Lembetu kirjutas:
Me rääkisime jõududest, kes maarahva vastu sõdisid. Ma küsin, kui suur oli see käputäis Taani kuninga väge ? Eksimine lubatud pluss/miinus 500 meest.
Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli - alustan kõigepealt sellest, et mida ma üldse tahan väita. Noh, et pisipusklemistes tervik nii öelda kaduma ei läheks.
Niisiis oli muinasaja lõpu Eesti minu hinnangul suhteliselt kõrgelt arenenud maanurk.
Poliitiliselt tähendas see midagi sellist mida iseloomustatakse sõnaga "Feodaalne killustatus" - see tähendab, et tendentsid koonduda "riigiks" toimisid rohkem kihelkonna-maakonna kui terve Eesti või ühtse rahvuse tasemel.
"Sõjalisest" seisukohast:
Eesti tollane ühiskond oli varanduslikult - seisuslikult juba piisavalt kihistunud - nii, et "igapäevane" relvakäsitsemisoskus oli saanud ülemklassi ja elukutseliste sõjasulaste pärusmaaks.
Sellise "teooriaga" üritan ma seletada - miks vaatamata sellele, et meie esivanemad oskasid minu arvates piisavalt adekvaatselt hinnata rahvusvahelist olukorda - miks ei õnnestunud ühtne tegevus arvult vähesema vastase vastu?
Aga tuleme tagasi Taani kuninga ehk siis Valdemar II "võitja" väe ja selle arvukuse juurde.
Keskaegsetes allikates on pakutud fantastilisi numbreid 40 000 - 45 000 meest.
Aga ajaloolaste hinnangul siiski mitte rohkem kui 2000 - 4000 võitlejat.
Tõde me siit ei leia.
Aga polegi vaja.
Vaatame parem kuidas taanlaste käsi käis? Ja meenutame lugu Danebrogi saamisloost.
Teatavasti Langes lipp taevast jumaliku märgina, Valdemari meeleheitliku palve peale - hetkel mil ründavad paganad olid purustamas kolme päeva eest Tallinna all maabunud taani väge.
See tähendab, et eestlaste vägi,kogutud kiiruga kolme päeva jooksul - ei võinud olla kuigi suur.
Need pidid olema Rävala - Harju kohalikud, heas võitlusvormis mehed - ja see kiiruga lähikihelkondadest kogutud vägi oleks äärepealt suurima ristisõdijate sõjaväe kaela murdnud???
Lembetu kirjutas:
Kuipalju liivlasi opereeris meie vastu, hinnanguliselt (võta needsamad aastaarvud)
Aga sama hästi võiks ma küsida palju Sakala mehi võitles Ugalaste vastu?
Või kui palju neid mõlemaid hiljem Saarlaste vastu võitles?
Ma nimetaks Liivimaad isegi Eesti lõunaamakonnaks - ja liivlaste asumine sakslaste poolele oli algusest peale selle sõja tragöödia.
Lembetu kirjutas:
Eestlaste arv enne ristisõda oli hinnanguliselt 200 000. Neljandik neist võisid olla relvakandmiseks kõlvulised.
Neljandik on vist liiga "hästi" pakutud - usun, et erinevatel põhjustel oli täisealistest meestest võitluskõlbulikud 20-30%
Aga ka siis saanuks kokku väga aukartustäratava väe.
Valdo kirjutas:
Ja teatud seltskond eelistas (mingeil põhjusil) Vene alla minemist vast rohkem kui Saksa alla minemist võibolla.
Seda ma silmas pidasingi selle Vjatško jutuga. Sarnaselt tänapäevaga võisid ülikute-vanemate isiklikud ambitsioonid jätta tahaplaanile Eesti kui terviku huvid.
Tundub paheline - aga ei midagi sellist "Vürst" Lembitu (näiteks) omamata mingeid kohustusi teiste suhtes võinuks end suurepäraselt Novgorodi vasallina tunda?
Lembetu kirjutas:
Niiet sina pead slaavi vürsti sõnu eestlaste omast tõesemaks?
Ei pea. Kuid arvestatavaks kindlasti - see ju üks väheseid juhtumeid kui Hendrik laseb loo tegelasel endal midagi öelda.