Tsivilisti panus riigikaitsesse?

[Fucs]

.

[Martin Herem]

Mõte pole paha, kuid sa vastasid sellele ise .
Samas ühtteist ka tehakse. Pioneerid on juba aastaid oma endisi "õpilasi" ja sõpru Vaikusega enne Tormi treeninud. Mõnele asjast huvitatud reservväelasele oleme pakkunud võimalust tegevväelastega kloos tiirus käia.
Aga et lihtsalt tänavalt tulnud kodanikele selliseid asju korraldada ... palju kisa vähe villa.

[Fucs]

.

[Kapten Trumm]

Mina ootan oma 2-te M14-t, mida kunagi KAMINA kantsler lubas. Aja jooksul on huvitatud ja uuritud veidi rohkem M14 ja AK4 hingeelu. See peaks olema tõenäoline relv, mille saab kätte SA ajal. Laskmise täpsuse üle ka eriti ei kurdaks. Omapoolne panus oleks sellisel ajal siis ka täiesti tuntav ning arvestatav. Kes näeb, see näeb.

Kamina kantsler neid ei lubanud, ettepaneku tegi (ja sellest ka Kaitse Kodus enne nõusoleku saamist rääkis) tollane Logistikakeskuse ülem kol Tamm (kes ka elupõline KL-lane on). Ühtlasi korraldati malevate meililistide kaudu ka sooviavalduste kogumine. Põhja lasi selle idee kaitseministeerium, pugedes riigivaraseaduse taha, kus riigivara "just like this" müüki eraisikule pole ette nähtud. Kas selle põhjuseks oli juuratibide enda tarkus või anti korraldus see asi formaalsel ettekäändel põhja lasta ministeeriumis kõrgemalt poolt (vältimaks suurema arvu lahingrelvade sattumist KL liikmete kätte), pole kahjuks au teada. Jutt oli M14 ja Sky vintidest, Makarovi ja Colti püstolitest.

[ruger]

Minu arvamus oli ka selles, et analoogseid õppetunde ja relvaõpet tehakse siis ju ka keerulistel aegadel reservistide tulekul relvade sisselaskmiseks jne. Siis peaks ka sellist reservi-reservi väljaõpetama hakkama. See, et koheselt mittesõjalise väljaõppe saanud või vene ajal väljaõppe saanud isikud kõrvale aetakse, et neid ei ole vaja, minu arvates riigikaitselisel eesmärgil eriti pädev ei ole. Loomulikult on see raskesti õpetatav seltskond, kuid kuskilt peaks ka sellist seltskonda õpetama hakkama. Ei saa just öelda, et see on puutumatu tagavara ja ei tohigi õpet saama, kuid mundrikandjad peavad arvestama, et nemad on ka kodanikud, kellel on õigus saada vajadusel väljaõpet ning õigus ka riiki kaitsta relv käes. Ka neil on pered ning maa. Suhtumine nendesse, et amatöörid ja ei kõlbagi väljaõpetada, kuna eelpool mainitud tingimused täitmata, tekitab olukorra, kus ka on selliseid isikuid relv käes liikvel ja on ühe ja teise poole ohvrid. Kus need amatöörid nüüd välja astusid, kelle poolt võitlema hakkavad, kohe relvitustada, muidu saavad veel meile väljaõpetatutele veel ohtlikuks. Meil peaks olema siiski laiapõhine riigikaitse. Riigi kaitsmine on meie kõikide ülesanne. See olekski KV jaoks mõttekoht, kuidas selliseid isikuid ära kasutada ja välja õpetada, kui selleks aeg käes.

[Martin Herem]

Ma hakkan Ruger sind aina paremini mõistma - selgitan seda privas. Kuid ühte ma ütlen: loe mõttega!
Mitte kedagi ei lükata kuskile kõrvale, kui ta seal kõrval juba on. Selgitan veel kord. Meil on tänaste arvestuste järgi vahendeid umbes 20 000 võitleja jaoks. Need võitlejad õpetatakse meil välja ajateenistuses, täiendõpetatakse õppekogunemistel ja KLis.
EKV teenistuses on käinud kaugelt üle 40 000 kodaniku. Neist viimased 5 aastat teeninud, täidavadki selle 20 000. Arvestust peetakse loomulikult kõigi üle, ka nende kes elus-terved, alla 60, teeninud NAs või üldse mitte.
KV keskendub peamiselt aga siiski ajateenistuse väljaõppele ja nende viimase 5 aasta jooksul teeninud (õppinud) kodanike täiendõppele. Tuleb tunnistada, et tegelikult kuulub 20 000 hulka ka reservväelasi, kes on teeninud kunagi NAs või 20 aastat tagasi EKVs vms. Neil on tahe, KVl vajadus, ja nii neid roteeritakse ühest üksusest teise, hoides neid pidevalt kiirreageerimises.
KL keskendub oma väljaõppes veidi teise jaotuse põhjal, kuid tegeleb siiski vabatahtlikult organisatsiooniga liitunutega.
Lisaks on KV-l plaanid, kuidas täiendõpetada ohu või sõja korral reservväelasi, keda kasutatakse üksuste täienduseks kaotuste korral.
See kõik on üsna töömahukas igal tasandil. Näiteks: Viru JP ohvitser tegeleb igapäevaselt ajateenijate väljaõppega, mingite haldusküsimustega, osaleb toetusena mingitel õppustel ja kindlasti tegeleb oma SA üksusega. RÕKid paistavad välja siis, kui toimuvad tervele pataljonile. Nö veealune osa on aga juhtide ja spetsialistide RÕKid, mis on lühikesed ja väikesele arvule. Need võtavad samuti oma aja. Peamine aga - sellega suudame me tagada 20000 ametikoha täitmise sõjaaja üksustes. Samuti peame me nii võimalikuks täienduste korraldamise.
See kõik oli nüüd pikk sissejuhatus küsimusele: Milliste vahenditega (raha, asjad, inimesed, aeg), millistele kodanikele ja millisel eesmärgil, peaks KV tegema veel täiendavat väljaõpet? Ma olen kindel, et enam vähem mõistlikud vastused saab anda igale punktile. Kuid seejärel tuleb küsida veel: Kas see on tõhus (hinna ja tulemuse suhe)? Ja vot siin on tegemist enamasti tunnetusliku mõõtmisega, mida mõjutavad ka emotsioonid. Ühed peavad kõikide tervete kodanike pidevat sõjalist väljaõpet väga oluliseks, teised peavad sellele kuluvat ressurssi liiga suureks võrreldes tulemusega. See on tegelikult väga paljude siin foorumis toimuvate vaidluste põhjuseks.
Seepärast Ruger, sa jäädki täiendavast või põhja andvast väljaõppest ilma, kui see ei lähe ajateenistusse, ei kuulu kiirreageerimisüksusesse, ei ole mingil moel end vajalikuks teinud ja sellega pidevat SA ametikohta saanud, ega kuulu KLi. Sind ei lükata kõrvale, sinuni lihtsalt ei jõuta. Tegelikult võiks öelda, et sa ise seisad kõrval. Kuid see ei ole halb ega vale. See on normaalne. Ja kuna sul sõjaajal konkreetset ülesannet ei ole, siis pole sul ka hetkel mingit õigust, saada X mahus või teemas väljaõpet. Küll aga on sul õigus muuta oma positsiooni selles küsimuses. KL on neist lihtsaim võimalus.

See, et koheselt mittesõjalise väljaõppe saanud või vene ajal väljaõppe saanud isikud kõrvale aetakse, et neid ei ole vaja, minu arvates riigikaitselisel eesmärgil eriti pädev ei ole.

Ma loodan, et minu pädevus antud küsimuses sai veidigi tõestust. Kuigi ma arvan, et sa pidasid silmas kompetentsi Lõpetuseks vastuse "mõttekohale": Sinusuguste kodanikega hakatakse tegelema teatud ohu suurenemise hetkest. Enne seda hetke, ei peeta tegelemisega kuluvat tõhusaks investeeringuks.

[Martin Herem]

Millised on täna need takistused, mis ei võimalda KL liikmetel oma relva kodus hoida? Küsimus ei ole relva margis. Kas see jutt M14 teemal, ei ole mitte "udutamine"? Minu arvates ei oma kol-ltn Tamme ettepanekud erilist kaalu teemas: tsivilisti panus riigikaitsesse. Või täpsemalt, see ei lahendaks juba lahendatut ... või?

[Kapten Trumm]

M14 saagast kirjutasin seepärast, et mitte hägustada, vaid seepärast, kuidas asi oli.

Aga selle nutu juurde "riik ei anna mulle rolli", no minuarust jääb ikka palju meeste tahte taha, kui esimene selline suurem katsumus nagu baasõppekursus, läbitakse 30-50% poolt - see on kõigest mõned nädalavahetused, algus laupäeva hommikul ja lõpp pühapäeva pealelõunal, teatud teemadel, kui õpe linnas, saab ööseks koju magama kah.

Et asi pole mitte "riik ei anna rolli", vaid rolli tahtjatel on asjast valed ootused või vähevõitu tahtmist.
M14 ei puutugi asjasse, neid oleks nagunii jagatud samasugustel alustel, nagu riigirelvi koju.
St mitte igaüks pole saanud, lihtsalt algse plaani järgi oleks KL-lane saanud relva omanikuks.
Kuid see ei tähenda, et oleks lastud tekkida mingil pardakil - nõuded ja kontroll olnuks selle plaani teostumisel analoogsed.

Millised on täna need takistused, mis ei võimalda KL liikmetel oma relva kodus hoida?

No sellest asjast on praktikas suudetud kummaline protsess tekitada ning prognoosin, et paljud soovijad ei saa sellest aru (mida näitab suur hulk valest otsast asju ajavaid tegelasi) või lihtsalt pelgavad neid eksameid. Ütleme nii, et mingi hästiõlitatud vurinal töötava süsteemiga tegemist pole,ülalpool võiks endalt küll korra küsida, et kas on ikka kõik tehtud osaliste asjadega kurssi viimiseks ja asjaajamise ladusaks korralduseks....asja kreemiks on mõistagi kaadrikoosseisu tahtmatus/ajapuudus asjaga tegeleda (no milleks teha lisatööd ja võtta riske, et midagi juhtub...).

[USP]

Tsivilistist on palju kasu kui ta hangib endale 5 mobiiltelefoni ja 5 kõnekaarti ning omab mõne(de) oma piirkonna KL üksuse võitlejate kontakte. Jäädes vastase tagalasse võib ta tegutseda tulejuhina või anda infot vastase tegutsemise kohta. Loomulikult peab see info ka üles suurtükimeesteni/miinipilduriteni jõudma...

Lihtne, onju?

[TALUPOEG TALUJA]

Tsivilistist on palju kasu kui ta hangib endale 5 mobiiltelefoni ja 5 kõnekaarti ning omab mõne(de) oma piirkonna KL üksuse võitlejate kontakte. Jäädes vastase tagalasse võib ta tegutseda tulejuhina või anda infot vastase tegutsemise kohta. Loomulikult peab see info ka üles suurtükimeesteni/miinipilduriteni jõudma...

Lihtne, onju?

Kas mitte elekter ja telefon ei kao esimeste asjadena .......+ poest ei saa ei raha eest ega ka kaardiga midagi osta. Pealegi poes müüdavad telefoniakud on nii viletsad,et ei saa sõbraga pikemalt lobiseda.... mis siis muust rääkida.

[USP]

Ei juhtu selle mobiilisidega midagi! Ega sõja tõttu elu seisma ei jää.

[TALUPOEG TALUJA]

Ei juhtu selle mobiilisidega midagi! Ega sõja tõttu elu seisma ei jää.

Ma olen näinud kunas tanklas vool ära kadus. Toodi generaator välja küll aga peale suurt jantimist ei tulnud sellest bensu kättesaamisest midagi välja..... Võibolla harjutamine teeb meistriks aga vaatepilt oli nadi.

[ElrikThunderson]

Midagi ei ole teha proua, lastele sai ju lubatud...

Ei hakanud uut teemat tegema ja postitan oma lora siia. Kes tahab see loeb.

Ühesõnaga ma ei taha kedagi alarmeerida aga nüüd te olete küll paraja portsu otsas. Sest mõtlesin mis ma mõtlesin, välja ei mõelnud, hoopis kaitseliitusin.

Niisiis. Kui lugupeetavad pahaks ei pane ja diletantidel ka militaarias lubavad sõna võtta. Diskleimer ka ette, et ma ei tea relvadest veeranditki niipalju kui lugupeetavad ja kirjeldustes eksin kindlasti juba põhiterminites. Et midagi uut ma ei ütle ja vana korrata ka ei oska. Aga äkki mõnel minusugusel on huvitav lugeda.

Minu viimane põhjalikum relvakogemus (et ise tassid, ise lased, ise nühid) oli AKM aastal 1999. Nüüd siis lugupeetavate lahkel loal minu esmamulje "rootsi aerust". Või tegelikult ju "saksa aerust" norra moodi elik AG3.

Esimene mõte põhjagermaani kaunitari käte vahel hoides, et see on üks suur tüdruk. Raske ja pikk. Aga sümpaatne. Kuidagi usaldusväärne tundus, et noh tummine tükk ikka, mitte mingi tilulilu. Kokkukäiv kaba ainult tundus liig õbluke ja õlatoe vertikaalosa kuidagi imeliku kujuga ja lühike.

Vinnastushoob vasakul pool - mugav. Aga harjumatult kaugel ees. Isegi minu käpaga vaja natuke küünitada.
Vinnastamisvõimalus ka kaitseriivis olles - mugav. Vinnastushoova sättimine sinna unkauku tundus esmalt natuke kummaline aga harjusin ära.
Kaitseriiv ise siuke pööratav nupp, mitte mingi ukseriiv ja käib ainult parema käe pöidlaga maha - mugav.
Parema käega relva hoides vasakuga salve allapanek ja vinnastamine - krt võttis käe korraks vibama, harjumatult raske tükk ikka.

Ja siis nagu ikka, sätid oma tüdruku hellalt lebomatile pikali, ise käntsti talle peale ja asud asja kallale ehk siis "lamades laskeasend võtt ja oma sihtmärkide pihta üksiklaskudega". Tugeva tagasilöögi eest hoiatati ette aga see ei olnudki isiklikult probleem. Suurem probleem oli esimese paari ilmkäraka valjus. Sest et kõrvatropid kippusid kuhugi kõrvast välja ära keerduma ja ka läbi nende oli pauk üsna vali. Vähese harjutamise viga ilmselt aga eks ka padrun ole soliidne.

Teine vähese harjutamise viga oli norra kaunitari korralikult õlga sättimine. No ei leidnudki sellist asendit kus me mõlemad õnnelikud oleksime. Kaba saab regullida ka minusuguste ahvikätega tegelaste jaoks pikemaks aga ikka polnud nagu päris see. Eks ma pea lihtsalt lasketehnikat nühkima kuni selgeks saab. Märklauda õnnestus esimese kolme kuuliga vaid ehmatada, järgmistega läks juba paremini ja mõnega sai isegi pihta. Paljukest seda valget aega meil ongi, sest mingil hetkel tabasin end huupi kõmmutamast, kuna tagumise dioptersihiku ava kippus silmadele hämaraks jääma. Tea kas on kunagi võimalus mõne pimedas nähtava värviga natuke markeerida, oleks abiks.

Tegelikult sai norralanna intiimse ehitusega tutvutud juba enne laskmist ja instruktsioon oli põhjalik aga kirjeldan seda nüüd. Krt see on mingi nali, oli esimene mõte, kui neid kinnitusneete välja võtsin. Kuidas sellist metsas, poris, lumes või hämaras lahti võtad nii et jubinad jooksu ei pane? Krt see on mingi väga halb nali, oli järgmine mõte kui lukku sai lahti võtma hakatud. 180 kraadi pööret sinna ja 2 millimeetrit tõmbamist tänna, keera käte vahel pool pööret ja nii edasi. Meenutasin heldimusega Mihhail Kalašnikovi talupoeglikku mõttelaadi aga mis sest enam. Eks tule norralanna isikuomadustega lihtsalt ära harjuda ja temaga sina peale saada. Ja siis nagu ikka, kõht juba korises, kell muudkui tiksus, relvaõli imbus juba mulle luuüdisse ja vahepeal oli tunne, et ajan tahma lihtsalt mööda relva ühest kohast teise aga puhtaks ta sai ja relvaruumi mind ootama ta jäi.


Järgmise korrani,
E.T.

[Martin Herem]

Elrik - Sa oled jumala normaalne mees! Ausalt.
Ja see Svenska Flicka ... ähhh - vahest on konn ka kala.

[Madis22]

Ära selle tulenuia pärast metsas muretse. Kõik see luku pulkadeks võtmine ja tihvtimajandus on heledasti valgustatud puhastusruumi teema. Metsas võetakse välja ainult need kaks tihvti, mis kaba relva küljes hoiavad ning nende jaoks on augud kabas, et nad ära ei kaoks. Relv võetakse kolmeks osaks: kaba taandurmehhanismiga; lukuraam lukuga; raud lukukoja, püstolkäepideme ning päästemehhanismiga. Sellest piisab, et relva puhastada sodist, mis selle funktsioneerimist võiks takistada ja relva õlitada.