"Eesti õhuvägi"

[Kapten Trumm]

Nendest non-nuclear EMP-tehnoloogiatest võime rohkem und näha kui F-16C eskadrillist, mida ühel kenal päeval onu Sam niisama annab. Sellised asjad on ameeriklaste ainumonopol ja neid ei saa ilmselt NATO Euroopa vanad liitlased ka mitte (nagu ei saa nad Stealth-tehnoloogiat, ICBM tõrjesüsteeme ja palju muud huvitavat).

Mehitatud hävitaja ei kao lähimal 25-l aastal veel kuhugi.

Pigem tuleb 21. sajandi lennundusrevolutsioon lähima 10-15 aasta jooksul ja on kaugelt proosalisem kui arvata oskame. Nimelt leiutatakse lennukile külgeriputatavad seadmed, millega tekitatakse plasmapilv ümber lennuki, mis muudab selle radaritele nähtamatuks. Ja selleks ajaks on ilmselt ka leitud lahendus vesiniku kasutamisel turboreaktiivmootoris petrooli asemel.

Selle tehnoloogia järele on maailmas nõudlus olemas, sest maailm on täis (neid on kümneid tuhandeid) konventsinaalseid reaktiivlennukeid, mille lennuressurssi piisab veel 20-40 aastaks, kuid mis vajaks murrangulist täiustamist. Sellele aitab tublisti kaasa ka USA poliitika hoida endal Stealth tehnoloogia ainumonopoli.

Niiet rääkige, mida tahate, mehitatud konventsionaalset (radaritele nähtavat) ja turboreaktiivmootoriga hävitajat lähimatel aastakümnetel väljasuremine ei oota. Sest liiga palju on neid valmis tehtud ja selle peale raha kulutatud.

Nüüd asjast.

Ärme siin eksistentsiaalsete küsimustega ruumi raiska - juttudele, et ei jõua, pole raha jne on vastus üks - kõik on võimalik, kui tahetakse.

Poolale andis Saksamaa paar aastakest tagasi 20 Mig-29 (mille moderniseerimisse ja lahingukõlbulikku seisu viimisele kulutati suuri summasid, sest enamik idabloki eskadrille olid tegelikult lahingukõlbmatud.

Näed, lendavad siiamaani, paljukest see Poola siis Eestist rikkam on?

Arvan, et arv on 1 eskadrill (15 masinat) 3 Balti riigi kohta, üks ühtne remondibaas-teeninduskeskus ja 1 lüli asub pidevalt igas Balti riigis. Nende juurde vähemalt 10 komplekti uusimat õhk-õhk (AIM-9M, AIM-120) ning õhk-maa (HARM, Maverick, Rockeye jne) moona ning radarite segamiskonteinerid, dipoolide ja IR lõksude komplektid.

Kõlab lollakalt, aga nende UAV juurde- lahingukomplekt õhk-õhk moona maksab kahe kasutatud hävitaja hinna, niiet see UAV väga palju raha kokku ei hoia ning eks UAV ise maksa ka midagi.

Näiteks lennukõlbulikke Mig-21 on müüdud nii vähese kui 25 000 dollariga kollektsionääridele. Näiteks 1 Stinger maksab 50 000 dollarit.

Kõige kallim ehk veel maandumiseks kõlbavate radadega ning veel kokku kukkumata angaaridega lennuväljad on õnneks veel olemas. Neid on piisavalt selleks, et ühe raja rikkumisel rünnaku läbi kolida järgmisele.

Ja kui 5-15 masinat hajutada 100 püstiseisva angaari vahel, siis on ikka kaunis suur ettevõtmine ehku peale neid kõiki maatasa tegema hakata.

Mida kindlasti on üheainsale radarile lisaks tarvis - nn malovõsotnaja radarisüsteem piiril. Arvan, et Baltnet reaalselt alla 100 meetri ei näe.

Mingitest L-39, Hawk, Javelin vms tüüpi eelhelikiirusega treeninglennukitest rääkida kui mingist lõplikust tõest õhuruumi lukku panekul ilmselt pole mõtet rääkida. Need on vaid vaheetapp "päris" lennukitele.

Praegu jõuavad Mach 2 hävitajad Leedust kiiremini Ida-Virumaale kui selline 700 kmh maksimaalkiirusega masin Ämarist. Samas ei usu, et selline asja ülalpidamise kulud (kuivõrd remondipersonali, baase, moona, kütust jne kulub samapalju).

Mis puudutab Mach 2 masinate väidetavat üüratut küttekulu, siis see on vaid õige afterburneriga lennates.

Tegelikkuses on turboreaktiivmootori kütuse erikulu nö kN/tonni kohta sama, suurem veojõud koos suurema kuluga toob kaasa suurema kiiruse - niie tegelikkuses maksab lennukilomeeter enam-vähem samas vahemikus.

Samas on selge, et 700 kmh, 10 000 m ja 1 tonn kandejõudu samade kulude juures---hmm, minuarust ebaratsionaalne ost?

[tommy]

Kuidas sobiksid Eestile rootslaste JA-37 VIGGEN tüüpi lennukid.Rootsi moderniseeris 90-date alguses sadakond VIGGENIT moodsale tasandile(kannavad AMRAAM rakette),nüüd aga kantakse jumala tasemel lennukid lihtsalt maha.Pealegi sobiks Viggen Eesti tingimustele(suudab startida ka korralikult maanteelt)Neid võiks Rootsilt vist isegi tasuta saada,relvastus ja muu tuleks nähtavasti juurde osta:

[Kapten Trumm]

Millest tekib arvamus, et F-4 ei suuda maanteelt startida, kui ta on tehtud kannatama lennukikandjal kasutamise mehhaanilist vägivalda, kus lennuk tihti lajatab maandumisel vastu tekki nii, et sädemed lendavad või kus katapuldistardil sikutatakse esitelikust 20 tonnist rasket lennukit paari sekundiga kiiruseni 300 kmh, samuti on võimsalt mehhaniseeritud tiivaga

Viggeniga ja muude ühekohaliste lennukitega on paar "aga".

Esiteks peab 1-2 eskadrilli kohta olema üks treeningvariant ehk nn "sparka". Tavaliselt on tähendab ühekohalisena konstrueeritud lennukile ühe koha juurdetegemine tonnist lisakaalu, mis siis kompenseeritakse a) vähenenud kütusekoguse ja väiksema lennukauguse b) väiksema relvalasti c) oluliselt nigelamate lennuomadustega d) äranuditud pardaaparatuuriga.

Näiteks vene sparkad on tavaliselt vähese lahingukõlblikkusega (Mig-29UB, Mig-25UB - neil pole isegi radarit) või oluliselt lahjemate lennuomadustega (Su-27UB - maksimaalkiiruses kaotus 400 kmh).

Eesti oludes on ekstra sparka pidamine selge raiskamine, eriti kui see toimub niivõrd olulise asja nagu väikese lennuväe lahingulise efektiivsuse arvelt.

Teiseks on elu näidanud, et õhuruumi valvamiseks, suuremahuliseks tööks pardaseadmetega, maa-õhk operatsioonideks vastutegevuse korral ning mitmekesise relvastuse korral on soovitatav teine meeskonnaliige - selsamal põhjusel on enamik juhtivaid hävituspommitajaid kahekohalised.

Veel on konkreetse case puhul see asi, et F-4 on kahe mootoriga ja ilmselt lendab peale Igla või Shilka mürsutabamusi mootorisse ise koju - asi, mis ühemootorilisel lennukil ei ole võimalik.

Ka on F-4 puhul ette näidata lahinguline "CV", mis paneb nii mõnegi masina kahvatuma - sadu allatulistatud lennukeid, edukaid kaugoperatsioone jne - asi, mida rootslasel ei ole - see headus võib olla ka vabalt teoreetiline - nagu venelased kuulutavad omi asju "maailma parimateks".

Ka see on rootslaste kahjuks - sõltuvus varuosadest. F-4 on kasutusel siiski väga paljudes riikides ja ta on unifitseeritud praegu toodetava USA tehnikaga - mootorid, avioonika, laskemoon, varuosad, programmkeeled jne

Viggen on aga ammu tootmisest maha võetud ja teda ei kasuta peale rootslaste keegi. Ehk 5a pärast võib tekkida olukord, kus varuosi ei ole kuskilt saada ning lennukid ei lenda. Viimane on oluline asi - näiteks Saksa Mig-29 reaalne lahinguvalmidus oli kogu aeg olematu, sest venelased tegid tarnetega pardakki ja lõpuks anti need kaelast ära Poolale.

Praegu vähemalt on IMO kõik argumendid F-4 kasuks.

[Lupus]

Hea on lugeda ,et fantaseeritakse siin F-4 ,F-16, F-18 ,Viggen id:-D
Reaalsuses otsitakse praegu võimalust ühe korraliku transport lennuki ostuks . Et saaks oma vägesid ise misioonile viia . Lahinugulennukid jäävad Eestis veel väga pikaks ajaks unistuseks.
Kapten Trumm küsib kui palju on Poola meist rikkam? Neid on 30 miljonit ! Ka kõige kehvemal juhul on nad meist vähemalt 20 korda rikkamad .Ja isegi leedukad ja lätlased saavad palju palju suuremais summasid kulutada oma riigikaitsele kui meie.

[denis23]

Ma arvan et ei ole Eestile mingit õhuvägi vaja. Just oleks tarvis
- ühe transpordilennuki (C160 Transall näiteks), just missioonide jaoks
- ühe väiksemat sorti reisilennuki (a la Cessna Citation) esimeste riigiisade lenutamiseks
- pooltosinat kerget helikoptri (olemasolevad Robinsonid)
- paar suurema kandevõimega helikoptri Päästeametile ja Piirivalvele(siinkohal ma isegi soovitaks osta uusi Mi-17, kuna need on võimsad ning töökindlad, hind on aga väga odav)

Ning võib olla tasuks soetada (või välja juurutada) mehitamata kergete luurelennukite süsteemi (apparaat mille peal on TV kaamera, IR kaamera, lasersihik pluss saatja) ning juhtimispult koos monitoriga. See oleks küll korralik asi kas või nende samade haubitsade ja miinipildujate abiks.

Kõik need teised asjad on absurdsed. See et kord kvartalis Vaindloo saare juures An-26 "lõikab" paarsada meetrit eesti territooriumi ei oma mingit ohtu riigikaitse seisukohalt ning selle olukorra vältimiseks raisata sadu mijoneid kroone on absurd.

See sama jutt Phantomidest on totaalselt jabur, kuna eelkõige tegemist on VANADE aastast 1972-76 valmistatud lennukitega, mille vajadust varuosade jargi on väga suur. Samas, need varuosad ei ole sellel odavad. Ning F4 kuigi see on tõesti korralik lahingumasin ei ole just lihtne ehitusega ning apparatuuriga lennuk. Minu meelest, see on lauslollus osta 30-35 aastat vanu hävitajad.

[Kapten Trumm]

Luftwaffe F-4d on kapitaalselt remonditud ja kõik põhiagregaadid on seal vahetatud uute vastu.

Erinevalt ristist ja viletsusest, mida sakslased nägid oma Mig-29-tega, on F-4 osutunud töökindlamaks masinaks, kuigi see on kaks korda vanem. Praegu on selle vene sodiga poolakad ise hädas. Nende lennukite reaalne lahinguvalmidus on ehk 30%, ülejäänud on kas hoolduses või katki.

Kuna F-4 on tehtud lennukikandja jaoks, on tema plaaner tugevam kui kuivamaalennukite oma ja see seletab ka tema erakordselt pika kasutusea - kui lennukikandjal kannatas masin 5000-7000 lennutundi, siis kuival maal korralike lennuradadega võib selle arvu vähemakt kahega korrutada. Ilmselt nende reaalne eluiga ulatub 2030 aasta kanti.

Ja nagu paljud tehnikalad, on lääne asjade töökindlus ja kvaliteet midagi muud.

Denis, ja mis oleks see lennuk, mida peaks siis osta (paku ainult rahaliselt jõukohaseid)?

Vene omad ei tule kõne alla juba varuosade saadavuse pärast.

Treeninglennukid ei suuda täita selliseid ülesandeid.

Kuskilt aregumaalt mingeid uuendatata Mirage'sid osta pole vist nagu mõtet, lagunevad samamoodi ja lahinguväärtus võrdub lendava märklaua omaga.

Mis puutub Poola 20 korda suuremat rikkust, siis tuletaks meelde tõsiasja,
et Poolal on 24 sõjalennuvälja, 6 eskadrilli lahingulennukeid ning 9 eskadrilli muid lennumasinaid (transpordilennukid, treeninglennukid, helikopterid).

Lahingulennukeid (F-16, Mig-29, Su-22) on kokku ca 140.

http://www.aeroflight.co.uk/waf/poland/polaf4.htm

Niiet kui jaga rikkus 20-ga, siis peaks sama valemiga olema siin 1-2 sõjalennuvälja ning 7 lahingulennukit.

Seega ees pakutud idee omada 1 põhibaas ja 5-ne lahingugrupp ei ole teps mitte laest võetud, vaid taolise rikkusetasemega riigile normaalne.

Lennukitüüpide osas paluks denis23-lt argumente ja paremaid ideid (kui neid on), mitte umbset jaburaks tembeldamist.

[denis23]

"Denis, ja mis oleks see lennuk, mida peaks siis osta (paku ainult rahaliselt jõukohaseid)?"
Milleks kogu see hala et Phantom on suurepärane lennuk võrreldes MIG-29-ga?
Mis sina arvad kas Phantom ei vaja varuosasid ning hooldust? Või et need tasuta jagatakse? Kurat, kui ma vaatan millise hinnaga USA on pakunud
Balti riikidele Avenger ning Javelin rakettkompleksid hakkas mul paha..

Natukene numbreid:

Leedu ostis:

- 8tk avenger SA rakettsüsteemi koos 60 rakettiga (kõige lihtsam ning odavam süsteem turul, kujutab ennast Hummeri koos Stingeriga)
maksumus 31 000 000 USD

- 18tk. Javelin AT rakettkompleksi (moodne kantav AT rakettsüsteem) koos 75 rakettiga
maksumus 10 000 000 USD

Iga kord kui siin foorumis hakatakse halata selle kohta kui töökindlad ning toredad on USA poolt pakutud relvad mina tagasihoidlikult meenutan need kahte tehingut. Nendest ostudest võib veel aru saada, kuna juhul, kui oleks need relvi 10 korda rohkem ostetud, oleks sellest reaalselt ka tolku.
Kuidas on võimalik ülesehitada riigikaitse olukorras kui Venemaa kaitseministeerium ostab 50 tonni kaaluva T-90S tanki hinnaga 900 000 USD ning ameerika liitlased müüvad oma Balti liitlastele õlal kantava Javelin rakettkompleksi koos nelja rakettiga hinnaga 550 000 USD?
Kaasaegsed relvad on juba niivõrd kallis et need ei saa osta lihtsalt selleks et kellegi kompleksid rahuldama.

Kui juba hing tahab viigurdamist, siis ukraainlastel olid saadaval odavalt 1989-1990 vla L-39, peaaegu kasutamata resurssiga. Täitsa kobe lennuk. Ikka väga odavalt.
An-26 need saavad taga ajada küll ja küll....Pooltosinat oleks isegi Eestile taskukohane.

Milliseid ülesandeid ma aru ei saa peab see lennuk täitma?
Õhupatrullimist? Mis moodi see õhupatrull välja näeb? Tõuseb Ämarist, lendab Vaindloo saareni ning hakkab seal tiirutama ning kui AN-26 juhuslikult lendab mööda laseb seda alla?
Või kohe kui An-26 rikub Vaindloo saarel piiri, paneb afterburneri , tõuseb ning kuskil Peterburi kohal saab alatu vaenlane oma palka kätte?

Milleks osta kalleid mänguasju mida ei ole võimalik üleval pidada? Olukorras kus sõjaväel puuduvad ka kõige hädavajalikumad asjad (tankitõrje-, õhutõrje-, luure-, inseneer- varustus)

[Lupus]

Kapten Trumm ma tahaks ka ,et Eesti oleks suurem ,rikkam jne. et me saaks endale lubada korraliku sõjaväe. Aga kahjuks ei ole... Kuigi teades seda kuidas meie EKJ staapides ja Kaitseministeeriumis rahadega tegutsetakse . Siis paneb ikka kukalt sügama küll ,et milleks meile seda jama ikka vaja on?

[Kapten Trumm]

Vene kaitseministeeriumi ja oboronka vahel pole ilmselt tegemist päris 1:1 võrreldava suhtega - näiteks ollakse sunnitud eksporttankide arvelt doteerima kodumaiseid tellimusi.

Mig-23 maksis ka omal ajal 2,5 miljonit rubla, mille riik maksis relvatehasele ja see oli lennuki soetushind kroonu raamatupidamsies.. Mis see teadmine meile annab?

Need hinnad, millega vene armee ostab pole argument, sest tegemist on riikliku struktuuridevahelise raha ühest taskust teise tõstmisega, kus valitsus ütleb, palju hind on.

Mis puudutab maailmaturu hindu (mis kujundatakse vastavalt turuseadustele, siis seal on olukord natuke teine. Vene tank või lennuk on odavam mitte 10 vaid heal juhul 2 korda.

Kui aga lahingus on kaotused nagu Iraagis või Bekaas - 50:1, siis pole raske ette ennustada - poole suurem tehnika arv ei taga võitu.

Kui uue T-80 maailmaturu hind oleks 400 000 dollarit Abramsi 4 miljoni vastu, siis võiks neid tõesti osta ja 10 korda rohkem. Ehk võidaks. Aga senikaua kui T-80 maksab 2 miljonit ja Abrams 4 miljonit, kahtlen vene asja ostmise mõttes.

Mis puudutab lennukeid, siis tegelikke fakte omamata laskub denis23 jälle demagoogiasse.

Jutt on saksamaa relvastuses olevast F-4F-st, milles on esialgsest Vietnami-aegsest F-4B-st järgi vaid väliskuju.

Kogu relvasüsteem ja avioonika vastab F/A-18-le. Milleni Su-27 ja Mig-29-l on veel pikk tee minna.

Samasugust avioonikat ja relvi kasutades on USA lennukid viimase 20 aasta jooksul hävitanud vähemalt 50 Nõukogude-päritoluga lennukit, kandmata õhulahingus ühtegi kaotust.

Mig-29 kaks teadaolevat õhuvõitu alates 1985. aastast, kui lennuk kasutusse võeti on üks Kuuba emigrantide Cessna Kariibi mere kohal ning
üks oma Mig-23 Lahesõjas, mis tulistati alla F-15 pähe oma piloodi poolt.

Ei kõla just uhkelt eks?

Samal ajal on Saksa õhujõud tunnistanud, et 40 aastat vanade F-4 kasutamisel on nende lahinguvalmiduse aste umbes poole kõrgem ning avariisid, õnnetusi ja muud jama tunduvalt vähem.

Kuna F-4F kasutab fire-and-forget tüüpi AMRAAM rakette, siis praktiliselt on ta võimeline tulistama korraga 4-6 Mig-i, laskma raketid välja, keerama otsa ringi ja põgenema.

Ühestki lennukist pole kasu, kui lahinguvalmidus on 20%. Sakslaste kogemus Mig-29 kasutamisel näitas seda ilmekalt. Et saada Mig-29 eskadrillile lahinguvalmidus, mis vastab muudele NATO lennukitele, läbisid lennukid saksamaal moderniseerimise, mis võimaldas pikendada nende eluiga enam-vähem arvestatava tasemeni. Seejuures võeti maha mitmed seadmed, mida tänapäeval loetakse ohtlikuks - näiteks laserkaugusmõõtja, millega võis õppustel teise piloodi pimedaks muuta.

Need on tegelikust elust võetud faktid.

Mis puudutab 900 000 dollarilis tanke, siis Eestile ei müü Venemaa neid mitte mingi valemiga. Seega pole mõtet siin seletada vene relvade ostmise kasulikkusest. Eesti saab parimal juhul osta vana rämpsu kuskilt Indiast või Ukrainast, mille lahinguväärtus on samasuur kui märklaual lasketiirus.

[denis23]

Ei, Kapten Trumm, demagoogiaga tegeled kahjuks sina.

Mina ei viitsi siin vaielda mis on parem kas F-4F või MIG-29 (kui ma sooviks seda teha siis oleks sulle suutnud ka tõestada vastupidist sinu poolt öeldule, näiteks küsimusega, mitu lennukit aktiivselt töötava ECM jaamaga oli allatulistatud maailmas keskmaarakettiga ning mis juhtub siis kui asi ikka jõuab visuaalse lähilahingusse) Aga ma ei räägi praegu sellest.

Mis on minu väide see on et Eesti ega kogu Baltikumi dimensioonis pole mõtet soetada ei uusi ega pruugitud hävituslennukid, ükskõik mis tootja omad, kuna puudub ühtegi riigikaitse perspektiivi milles see võib tarvis minna, samal ajal kui armeel puuduvad selgelt ülihädavajalikud asjad.

[Soobel]

Denis, teemaks on EESTI ÕHUVÄGI ja mina saan aru, et siin arutatakse, milliseid lennukeid Eesti õhuvägi VÕIKS soetada, mitte seda, KAS ÜLEÜLDSE peaks eesti õhuvägi lennukeid soetama.

Kui valida, kas osta sama raha eest vana lääne masin või uus vene masin, eelistaksin mina esimest. Lihtsalt näen töö juures, kuidas tuttav ostis 10aastase mersu, vahetas sellel mingid rattalaagrid ja amordid ära ja pole rohkem üldse torkinud. Samas teine nõukogude tehnika suur austaja püherdab pidevalt oma tuliuue Lada all ja käib garantiiremondi vahet.

Kuni venemaal joomine ei lõpe ja korralikku tööd ei hakata tegema, ei maksa sealt ka masinaid osta. (veel vähem tasub neis osta hiinast)

[denis23]

Aga palun mina olen ju vastanud:

"Ma arvan et ei ole Eestile mingit õhuvägi vaja. Just oleks tarvis
- ühe transpordilennuki (C160 Transall näiteks), just missioonide jaoks
- ühe väiksemat sorti reisilennuki (a la Cessna Citation) esimeste riigiisade lenutamiseks
- pooltosinat kerget helikoptri (olemasolevad Robinsonid)
- paar suurema kandevõimega helikoptri Päästeametile ja Piirivalvele(siinkohal ma isegi soovitaks osta uusi Mi-17, kuna need on võimsad ning töökindlad, hind on aga väga odav)"

Sellest jutust et 10 aastat vana mersu hooldust ei vaja - sorry olen just mersu teenindusest tulnud ning ilmselt minule see jutt ei mõju väga usutavalt. Soobel kas sina ei olnud EVR-is palgal? Kuidas siis on need 30 aastat vanad vedurid mis ameerikast osteti? Kas on parimad kui uued vene omad?

[Soobel]

Olen jah raudteel tööl. C30-vedurid pole 30 aastat vanad, vaid 20aastat vanad ja läbinud enne siiatoomist kapremondi.
Jah, on küll paremad kui vene vedurid. Suletud on hoolduspunktid Tallinnas ja Narvas ja Tartus. Hiljem selgus, et ameeriklastest jääb väheks ja osteti sisse paar vene vedurit. Siis leiti, et Tartu thp sulgemine oli viga ja neid vene vedureid hooldatakse praegu mingis teeremondi seadmete kuuris. Ameerika vedurid püsivad ise koos, neid ei pea lukkseppade hordid peale igat ööpäeva sõitu üle koputama ja kokku kruvima.

Ega jah 10aastane mersu ilma hoolduseta sõida, küll aga ei pea pidevalt tema kõhu all püherdama. Mul oli omal ajal nõukogude autotööstuse ime Moskvitš ja sellel tuli küll igal aastal enne ülevaatust näiteks roolimunakad ära vahetada. Kui mersul mingi jupp läbi läheb, ta maksab jah palju, aga kui ära vahetad, võid selle jupi olemasolu 10-15aastaks ära unustada.

[denis23]

Ise enesest, hoolduse vajadus ei ole mingi näitaja, asi ikka tuleb kompleksis vaadata. 20 aastat vana tehnika on 20 aastat vana tehnika.

Olen rääkinud näiteks vene tsiviilpilootidega. Praegu venemaal kasutakse umbes 97 lääne päritolu reisilennukit, umbes 2/3 neist on vanad masinad.
Isegi kaasaegsete mitte kõige õnnestunud uute vene masinate taustal vanad lääne masinad nõuavad palju hooldust ning remonditöid. OK, lennunduses on veel olukord teistsugune, seal peale 9-11 sai osta Nevadas seisnud 3-4 aasta vanused masinad võileiva hinnaga. Kuid B-737-200 mis on just 20-30 aastat vanad on täielik juust - paranda või mitte.

Mis on minu lühike kokkuvõtte. Kogu aeg on olnud hävituslennukite teoorias üks või teine dominanta mis lähtus sellest milline oli viimase sõja stiil.
Alguses oli ikka manöövrilisus (kuni 50 keskpaigani)
Siis tuli vastassuunalise rakettlahingu idee (kuni Vietnami ning Lähisida sõdadeni)
Siis tuli jälle manöövrilisus (kuni AMRAAM tulekuni)
Ning hetkel seda võetakse nagu järjekordse kivisse rajutud valemi.
Tegelikult, ega midagi suurt pole muutnud. Eks nii nagu rakettid kogu aeg muutuvad täiuslikumaks nii ka ECM ja muu kaitse on täiuslikum. Reaalselt olen täiesti kindel et aktiivse ECM häirete olemasolul, on keskmaa rakettide effektiivsus üsna madal. Ning asi ikka taandub sinna kus ta on olnud jatkuvalt alates IMS ajalt. Ning see on lähidistantsil lahing. Ning selles olukorras, ma arvan F4 olgu see mis tahes modifikatsioon elab hästi vähe. See ongi see mida mina tahtsin öelda.

[denis23]

Tõepoolest, see on natukene offtopic aga kõik vist mäletavad, et lääne autotehnika toomine eestisse algas 80-ndate lõpus ning tol ajal veeti sisse 70-lõpu 80-alguse autod (Datsunid, Ford Taunused, Opel Asconad, VW Golf I jne jne) . Juba 90-ndate lõpuks olid need autod linnapildist täielikult kadunud. Samas, nende vanuseskaaslastest vene autod ikka tihti tulevad ette. Nii et võtmesõnaks on siin eelkõige varuosade kättesaadavus ning hind.