellist poliitilist ametit ette nähtud pole. Teine mees ministeeriumis on kantsler ning ministrit asendab tema äraolekul mõni teine minister.

Eestis on ministril kogu meeskond, kelle ta saab ametisse nimetada oma ametiajaks, kolm nõunikut. Kusjuures - kuna tegemist on ajutise ning poliitiliselt mitte eriti olulise ametiga, siis on neist kohtadest pidevalt osad täitmata. Ülejäänud ministeeriumi ametnikkond värvatakse avalike konkurssidega, tähtajatute lepingutega.

Nõunik on selles kontekstis lihtsalt ametinimetus. Töö sisu määrab neile minister. Ametisse võtmisel, vastava ametijuhendi kinnitamisel.

Ministri "sidustamine" erakonnaga ei ole mingi erakonna erahuvi. See on tegelikult samuti üks osa avalikust haldusest. Et masin jookseks sujuvalt ning hammasrattad ei krigiseks.

Ja - nagu juba öeldud - ministeeriumi halduskulud ei ole osa riigikaitsekuludest, ehk sellest müstilisest 2%.

[a11]

Kui sellise "nõuniku" tööülesandeks on ministri tegevuse erakonna tegevusega sidustamine, siis mina eelistaks näha, kui teda pigem sekretäriks vms nimetatakse.
Nõuniku tiitel sellises situatsioonis kahandab minu jaoks ministeeriumi usaldusväärsust.

[Veiko Palm]

Ja - nagu juba öeldud - ministeeriumi halduskulud ei ole osa riigikaitsekuludest, ehk sellest müstilisest 2%.

Muidu kõige muuga 100% nõus, aga lihtsalt täpsustuseks, et see konkreetne väide on väär. Kõik kaitseministeeriumi kulud tulevad 2% seest.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ja - nagu juba öeldud - ministeeriumi halduskulud ei ole osa riigikaitsekuludest, ehk sellest müstilisest 2%.

Muidu kõige muuga 100% nõus, aga lihtsalt täpsustuseks, et see konkreetne väide on väär. Kõik kaitseministeeriumi kulud tulevad 2% seest.

m.o.t.t

[ruger]

Kaitseminister Hannes Hanso sõitis reedel Virtsu praamile vilkuritega, sest sõidule eelnenud kohtumised olid kestnud plaanitust kauem.

Kaitseministri nõuniku Leet Rauno Lemberi sõnul oli minister teel Saaremaale töökohtumistele, mis olid tal kalendris kirjas ning mille puhul oli ka lähetus vormistatud.

“Kahjuks sellele sõidule eelnenud kohtumised venisid ministrist mitteolenenud asjaoludest kauemaks, seega tehti otsus kasutada vilkureid, et jõuda õigel ajal järgmistele kohtumistele,” selgitas nõunik, miks Virtsu poole sõites alarmsõidukil vilkurid töötasid.

https://www.meiemaa.ee/index.php?conten ... rtid=66957

Küsimus, kas minister sõitis isikliku autoga, et pidi lähetuse kirjutama või oli tegu isikliku auto kasutamisega? Lisaks küsimus, kus jookseb piir, kus valitsuse liige kirjutab lähetuse Eesti sisese sõidu osas(sisuliselt koju)? Kas lähetuse puhul, mida tehti ametiautoga, makstakse erinevad kulud kinni?

Lisaks peaks siseminister meelde tuletama, kiiruse ületamise juttu, kus reklaamitakse, et kiiruseületamine ei too inimesi kiiremini kohale. Ajaline võit lihtsalt on nii väike. Hetkel on tegu lihtsalt väikese plekiga, mis võib järgmistel juhtumitel järjest võimenduda. Kahtlaselt palju meediakajastust, mis ei paista eriti hästi välja.

[A4]

Midagi ebaseaduslikku või valet, ja ilmselt ka midagi väga ebaeetilist siin ei toimu. Kõikidele ministritele ja kantsleritele on ühe valitsuse määrusega juba ligi 20 aastat ettenähtud alarmsõiduki õigusega ametiauto koos autojuhiga (kelle tööaeg on loomulikult üldjuhul normeeritud, mitte 24/7). Mis on ka mõistlik – tippjuht saab keskenduda sisulisele tööle, kohtumistele, otsustamisele, õigel ajal kohtumistele jõudmisele jms, mitte pidevalt muretsema selle pärast, kas selleks vajalik auto on töökorras, tangitud, kuhu auto kohtumise ajaks parkida, kas ta jõuab õigeks ajaks kohale jne.

Kasutatakse seda „vilkuritega kihutamise“ õigust tõenäoliselt üsna harva, sellest ka aegajalt need meediakajastused. Iseenesest see kõik loomulikult head eeskuju ei näita ega liiklusohutust suurenda, aga selleks ongi tippjuhtidele (samamoodi ka nt KVJ) ette nähtud alarmsõiduki juhi koolitusega autojuhid ja vastavad vilkurid, et teistele liiklejatele märku anda.

Kas ja milleks peab ministril või kantsleril auto olema tema käsutuses vajadusel ööpäevaringselt – saab tuua ka ajakirjandusest läbi käinud näite 2011. aasta augustist, mil Kaitseministeeriumisse astus sisse püstolite ja lõhkepakettidega relvastatud Karen Drambjan. Kaitseministeeriumi kantsler viibis sel hetkel Võrumaal puhkusel, rünnakust kuuldes sai aga koheselt puhkuse katkestada, istuda oma ametiauto rooli, panna vilkurid tööle (ja teavitada sellest ennem PPA korrapidajat vms) ning alustada kiiret tagasisõitu Tallinnasse. Mis alarmsõiduki puudusel või veel parem, ühistransporti kasutades oleks aega võtnud vähemalt neli tundi toona ilmselt kulunud kahe asemel.

[Madis22]

Aga millisel puhul üldse tohib minister alarmsõidu õigust kasutada? Näiteks politsei ei tohi teha alarmsõitu aja säästmiseks või kaotatud aja tasategemiseks.

[Kapten Trumm]

Kas ja milleks peab ministril või kantsleril auto olema tema käsutuses vajadusel ööpäevaringselt – saab tuua ka ajakirjandusest läbi käinud näite 2011. aasta augustist, mil Kaitseministeeriumisse astus sisse püstolite ja lõhkepakettidega relvastatud Karen Drambjan. Kaitseministeeriumi kantsler viibis sel hetkel Võrumaal puhkusel, rünnakust kuuldes sai aga koheselt puhkuse katkestada, istuda oma ametiauto rooli, panna vilkurid tööle (ja teavitada sellest ennem PPA korrapidajat vms) ning alustada kiiret tagasisõitu Tallinnasse. Mis alarmsõiduki puudusel või veel parem, ühistransporti kasutades oleks aega võtnud vähemalt neli tundi toona ilmselt kulunud kahe asemel.

Normaalne valmisolek näib välja (eriti riigikaitse võtmeobjektil), et Drambjan neutraliseeritakse kiiresti, mitte minister ei asu Võrust vilkuritega teele kriisi lahendama.
Miks see nii ei olnud, vat siin tasub nüüd sügavamõtteliselt peeglisse vaadata. Jääb vaid küsida, mis saanuks siis, kui hoone oleks hõivanud 30 sõjaliselt ettevalmistatud ja asjakohaselt varustatud meest (nt nn rohemehikest). Et vilkurid on ja neid kasutatakse, on igati õige.

[A4]

Vahetu olukord lahendatigi selleks ajaks ilusti ära (kohusetäitja või asendaja poolt), kui kantsler kohale jõudis, ja oleks lahendatud ka siis, kui kantsler oleks hoopis samal ajal välismaal viibinud või siis Võrust sõitma hakates 15. kilomeetril vastu puud autoga kihutanud. Süsteemid töötasid. Mis aga iseenesest ei tähenda, et kantsler poleks pidanud puhkust katkestama või et tal ka Drambjani mahalaskmisele järgnevatel tundidel ja päevadel poleks olnud vaja olukorraga tegeleda.

Ühesõnaga – see näide ei olnud mõeldud illustreerimaks mingit valmisoleku või asendamise skeemi puudumist, vaid harvaesinevat olukorda, kus alarmsõidukist ametiautot tõesti vaja võib minna.

[Kapten Trumm]

Ei sa ei saanud pihta.
Drambjani juhtumi taolisel võtmeobjektil peab saama lahendatud ilma ministri ja vilkuriteta. Ja ilma selleta, et ta üldse kuskile maja peale kooserdama pääseb. See on valvemeeskonna või äärmisel juhul mõne minutiga saabuva tugevduse teema. Mis see minister seal "lahendab" - läheb hoonet puhastama või?

Kui meil võtmeobjektidel ei saa valvemeeskond püstoliga vehkiva üksiku tsivilistiga hakkama, siis tuleb väga kriitiliselt peeglisse vaadata, mitte ministril vilkuritega Tallinna kihutama hakata. See, et vennike pääses majja sisse, näitabki ehedalt et süsteemid ei tööta.

[alban]

Ei sa ei saanud pihta.

Kahjuks sina ei saanud pihta. Öeldi selgesõnaliselt, et olukord lahendati enne kui kantsler kohale jõudis. Olukorra lahendamine ei seisnud kantsleri taga.
Sa hakkad jälle jaurama kuidas oleks, poleks, elementaarne, kõigile on selge, kes asjast vähegi jagavad, varjendid.