Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[ruger]

Rikkamatel pagulastel on raha küll, et Euroopasse(UK) ennast sõidutada luksuspaatidel, jahtide ja väikelennukitel. Inimese kohta 13 000 eurot... Pikk artikkel piltide ja skeemidega.
http://www.telegraph.co.uk/news/uknews/ ... dboat.html

[wk2]

http://m.iltalehti.fi/uutiset/2015120420777483_uu.shtml
Londoni metroos pussitati kolme inimest
http://maailm.postimees.ee/3425537/lond ... gn=fb_post

[Kriku]

Saksamaa uus prognoos 2015. aastaks: 970 000 põgenikku.

Donald Tusk: migrantide vool on liiga suur, et seda mitte peatada. Ümberpaigutamisskeemi taga ei ole EU enamust ja põhitähelepanu tuleks keskendada Schengeni tsooni välispiiridele.
Kesk-Euroopa ei ole ainuke vastaline piirkond Junckeri-Merkeli kvoodisüsteemile 160 000 põgeniku ümberpaigutamiseks ning sellel puudub enamuse toetus. Küsimus pole enam solidaarsuses, vaid võimekuses. Tänapäeval on liiga kerge Euroopasse siseneda. Mõned juhid arvavad, et migrantide vool on liiga suur, et seda peatada ning see on ohtlik. Migrantide vool on liiga suur, et seda mitte peatada. Süüria põgenikud moodustavad sellest vaid 30%, ülejäänud on migrandid. Nende kontrollimiseks on otstarbekas neid kuni 18 kuud kinni pidada.

[herman30]

http://m.iltalehti.fi/uutiset/2015120420777483_uu.shtml

Samal kärbitakse politsei üle 800 inimesega 2020. aastaks.

http://yle.fi/uutiset/kaleva_poliisi_va ... ea/8507638

[Kriku]

Seehofer (CSU) annab Merkelile aasta lõpuni aega jõuda Euroopa piires kokkulepeteni. Jutt siis välispiiride kaitsest, ümberjaotamise kavast ja kriisi põhjustega tegelemisest. Vastasel juhul tuleb "asetada rõhk korra ja seaduse loomisele Saksamaal ja Euroopas".

Belfastis toimusid märulipolitsei osavõtul nn. migratsioonivastaste ja nn. rassismivastaste meeleavaldused.

Norras põletati maha varjupaigataotlejatele mõeldud noortekodu.

[ruger]

Pikem videolugu RT kanalilt Calais'i pagulastekriisist
https://www.youtube.com/watch?v=q-pDWsD0PeU

[Kriku]

"ABC News'i" lugu Makedoonia piirist:

So far, the army has erected 5 kilometers (3 miles) of the fence that will eventually stretch for up to 40 kilometers (25 miles) — covering the easiest crossing points on the 200-kilometer (120-mile) border.

Thousands of excluded migrants from Algeria, Tunisia, Lebanon, Morocco, Yemen, Iran, Pakistan, Bangladesh, Somalia and Congo have been crowding outside the checkpoint, angrily demanding entry, blocking rail freight services and periodically preventing refugees from reaching the crossing.

Last month dozens attacked Macedonian police with stones, enraged by fence-construction work, and the serious injury of a Moroccan youth who was electrocuted while trying to climb onto a train. Another Moroccan died in a similar accident last week, and new clashes also broke out between migrants and refugees, while Greek police used tear gas to clear a group of Iranians who had barricaded themselves outside the checkpoint to prevent refugees from crossing.

Piir tarastatakse esialgu kergemates ületuskohtades. Piirile on kogunenud tuhandeid rändureid, keda asukohamaa järgi üle ei lasta. Märulipolitseid loobitakse kividega. Kaks rändurit on omapäi rongile ronida püüdes hukkunud.

Osa rändureid pöördub tagasi Ateenasse. Intervjueeritakse 17-aastast marokolast, kes kurdab tööpuuduse ja raske elu üle kodumaal:

"There are no jobs in Morocco, life is very bad there, we have no money and cannot stay there," he told The Associated Press in Thessaloniki, northern Greece. "We will try to go to Europe again."

Until this summer, migrants entered Macedonia clandestinely, making their way north along railway lines — 14 people were killed in April by a train — or highways. That changed in June, when the conservative-led government issued three-day transit papers to all migrants, enabling them to cross the country by train, bus or even taxi.

Despite initial backlogs, the system worked smoothly until the decision to exclude suspected economic migrants.

Selle suveni läbisid rändurid Makedooniat iseseisvalt raud- või maanteid mööda. See muutus juunis, kui konservatiivne valitsus hakkas neile jagama 3-päevaseid transiitpasse, mis võimaldasid reisida rongi, bussi või isegi taksoga. Süsteem hakkas korralikult tööle, kuni tuli otsus majanduspõgenikke mitte üle lasta.

"In spite of the promises, Macedonia has not received any financial or technical assistance from the European Union regarding this migrant and refugee crisis," Ivanov said, saying his country has spent more than 10 million euros on migrant-related security alone.

Vaid ränduritega seotud turvaküsimustele on riik kulutanud 10 M eurot, aga Euroopast lubatud abi saanud ei ole.

Ivanov said Macedonia, which is not an EU member, can shelter about 2,000 economic migrants in temporary transit centers.

"Any increase in these numbers will increase permanent and direct threats and risks for the national security of Macedonia," he said. "The risk of possible conflict between refugees and migrants, migrants and police and army, or between migrants and local people is high."

Activist Jasmin Rexhepi, who heads the Legis human rights group that works with migrants, says Greece is not doing enough to screen migrants and stop fake asylum-seekers.

2000 majanduspõgenikku mahub ajutistesse keskustesse ära, igaüks üle selle kujutab endast juba ohtu julgeolekule. Kreeka ei tee suurt midagi, et kontrollida põgenike voolu Makedooniasse.

[Kriku]

Eelmisel nädalal tuli Soome 637 põgenikku ja sel aastal on registreeritud 31 200.

Saksamaale on sel aastal jõudnud 964 000 varjupaigaotsijat.

Norra maksab asüülitaotlejatele, et nad tagasi läheksid.

[Kriku]

Mati Raidma arusaam riigi sõnumist põgenike küsimuses (millega ta näib ka nõustuvat):

Esiteks on välistatud idee, et meist võiks saada avatud piiridega transiitriik rändevoogudele. Migratsiooniprotsessid ja protseduurid on meie seadusruumis piisavalt reguleeritud ning vastutavad ametkonnad on illegaalsele immigratsioonile valmis resoluutselt reageerima ja ka reageerivad. Kui vaadata tänaseid transiidikoridore, siis informatsioon sellest on ilmselt jõudnud ka nendeni, kes seda liikumist ebaseaduslikku kasu lõigates korraldavad, sest Eestit koridorina kasutama nad ei kipu.

Teiseks on Eesti avatud ühiskond kõigile neile, kes soovivad legaalselt luua siin endale uus tulevik panustades meie kõigi ühisesse heaollu. Samuti oleme valmis koos kõigi teiste Euroopa riikidega osalema pagulaskriisi leevendamisel Euroopas toetades oma naabreid ja liitlasi praegu pagulaskeskustesse koondunud ja õigusega rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberjaotamisel. Meie ühiskonnal on olemas võimekus sellega tegelemiseks.

Mingi PS preambula või muu selline loba muidugi ei vääri mainimist.

---

Rein Ruutsoo vastus Nastja Pertšjonoki eile siingi ära toodud ja arutelu tekitanud artiklile:

Väär kuvand, valed paralleelid
Rein Ruutsoo, Tallinna ülikooli poliitikateooria professor
Eesti Päevaleht

Ehkki Nastja Pertšjonoki arvamusloo („Iisraeli teejuht Eestile”, EPL 4.12) peateemaks oleks justkui palestiinlased ja rassism, kannab see üsnagi tuttavat venekeelse vähemuse kibestumust, millel on meie rassismiavaldustega vähe kokkupuudet.

Avalikult rassistlikud väljaastumised ja tihenevad sallimatuse avaldused on muidugi alarmeerivad, kuid meie vanade traumadegagi on juhtumas midagi paradoksaalselt ennustamatut.

Nii mõnigi tulevikukuvand sisaldas kord lootust, et mittekristlaste, värviliste jt immigratsioon hakkab meie ajaloolisi kogukondi konsolideerima. Mitte ainult Pertšjonoki arvamus, vaid ka muu vastukaja kinnitab, et n-ö uut hagu saab just vastupidine. Eesti ja Iisraeli kodakondsuspoliitika peaaegu ühele pulgale seadmise katsed, mis said süüdet juba u 25 aastat tagasi, on taas populaarsed me suure naabri propagandas.

Eesti ja Iisraeli riiklusel puuduvad igasugused puutepunktid peale tõiga, et riikide taassündi toetas koloniaalimpeeriumide lagunemine. Eesti rahvusriiklus esindab standardset Euroopa rahvusriiklust. Iisraeli riiklus eristub meie omast seega kardinaalselt. Asumisõiguse (ingl right of residence) alusel said kodakondsuse õiguse vaid u 800 000 araablast. Kõigil teistel praeguse Iisraeli hallataval territooriumil elavatel mittejuutidel puudub õigus kodakondsusele ja selle taotlemine on seotud kitsendavate klauslitega, mis välistavad vähegi ulatuslikuma naturaliseerumise. Hoolimata kodakondsuse andmisest u 800 000 mittejuudile, eristuvad juudid ja mittejuudid riigi õiguslikus tavas üsna selgelt. Arvukad seadused piiravad mittejuutide osalemist majandus- ja poliitikaelus. Iisaraeli õigussüsteem ja arengukavad on varjamatult juudikesksed, osa piirkondi on elamiseks avatud vaid juutidele jne. Sõjaväekohustus lasub vaid juutidel ja armeeteenistuses on araablasi väga vähe. Ehkki judaismi pole ametlikult riigiusuks seatud, on judaismil Iisraeli riigis ning poliitikas eriline koht.

Puudub ühisosa

Kus on siin „teejuht” Eestile? Paralleelid on üdini väärad. Eesti rahvusriigil puudub Iisraeliga ühisosa, millele autori nn hoiatused võiksid toetuda. Eesti probleem on pigem selles, et kümned tuhanded kaasmaalased, kes võiksid saada kodakondsuse õigupoolest ainult avalduse toel, on vihameelsed. Nende staatus jääbki madalamaks, sest impeeriumi pärijatele on edukalt sisendatud, et nad on n-ö teise järgu kodanikud. Millised ka poleks Eesti riigi tehtud vead, pole sedalaadi diskursuste kinnistamine õiglane, vaid tuleviku mõttes ohtlik.

Meil oli õnne, et postkoloniaalsed kibestumused ei vormunud etnoriigiks. Peame olema tänulikud neile, kes ei lasknud „tõelistel eestlastel” rajada riiki, millel tõepoolest oleks Iisraeliga ühiseid jooni ja millega me oleksime ammu puntras olnud.

Viimane lause on muidugi jamps - selliseks lahenduseks puudus Venemaa relvajõudude kohalolekul igasugune võimalus ja õnnega pole siin pistmist mitte kõige vähematki. Pigem vastupidi: rahvuslastel vedas, et nad niigi palju said.

[Kriku]

UNHCR-i visualisatsioon ja suur hulk statistikat põgenike liikumisest läbi Balkani

[ruger]

Saksamaal Osnabrükis läks pagulase ja politseinikute vahel kähmluseks, kui pagulane tõsteti piletita sõidu eest rongilt maha.

#BREAKING: man attacked several police officers on a train station in #Osnabrück #Germany while he shouted "IS" and 'Allahu Akbar".

https://twitter.com/NewsOnTheMin/status ... 5665891332

Kaks politseinikut sai rünnakus tõsiselt viga. Maroko päritolu pagulane püüdis endale saada politseinikul olnud püstolit.

UPDATE: Attacker is a 23 years old men from Morocco, he tried to steal a gun from a police men, at least 2 officers seriously injured

https://twitter.com/NewsOnTheMin/status ... 1618017280

[wk2]

Jordaania mees tahtis lennukist Allahi juurde saada
http://maailm.postimees.ee/3426019/luft ... gn=fb_post

[MMX]

Kommentaarita:
Vastus "Jah" väitele "Religioonireeglid on tähtsamad kui seadused". Erinevate Euroopa riikide moslemite vastused.



Muide, täna jalutas mulle Kristiine keskuses üks must, üleni kinnikaetud tont vastu. Ainult silmad paistsid.

[sadist]

Muide, täna jalutas mulle Kristiine keskuses üks must, üleni kinnikaetud tont vastu. Ainult silmad paistsid.

Tekkis selline asjatundmatu küsimus, et kuidas Euroopa õigusruumis suhtutakse araablaste mitmenaisepidamisse. Et kui mõni pagulane on piisavalt jõukas ja tal on 3-4 naist näiteks.. ja liidab enda haaremiga paar kohalikku blondiini et siis islamiusu seaduste järgi on ju tegemist tema abikaasadega; aga kas meie tolerantne multikulti jne õigussüsteem ka seda aktsepteerib?

[ruger]

Esimesed "ametlikud" pagulased meile siis jaanuaris

2. novembril Itaaliasse põgenike siia toomist ette valmistama suundunud politsei- ja piirivalveameti sideohvitser Priit Põdra kinnitas intervjuus Postimehele, et esimesed kaheksa põgenikku jõuavad Eestisse jaanuarikuus.

Te olete nüüd natuke rohkem kui kuu aega Itaalias olnud, et ette valmistada põgenike toomist Eestisse. Täpsemalt, läksite sinna looma koostöövõrgustikku, et tagada Eestile sobiv põgenike Itaaliast Eestisse ümberpaigutamise protsess. Kuidas teil seni läinud on?

Tahaksin rõhutada, et Itaaliaga koostöö on sujunud väga hästi. Kõik vajalikud kontaktid on läbi käidud, kõik kohtumised on toimunud korrektselt ja meile on edastatud vajalikku informatsiooni. Itaalia teeb omalt poolt kõik, et põgenike taustakontroll oleks põhjalik ja kõik isikud saaksid tuvastatud. Arutatud on erinevaid probleeme, juriidilisi küsimusi ja ka juba täpseid tingimusi, kuidas asi Eesti poolt välja nägema hakkab.

Millised probleeme ja mis on need täpsemad tingimused?

Kas just nüüd probleeme nimetada, aga tingimused on need, mis Eesti on omalt poolt välja pakkunud ehk keda me profiilidena Eestis näha tahaksime - pered, üksikvanematega pered, alaealised ning need isikud, kellel on Eesti ühiskonnas lihtsam lõimuda ehk siis kellel on kergem tööd leida - kes oskavad inglise keelt ja kellel on spetsiifilised tööoskused. Ühesõnaga, kes saaksid meie ühiskonnas hakkama.

Kas te olete pagulastega ka otseselt kokku puutunud, nendega tõlgi abil suhelnud? Mõnes põgenikelaagris käinud?

Otseselt ma nendega suhelnud ei ole, aga kaks nädalat tagasi külastasin Lampedusa registreerimiskeskust. Seal on isikud, kes on võetud kummipaatidelt laevade peale ja siis Lampedusale toimetatud. On ka teisi keskusi, kuhu neid viiakse. Lampedusas toimub siis nende isikute kontroll ehk nad tuvastatakse ja registreeritakse, neilt võetakse sõrmejäljed ja ühtlasi viiakse läbi meditsiiniline kontroll.

Keda te seal nägite?

Seal oli igasuguseid inimesi. Lampedusas on loodud on kõik tingimused, et pered saaksid olla teistest eraldatud. Eraldi on paigutatud ka mehed, naised, alaealised. Väga palju seal inimesi ei olnudki. Itaaliasse saabuvate põgenike arv on praegu languses. Kui varem tuli Itaaliasse päevas kuskil 750-800 inimest, siis praeguse seisuga on sisserändajaid ehk paarsada nädalas.

Millest langus tingitud on?

Kindlasti on üks põhjus selles, et talv tuleb peale ja mööda Vahemerd on raskem Itaaliasse jõuda, kuid suurt rolli mängib ka Itaalia politsei ja Europoli töö tabamaks inimkaubitsejaid, kes põgenikke üle riigipiiride toimetavad. Alles hiljuti teatas Europol mitmekümne inimsmugeldaja vahistamisest.

Kas nüüdseks on selgunud, millal esimesed põgenikud Eestisse jõuavad?

Räägime tulevast jaanuarist. Eesti poolt on vajadus kindlasti tõhusamalt julgeolekukontrolli teostada, lisaks on kohapeal väga palju teisi liikmesriike, kes põgenikke vastu võtavad. Alguses arvasime, et protsess läheb kiiremini, kuid seda on mõjutanud vahepealsed sündmused ning neid detaile, mida läbi arutada, on palju. Kõik see võtab aega. Praeguse seisuga tulevad esimesed põgenikud seega jaanuaris.

Mitmest põgenikust me räägime?

Näeksime kahe põgenikupere ehk kokku kaheksa inimese ümberpaigutamist. Itaalia võib pakkuda ka alaealisi või üksikvanemaid, ent kokku tuleb neid Eestisse ikkagi kaheksa. Itaalia poolt pole veel põgenike toimikuid Eestisse saadetud. Oleme esitanud Itaaliale oma profiilieelistused ning meie soovid julgeolekukontrolli tegemiseks. Praegu panebki Itaalia toimikuid vastavalt meie eelistustele kokku. Toimikutes on identifitseerimise dokumendid, sõrmejäljed, isiku pilt ja ütlused, mis ta andnud on. Need kõik jõuavad Eestisse ja selle põhjal Eesti otsustab, keda vastu võtta.

Mis siis edasi saab?

Kui esimene ümberpaigutamine on toimunud, siis on juba kõik nüansid paika jooksnud, seejärel toimub hindamine, et mis võiks paremini olla.

Kas see, kuhu esimesed põgenikud Eestis paigutatakse, veel selgub?

Seda veel arutatakse, see on sotsiaalministeeriumi vastutusalas. Tervisekontrollid, elukoha leidmised ja kõik muu on juba ministeeriumi teha.

Ja paari aasta jooksul tuleb siis Eestisse umbes 500 põgenikku?

Jah, praegu on juttu olnud viiesajast.

Vahepeal räägiti, et põgenikehulgaga kimpus olev Itaalia ei ole meile ühtegi peret välja pakkunud ja et põgenikud ei tahagi Eestisse tulla.

Tegelikult põgenikud ei saa valida, kas nad tahavad Eestisse tulla või mitte. Kui toimikud isikute kohta on kokku pandud, siis vastavalt profiilieelistusele saadetakse need Eestile ja kui Eesti on jah-sõna öelnud, siis selgitatakse neile isikutele, et nad võivad Eestisse minna.

Arusaamatus on tekkinud sellest, et kui põgenikelt esiti küsiti, kuhu nad minna tahaks, nimetasid nad Saksamaad, Rootsit või Prantsusmaad. Ümberpaigutamise protsess hõlmab aga kõiki Euroopa Liidu riike, seega ei saa nad valida, kuhu nad tahavad või ei taha minna.

Novembris toimus Itaaliast põgenikke vastu võtvate riikide sideohvitseride kohtumine. Mida te kohtumisel arutasite?

Sideohvitseride kohtumised toimuvad regulaarselt, kus arutame erinevaid küsimusi. Sideohvitseridelt küsitakse näiteks arvamust, mis võiks olla teisiti ja paremini ning need kohtumised toimuvad diskussiooni vormis.

Kas Pariisis ja mujal viimasel ajal toimunud terrorirünnakud on protsessi kuidagi Itaalias kohapeal mõjutanud? Näiteks tehakse taustakontrolli veelgi põhjalikumalt?

Taustakontroll oli ka enne põhjalik, kuid nüüd pööratakse sellele kindlasti veel suuremat tähelepanu, et just kogu see tuvastamise pool ja sõrmejälgede edastamine käiks korrektselt.

Terrorirünnakud meil lähemal ja meist kaugemal on inimestes hirmu tekitanud. Hirmu külvavad ka meile väga lähedal, Soomes ja Rootsis toimuvad vägistamised, milles varjupaigataotlejaid kahtlustatakse. Kuidas te inimesi rahustaksite?

Mis puudutab seda hirmu, siis selle jaoks teevadki Eesti ametkonnad koostööd, et kogu ümberpaigutamise protsess oleks ohutu ja turvaline. Eelistame peresid ja nende jaoks on sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud programm, kuidas neid Eesti ühiskonda parimal moel lõimida. Üheselt välja tuua, et kõik põgenikud, kes Euroopasse tulevad, on kurjategijad, me kindlasti ei saa. Meie teeme omalt poolt kõik selleks, et kontroll oleks turvaline ja et kõik intervjuudes antud informatsioon tõele vastaks.

Levitatakse isegi kuulujutte, et valitsus toob meile salaja ilma rahva teadmata juba pagulasi sisse. Et neid tuuakse öösiti Tallinna lennujaama erilendudega. Räägitakse ühiselamutest, kuhu põgenikud salamahti paigutatakse.

Kindlasti valitsus ei too põgenikke rahva teadmata sisse. Kuid rääkides illegaalsest piiriületusest, siis Eesti on praegu ikkagi transiitriik, mis tähendab, et kui illegaalid Eestisse tulevad, soovivad nad enamasti vaid Eestist läbi minna, et siis Saksamaale või Poolasse jõuda.

Kui veel rääkida põgenike kohanemisest, siis näiteks hiljuti ütles Linzi Johannes Kepleri Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Wolfgang Wagner intervjuus Postimehele, et immigrandid lihtsalt ei kohane Euroopas, ei sobitu läänelike sotsiaalsete struktuuride ja inimõigustega. Mis te sellest arvate?

Mis puudutab ümberpaigutamist, siis Euroopas pole sellist praktikat varem olnud. Seega ei saa ma seda hästi kommenteerida. Eks kohanemine sõltu suuresti sellest, millised tingimused riik neile loob, aga ka sellest, kui koostööaldis põgenik ise on. On selliseid näiteid, kus pagulased on väga hästi integreerunud. Nad saavad keeleliselt hakkama, töötavad kellegi heaks või avavad ise oma ärisid. Ikkagi Eesti riik seab oma tingimused ja annab põgenikele võimaluse koolis käia ja tööd leida. Kõik oleneb, kuidas protsess ikkagi käima läheb. Üheselt väita, et kohanemist kindlasti ei toimu, mina ei julgeks.

Rääkides veel veidi teie missioonist, siis kuidas teie päevad välja näevad? Kas pigem kohtumised kohtumiste järel või palju paberitööd?

Pigem kohtumised, kokkusaamised teiste sideohvitseridega ja rahvusvaheliste ametite esindajatega. Ja sidevahetus Eestiga.

Te käisite ka vahepeal Eestis.

Jah, erinevad kohtumised toimuvad ka Eestis. Arutame ministeeriumides, milline olukord praegu Itaalias on, milliseid marsruute mööda põgenikud liiguvad ja palju muud.

Kas Eestist saadetakse inimesi Itaaliasse veel juurde?

Kui tekib vajadus teiste sideohvitseride saatmiseks, siis seda kindlasti ka tehakse. Praegu pole veel kedagi juurde saadetud.

Kui kaua te Itaalias veel olete?

Seda ei oska ma öelda. Protsess veel käib ja hetkel olen siin. Minu lähetus kestab muidu kuus kuud.

Rände sideohvitser, senine keskkriminaalpolitsei uurija Priit Põdra korraldab Itaalias infovahetust rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste Itaaliast Eestisse toomise protsessis ja loob sidemed sellesse kaasatud rahvusvaheliste ametkondadega. Sideohvitseri missiooni peamine eesmärk on luua kontaktide võrgustik, mille kaudu saavad Eesti ametiasutused võimalikult palju informatsiooni potentsiaalsete ümberpaigutatavate kohta.

Tähtis osa rände sideohvitseri tööst on ka piiriülese kuritegevuse ning üldise rändeolukorra kohta teabe vahendamine Eestisse. Rände sideohvitseride võrgustiku liikmena saab ta Eesti ametkondadele kiiresti vahendada rändeinfot. Samuti jagada teiste riikide praktikat ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse tõkestamisel. Sideohvitseri tööruumid asuvad Roomas Eesti saatkonnas.

http://www.postimees.ee/3427297/esimese ... -jaanuaris