Uued käsirelvad EKV-le

[HeiniR]

Miks seda Sig516 sellepärast kohe maha teha. Isegi esialgu mõtlesin,et huvitav valik,kuid pigem tootja poole pealt. Mudelina peaks ju olema sisuliselt sama,mis HK416. Neid AR15 tüübi tootjaid on aga väga palju, nii väikseid kui suuri ning noori ja vanu. Pigem võib seal taga olla midagi rohkemat, nt tooteliini Eestisse paigutamine vms ( aastas 1000 tk). Aga see kõigest spekulatsioon, mõni aeg tagasi oli selline idee ka ühel endisel EKV ohvitseril, kuid sellise idee elluviimisel on riigipoolne tellimuste esitamine hädavajalik,sest kohalik elanik tänasel päeval omale Nt TLK-st antud Sig' i semiautot 2000€ eest naljalt ei osta - hea relv ka KL meestele,aga paraku hind samuti krõbe.

[kaur3]

Eeldades, et jutt käib tõesti ainult skautidest ja uskudes Sigi kuulukaid, võib Sigilt välja rääkida väga hea hinna, sest nad saaks maailma mõistes väga väikese üksuse varustamise abil külge reklaamteksti used by NATO elite infantry, proven in combat. HK-l ja FN-l ei ole vaja midagi tõestada. Iseasi on küsimus, kas EKJ tahab olla katsejänes. Siin on igasuguste modifitseerimistega juba katsetatud küll ning veel.

[Kapten Trumm]

Mulle ausalt öelda jääb tiba segaseks, mis motiivil ostetakse tundmatuid loomi?
Miks mitte nt Galili uusi mudeleid, mis on ikka koledat moodi "combat proven"?

[alban]

Mulle ausalt öelda jääb tiba segaseks, mis motiivil ostetakse tundmatuid loomi?
Miks mitte nt Galili uusi mudeleid, mis on ikka koledat moodi "combat proven"?

SCAR ja 417 on tunduvalt rohkem lahingus testitud kui Galil ACE-i. Ausalt öeldes ei tea ühtegi sõda kus seda kasutatud oleks, kes seda üldse kasutavad?
Minu teada käib ka Eestis asi nii, et eriüksused testivad erinevaid asju, annavad oma hinnangu taktikalis-tehnilistele omadustele ning seejärel liiguvad variandid nende otsustajate lauale kes kaaluvad ka n.ö pehmeid väärtusi nagu asjade hind, võimalikud diilid, poliitilised suhted jne.

[Kasutajanimi]

kes seda üldse kasutavad?

Wikis nimekiri olemas, nagu tüüpiliselt:
https://en.wikipedia.org/wiki/Galil_ACE

Oletades, et tegu on kõigest vana end tõestanud süsteemiga uues kuues, tähendaks et pole eriti midagi mis võiks valesti minna. Peaasi, et kusagil plastosad sulama ei hakka nagu G36-le süüks pandi.

Ja üsna mitmed riigid on seda juba litsentseerinud.

[Kapten Trumm]

Galil ACE on oma sisemuselt pea 1:1 vana Galil, mis on kõrbesõdades eestlaste käes end igati õigustanud püss - olles kahtluseta kõmulise relvatehingu kõige õnnestunum osa.
Põhilised täiendused on tihendatud lukukoda (et sodi ei satuks sisse) ja Galil Snaipri päästemehanism (et laskur vähem relva ära tõmbaks päästmisel).
Seega vana hea Galil, lihtsalt paremaks tehtud.

[Kasutajanimi]

Ja muidugi on ACE kergem kah, SAR vs ACE22 (332mm torud) kaaluvahe on 450g. Ma sain hiljuti esmakordselt (norra) G3 näppida ja soovin öelda ainult - tahan galili tagasi.


Sirvisin ükspäev wikipedias artikleid püsside kohta. Vaatasin, et isegi türklased said millegagi maha. Okei siis... https://en.wikipedia.org/wiki/MPT-76

Kuid selle kaal 4,1 kg tundub tänapäeval ikkagi raske. Päris ikka nii ei ole, et iga riik võtab ühel päeval kätte ja teeb omale (kvaliteetse) püssi. Muude omaduste kohta raske infot leida, ainult üks video youtube'is kus ühed ameeriklased lennutati kohale seda proovima. Nimetusest järeldan,et mingi rahvusliku eneseuhkuse laine peal võeti asi kasutusse.

Mingit konkurentsi ei paku Galilile nagunii.

[alari]

Sirvisin ükspäev wikipedias artikleid püsside kohta. Vaatasin, et isegi türklased said millegagi maha. Okei siis... https://en.wikipedia.org/wiki/MPT-76

Kuid selle kaal 4,1 kg tundub tänapäeval ikkagi raske. Päris ikka nii ei ole, et iga riik võtab ühel päeval kätte ja teeb omale (kvaliteetse) püssi. Muude omaduste kohta raske infot leida, ainult üks video youtube'is kus ühed ameeriklased lennutati kohale seda proovima. Nimetusest järeldan,et mingi rahvusliku eneseuhkuse laine peal võeti asi kasutusse.

Mingit konkurentsi ei paku Galilile nagunii.

Kui seal wikipedias veidi linke vaadata, siis selgub, et tegemist on HK416/7 koopiaga, millele on tehtud veidi muudatusi. Seega Galilile pakub kindlasti konkurentsi.

[Kapten Trumm]

Relva valikul peab silmas pidama seda, et kas sul on kaadriarmee või rahvaarmee. Millega käib Scouts missioonil, pole tegelikult tähtis.
Mulle arusaadavalt on Eesti SA armee rahvaarmee. Rahvaarmeel peavad olema rahvaarmee relvad. Kalasnikovi süsteemi relv on selgelt rahvaarmee relv ja G3 oma derivaatides ei ole. Rahvaarmee relva põhinõue on võimalikult lihtne ehitus, käsitsetavus, õpetatavus ja töökindlus igasugustes oludes. Praegu valges ilmas (kui jätta mõnel pool toodetavad Kalashnikovi kvaliteetsed derivaadid kõrvale) ei toodeta ühtegi rahvaarmee relva, mis poleks Kalashi süsteemiga. See, mis on samaväärse töökindlusega (HK416) on aga rämedalt kallis (ja pole teab mis lihtne ka).

Üritage nt kinniseotud silmadega võtta osadeks lahti Galil ja AK-4, see on parim võimalus oma nahal kogeda. Need, kes on pidanud üksusele ühte või teist koolitama, saavad vast pareminigi aru. Muidugi on lahe, kui eriüksused testivad relvi, aga arvan, et kordusõppusele kutsutud, kellele tehakse mingi tunnine kiirkoolitus, oleks palju objektiivsem info allikas, sest sõtta lähevad just taolised.

[alban]

Üritage nt kinniseotud silmadega võtta osadeks lahti Galil ja AK-4, see on parim võimalus oma nahal kogeda. Need, kes on pidanud üksusele ühte või teist koolitama, saavad vast pareminigi aru.

Järelikult on s..t õpetaja olnud. Minu üksus läheb praegu Galililt üle AG3-le ja olen teinud AK4 baasil õpet oma võitlejatele. Kõik on hakkama saanud, ei ole keegi kurtnud, et mõistus ei hakka peale või ei saa asjast aru.
Teiseks on G3 minu teada Kalashnikovi järel teisel kohal enamtoodetud/kasutatud automaat maailmas. Ei saa sugugi väita, et see"rahvaarmee" relv pole.

[Kapten Trumm]

Muidugi hakkab mõistus peale. Lihtsalt erinevalt Galilist võtab see tunduvalt rohkem aega, relvade hooldus on vaevarikkam (ja ajamahukam), tõrkeid on rohkem, relva laskevalmis seadmine/salve vahetamine on tülikam jne jne jne.

Galil on igas mõttes samm edasi.

[A4]

Ma ei ole kindlasti mingi G3-e fänn (olen oma aja- ja reservteenistuses kokku puutunud nii Galili, AK-4 kui MP-5-ega ja ilmselgelt annab Galil praktiliselt igas mõttes G3-e derivaatidele silmad ette), aga ei saa eriti nõustuda väidetega, et G3 pole rahvaarmeele sobiv relv (või õigemini, rahvaarmeed seda ei kasutaks ilma suuremate probleemideta), või et G3 (ümber)õpe on väga keeruline ettevõtmine.

Lääne-Saksamaal ja Norras (G3) ja Rootsis (AK-4) külma sõja ajal ju sisuliselt rahvaarmeed olidki ning kõigi nende jaoks vorbiti neid G3-sid ja derivaate ka sadades tuhandetes eksemplarides. Võrdlused uuemate relvadega (või Kalašnikovi tüüpi relvadega) pole kindlasti G3-e kasuks üldiselt, aga ei ole eriti kuulnud, et Saksa, Norra või Rootsi rahvaarmeedel nende relvadega ületamatud probleemid ja raskused oleksid olnud. Aafrika neegritest ei ole mõtet vist isegi selles plaanis rääkida.

Väljaõppe osas – mäletades seda, kui kaua kestis ajateenistuses juba üsna lihtsa Galili ajateenijatele õpetamine (võib-olla olid kehvad instruktorid), olin ka mina üsna skeptiline selles osas, et kui lihtsalt ja kiiresti on teostatav G3-e derivaatidele õpetamine või ümberõpe meie reservväelastele-kaitseliitlastele, kellede väljaõppeaeg on paratamatult väga piiratud. Kuni osalesin kevadel ühel õppekogunemisel üksuse koosseisus, kelle tabelrevastusse kuulusid MP5-d, mis teatavasti on G3-e vähendatud mõõtudes (aga muidu praktiliselt identne) koopia. Ja võta näpust – eeldatavalt mitu tundi kestma pidama pusimise asemel piisas ühel staažikal veeblil vähem kui tunnist ajast hands-on õppetööst ja pärast seda polnud reservväelastel mingeid probleeme MP5 kokku-lahti paneku, hooldamise ega kasutamisega. Jah, loomulikult ei toimunud relvade puhastus kohe nii kiiresti, kui see oleks toimunud sama asja nädalaid ja kuid praktiseerinud ajateenijatel või tegevväelastel, aga põhimõtteliselt said kõik oma relvade hooldusega täiesti normaalselt ilma kõrvalise abita hakkama. Seejuures oli tervel real juhtudel tegemist selliste reservväelastega, kes polnud varem üldse kuskil teenistuses olnud või sõjaväerelvasid käes hoidnud (samas oli tegemist üldjuhul kõrgharitud inimeste ja vabatahtlikega, kelle motivatsioon ja õppimisvõime võib olla suti suurem nt kohustuslikus korras kohale aetud täiendreservi meestega võrreldes).

Aga veelkord – loomulikult oleks parem, kui kogu struktuuril oleksid 5,56mm, kerged, kompaktsed, kokkukäiva kabaga, lihtsalt puhastatavad ja kokku-lahti-käivad, töökindlad ja vastupidavad automaadid. Iseasi, kas korraga kogu struktuurile selliste uute relvade hankimine kaalub ülesse sellele kulunud raha ja marginaalse (kui mitte olematu) tegeliku võitlusvõime tõusu. Selles mõttes ei poolda ma tegelikult ka seda Scoutside eelisvarustamist, sest need valikjalaväelased peaksid tegelikult saama töö tehtud ka AK-4-ga, kui vaja on.

[Kapten Trumm]

Olen näinud taolise tunniajase G3 süsteemi tulemusi juba mõnda aega - ei kiida.
Arvan, et tean, millest räägin, olen mõlemat õpetanud (nii algtase kui ümberõpe), ise eksamid teinud (mitte tunnised jamakursused) ja suudan mõlema relva võtta kinnisilmi lahti ja panna kokku. St kujutan elavalt ette, kui palju on üks või teine keerukam/probleemsem.

Ja see rahvaarmee värk:

aga ei saa eriti nõustuda väidetega, et G3 pole rahvaarmeele sobiv relv (või õigemini, rahvaarmeed seda ei kasutaks ilma suuremate probleemideta), või et G3 (ümber)õpe on väga keeruline ettevõtmine.

Lenin armastanud öelda, et tõe kriteerium on praktika.
Vaatamata rohkearvulistele uurimustele 7,62 kuuli paremusest kuuma missioonidel (loe mustades tingimustes, kus alati pole võimalik 24h järel relva hooldada) pole seda üle 10 aasta miskipärast kasutusele võetud. Ainus erand on täpsuspüssid, mis viimases otsas on skautide fotodele ilmunud (nt Hispaanias). Et nt Norra Afganistanis kasutas - noh, võib-olla oli põhjus selles, et armeel ei lastud valida ja kodus polnud, kuskohast valida. Külma sõja ajal polnud ka paljudel riikidel valikuid.
Meil see valik kümme+ aastat siiski oli.

[trafomees]

G3/AK4 on kingitus ja kingitud hobuse suhu ei vaadata.

Olgem õnnelikud, et meil on vähemalt nüüd korralik hulk lahingrelvi. Aga kurb on küll ,et meie riik kasvõi vanade kalasnikovide näitel need Iraaki ära kinkis või püstoleid hävitas uute nimel, sest need relvad oleks võinud ka ära konserveerida ning lattu seisma panna. Kunagi pole laos seisvaid relvi palju koos laskemoonaga.

[Kapten Trumm]

Jah, seda küll, vähemalt AK4 tuli kingitusena.
Ära antud Kalashid aga olid väga trööbatud ning nende kvaliteet polnud isegi NSVL toodangu tasemel, rääkimata siis Galilist.
Kui uutest relvadest räägitakse, siis loogiline lahendus on, et kasutatakse kasutusel olnud relvasüsteemi edasiarendust.
Nt USA M16A1-M16A2-M4.

Selle loogika järgi oleks järgmine relv kas Galili või G3 edasiaarendus.