Mehitatud hävitaja ei kao lähimal 25-l aastal veel kuhugi.
Pigem tuleb 21. sajandi lennundusrevolutsioon lähima 10-15 aasta jooksul ja on kaugelt proosalisem kui arvata oskame. Nimelt leiutatakse lennukile külgeriputatavad seadmed, millega tekitatakse plasmapilv ümber lennuki, mis muudab selle radaritele nähtamatuks. Ja selleks ajaks on ilmselt ka leitud lahendus vesiniku kasutamisel turboreaktiivmootoris petrooli asemel.
Selle tehnoloogia järele on maailmas nõudlus olemas, sest maailm on täis (neid on kümneid tuhandeid) konventsinaalseid reaktiivlennukeid, mille lennuressurssi piisab veel 20-40 aastaks, kuid mis vajaks murrangulist täiustamist. Sellele aitab tublisti kaasa ka USA poliitika hoida endal Stealth tehnoloogia ainumonopoli.
Niiet rääkige, mida tahate, mehitatud konventsionaalset (radaritele nähtavat) ja turboreaktiivmootoriga hävitajat lähimatel aastakümnetel väljasuremine ei oota. Sest liiga palju on neid valmis tehtud ja selle peale raha kulutatud.
Nüüd asjast.
Ärme siin eksistentsiaalsete küsimustega ruumi raiska - juttudele, et ei jõua, pole raha jne on vastus üks - kõik on võimalik, kui tahetakse.
Poolale andis Saksamaa paar aastakest tagasi 20 Mig-29 (mille moderniseerimisse ja lahingukõlbulikku seisu viimisele kulutati suuri summasid, sest enamik idabloki eskadrille olid tegelikult lahingukõlbmatud.
Näed, lendavad siiamaani, paljukest see Poola siis Eestist rikkam on?
Arvan, et arv on 1 eskadrill (15 masinat) 3 Balti riigi kohta, üks ühtne remondibaas-teeninduskeskus ja 1 lüli asub pidevalt igas Balti riigis. Nende juurde vähemalt 10 komplekti uusimat õhk-õhk (AIM-9M, AIM-120) ning õhk-maa (HARM, Maverick, Rockeye jne) moona ning radarite segamiskonteinerid, dipoolide ja IR lõksude komplektid.
Kõlab lollakalt, aga nende UAV juurde- lahingukomplekt õhk-õhk moona maksab kahe kasutatud hävitaja hinna, niiet see UAV väga palju raha kokku ei hoia ning eks UAV ise maksa ka midagi.
Näiteks lennukõlbulikke Mig-21 on müüdud nii vähese kui 25 000 dollariga kollektsionääridele. Näiteks 1 Stinger maksab 50 000 dollarit.

Kõige kallim ehk veel maandumiseks kõlbavate radadega ning veel kokku kukkumata angaaridega lennuväljad on õnneks veel olemas. Neid on piisavalt selleks, et ühe raja rikkumisel rünnaku läbi kolida järgmisele.
Ja kui 5-15 masinat hajutada 100 püstiseisva angaari vahel, siis on ikka kaunis suur ettevõtmine ehku peale neid kõiki maatasa tegema hakata.
Mida kindlasti on üheainsale radarile lisaks tarvis - nn malovõsotnaja radarisüsteem piiril. Arvan, et Baltnet reaalselt alla 100 meetri ei näe.
Mingitest L-39, Hawk, Javelin vms tüüpi eelhelikiirusega treeninglennukitest rääkida kui mingist lõplikust tõest õhuruumi lukku panekul ilmselt pole mõtet rääkida. Need on vaid vaheetapp "päris" lennukitele.
Praegu jõuavad Mach 2 hävitajad Leedust kiiremini Ida-Virumaale kui selline 700 kmh maksimaalkiirusega masin Ämarist. Samas ei usu, et selline asja ülalpidamise kulud (kuivõrd remondipersonali, baase, moona, kütust jne kulub samapalju).
Mis puudutab Mach 2 masinate väidetavat üüratut küttekulu, siis see on vaid õige afterburneriga lennates.
Tegelikkuses on turboreaktiivmootori kütuse erikulu nö kN/tonni kohta sama, suurem veojõud koos suurema kuluga toob kaasa suurema kiiruse - niie tegelikkuses maksab lennukilomeeter enam-vähem samas vahemikus.
Samas on selge, et 700 kmh, 10 000 m ja 1 tonn kandejõudu samade kulude juures---hmm, minuarust ebaratsionaalne ost?