Uued käsirelvad EKV-le

[Medusa]

Borjale vastuseks. "Skaut sellega ei sõdi", on argumendina ebapädev, sest on tasemel "naised saunas rääkisid". Miks ei sõdi, vat see on huvitav. Tean ise ka, et neile see AK4 ei meeldi, kuigi võimalus on olemas. Ehk siis, põhjused, miks on see ni halb, et puhkusele vaja saata.

Ja lihtsalt teadmiseks, ei ole suur G3 fänn, mõneti võin panna selle napima kogemuse arvele, sest ei ole mitu aastat sellega eriti lasknud, kuid niisama maha ei tahaks ka teha, kui ei ole head ja objektiivset põhjendust.

[aj1972]

Tegin kiire arvutuse, 1 CV = 1000-1200 tutikat HK automaati.

Müüks FH70 haubitsad maha saaks 500 uut automaati

[siilike]

Ega kui on selge, et AK4 vead pole õppe / taktikaga tasandatavad, siis on vaja mõelda selle väljavahetamisele.

Kui keegi unistab 6,x moona kasutuselevõtust enne USA-t, siis kui just hobilaskmisega ei taheta tegeleda, tuleks seda teha min Poola + Balti riigid, et mingigi "tagal" selles vallas olemas oleks.

Parem võiks raha kulutamise osas küsida: mida muud vajalikku saaks jalaväelasele AK4 vahetamise raha eest?

[Kapten Trumm]

G3 perekonna probleem võrreldes Galiliga on mitte niivõrd relva absoluutkaal (mis on ka muidugi suur), vaid nö suhteline kaal, mis lähematel võitlejatel teeb jätkusuutliku laskeasendi hoidmise ebameeldivaks. Sellest omakorda sõltub täpsus. Relv on pikem (vähemalt tundub käes sedasi), millega läheb relva toetav vasak käsi liiga sirgeks, sirgeks lükatud käel pole niipalju jõudu. Kui me nüüd paneme sinna alla 30se salve (mis lisab veel kaalule 350 g), siis probleem süveneb veelgi. Kui vaatate, kuskohas asub see Eestis lisatud hoidekäepide, siis see on juba nii kaugel, et relva sealt normaalselt hoida ei saa.

Olen näinud igati harju keskmisi laskureid, kellel on AK4-ga probleemne tabamine, sest nad ei suuda võtta asendit, millega on relv stabiilne. Mugav on ta ikka 190+ cm mehele ning see totter hoidekäepide pole ka neil muud moodi kasutatav, kui kaba koos, ruumide puhastamisel "puusalt andmiseks". Täpsus aga kaob kohe, kui inimene ei suuda võtta mõistlikku asendit - moderniseeritud AG3-degal leevendab seda mõnevõrra reguleeritav kaba, AK4-l pole sedagi võimalust. Minuarust selle mõttetu käepideme asemel võinuks raha kulutada normaalse bipodi peale, siis võib tõesti rääkida relva tehnilise täpsuse realiseerimisest.

Miks ei sõdi, vat see on huvitav.

See on sellepärast, et Galil on palju töökindlam, kui metall lendab, siis jalaväelane tahab vaid, et relv töötaks ega mõtle MOA-de ega 7,62 energia peale.

[HeiniR]

Pean siinkohal ksf Medusa sõnavõttudega nõustuma. AK4/AG3-dega on sisuliselt varustatud tasuta kogu Eesti opstruktuur+ täiendreserv. Mina võtaks ka mingi seksika H&K või FN, hea meelega ka Galili, kuid neid ei ole meile tasuta pakutud, neid oleme me ostnud. H&K 400 seeria ja G36 käputäie oma eliitüksustele ja Galili pea 20 aastat tagasi.
Küsimus ju ongi ressurssides ja valikutes. Kas oleksime nõus loobuma pataljoni jagu soomukitest, IFV-dest, liikursuurtükkidest või muust lahingupilti määravast, et mehed saaksid omale olemasoleva mitte ergonoomilise, kuid vastupidava relva asemele hea relva?
Mina kindlasti ei kipuks kaasa elama sellele, et EKV opstruktuurile oleks hangitud 15 CV+ muu mudru asemel täislaks uued automaadid. Enne kui Läti ja Leedu hiljuti oma kaitsekulusid tõstma asusid, räägiti alles hiljuti siinses foorumis sellest, kuidas oleme olnud eestlastena targemad ja fancyde G36 asemel hoopiski soetanud omale pataljoni FH70, ühtlustanud oma masinapargi korralike masinatega jne jne. Mis nüüd siis juhtunud on?
Ma ei usu, et siin foorumis oleks väga palju tegelasi, kes jääks kahtlema Galili ja AK4 vahel valiku tegemisel. Kui pakutaks, võtaks enamus relva käes hoidnud inimesed täna endale lahingusse Galili, sest too on kergem, ergonoomilisem, lühem, suurema salvemahutavusega jne. Kuid täna meil ju sellist valikut ei ole. On valik, kas osta opstruktuuri jagu uusi ja ilusaid püsse, või selle asemel hoopiski nuiata sakslastelt lõpuks välja pataljoni jagu iseliikuvaid, mis seda raha just hädasti vajaksid.
Lisaks veel see Madisoni küla pealt kuuldud jutt, et AK4 on sitt relv ja kiilub väiksemagi liivatera peale kinni? Kui see ei ole vale, siis mis see on? Tallinna maleva võitlejad võivad loomulikult olla närvis, et peavad palju mugavama Galili vahetama "aeru" vastu, aga sellisel puhul oleksime me enamus vihased, sest see puudutab otseselt võitleja enda heaolu ja mugavust. Kuid see ei tee ikkagi AK4-st seepärast kehvat relva.

KaptenTrumm mainis siin irooniliselt M16 kiitmist. Ei tea, kas üritas sellega kedagi riivata, kuid omalt poolt ütleksin, et M16 tundub vägagi mõnusa relvana kui kaalukausil on AK4 vs M16 ja muud võtta ei ole. Minu kui vasakukäelise jaoks on M16 oma suurema salvega vägagi kiiduväärt relv ja maha tegema teda ei kipu. Galile valikus ei olnud ja seega sai välja kaubeldud M16, mis tegelikult just vastabki paljudele neile eespool AK4 suhtes kriitiliselt meelestatute poolt seatud tingimustele: hea linnalahingus - kerge, lühem kui AK4, ergonoomiline (nt ei ole vahet, kumma käega relva vinnastad, vinnastushoob on mugava koha peal) jne jne. Seega ei mõista sellist M16 mahategemist.

Nagu siinseski foorumis palju tõdetud, siis lahingu otsustavad siiski suured torud ja kui nende arvelt hakkame oma püsse välja vahetama, siis minu arvates me ei käitu õigesti.
Käsitulirelvi on meie liitlastel (nii NATO kui muud liitlased) kõige lihtsam meile ohu korral tarnida, need võiks sisuliselt ühtlustada ka mittetapva abiga nagu vaatlusseadmed jne. Samuti ei kesta AK4 ümberõpe G36 või muu uuema automaadi puhul päevi, pigem tundide küsimus. Küll aga on vastupidine lugu raskema kraamiga, mille arvelt me seda rahalist ressurssi võtta ei tohiks, et soetada omale uued üksikmehe mänguasjad. Asjade kuumaks minemisel on ilmselt isegi sakslased nõus meile pakkuma suure koguse käsitulirelvi, sest need ei ole ju ründerelvad. Samuti ei tohiks need olla ka praegu EKV (v.a Scoutspat) prioriteet, sest palju muud olulisemat mudru ootab alles oma aega. Ja kui see aeg lõpuks käes on, siis loodame, et AK4 on end igati hästi Eesti mehe treeningul õigustanud. Hea on minna raskemalt kergemale, mitte aga vastupidi.

[Mazz]

Olen samuti hädas selle ak4 sihtimise/laskmisega, no pihta saan alati, lasketihedus kuskil laiali. Galiliga seda probleemi ei ole.
Need kellele on kätte sattunud korralik aer, neil on vedanud.
AK4 tuleb ja on vaja ära saata puhkusele, kasvõi kasti või ühe kaupa. Uut relvastust kas maleva või coy kaupa.
Endiselt pole CV`sse usku...ah vahet ei ole koondame parem kaitseväest mõned inimesed.

Niipalju kui on inimesi, on ka arvamusi.

[sadist]

Borjale vastuseks. "Skaut sellega ei sõdi", on argumendina ebapädev, sest on tasemel "naised saunas rääkisid". Miks ei sõdi, vat see on huvitav. Tean ise ka, et neile see AK4 ei meeldi, kuigi võimalus on olemas.

AK4 on raskem, salv on väiksem, käsitseda ebamugavam, tõrgub rohkem.
Ongi kõik.
Olen relva kandnud 9 aastat, ka missioonidel. Igal juhul eelistan Galil/Ak-47 tüüpi relvi.

Võib muidugi öelda, et relv tõrgub, sest on puhastamata. Aga lased oma kaks salve lahingus ära ja ongi must. Hüüad siis taliibidele: "Oot, vennad, pidage vahet, ma võtan korraks relva ja salved lahti ja puhastan veidi! Pärast laseme edasi!"


AK4-l on ka oma fännklubi, aga millegipärast koosneb see staabi- ja tagalainimestest.
Scoutspataljonis ma pole peale nimetuse "kuradi aer" midagi positiivsemat kuulnud selle kohta.

[Kapten Trumm]

AK4-l on ka oma fännklubi, aga millegipärast koosneb see staabi- ja tagalainimestest.

Lisaks on veel kõikvõimalik praktikali ja tiirulaskmise rahvas, kes selle töökindluse teemaga kokku ei puutu, sest tingimused on puhtad ning tähtsamad on MOA'd, lisavarustuse saadavus jne.

Muidugi on tähtsamaid asju osta ning eks kasutame siis vahepeal Ak4.
Tegelikult laskurrelvadest on meil püssidest suurem probleem kuulipildujad, mis segavad seda liikuvust veel rohkem ja kui me püssidega võrreldes idanaabriga hoiame veel nina vee peal, siis kulkamajanduses oleme neist juba ringiga maha jäänud.

[Metsamiis]

Huvitav teema, lisaks ka oma kogemuse.
Ise olen siis järgmisete relvadega põllul põrganud nii kodumaal kui väljaspoolt "demokraatia põhiväärtusi kaitstes",
AK47 - ca 10 aastat.
Galil SAR, AR ja ARM - ca 25kuud.
M16 - 4 aastat.
M14 - 2aastat.
AK- ca 5 aastat.
Lisaks nn jooksupealt ajutiselt tiirutingimustes ka G36, M4, SKS, S84(UK).
Eesti looduslikes tingimustes sõtta läheksin AK/Galil tüüpi relvaga. Peamiseks põhjuseks fenomenaalne töökindlus.
Tugeva tagala korral ja linnatingimustes võtaks M16/14, põjuseks täpsus.
AK4 kasutaks õpperelvana, sest kui reservist saab selle relvaga "sinapeale" siis kõik teised relvad tunduvad lapsemänguna. Lisaks jääb AK4-operaatoril relvahooldus ning tuledistsipliin vanadusnõtruseni lihasmällu. Olen ise instuktorina mitu korda õppusel rühma rünnaku/viivituse seisma pannus kuna vähemalt 50% koosseisut tegeleb laadimise ja/või tõrgete eemaldamisega ning kogu liikumine lihtsalt takerdub.
AK4 lihtsalt on mis ta on - tugeva tagala eeldusega positsioonirelv, mitte lodumetsas ringilippava eesti sissi elukindlustus.

[Medusa]

Kui õigesti mäletan, siis G3 on üpris pikka aega peetud päris heaks positsioonirelvaks, ja sisuliselt võiks see olla Mauseri poltluku natuke moodsam ja iselaadiv versioon, seda tööpõhimõttes mitte kasutuses.

Kaal - on Galjast raskem, samas kaalub enam-vähem sama palju enamiku 7,62 kal relvadega. 4,5 kg plangust ei ole üle mõistuse, M14 kaalub sama palju, SCAR on natuke kergem, G28 palja planguna kaalub 5,8 kg. Kaalujaotus on nettost suurem argument, mulle istus suur SCAR väga just sellepärast, et raskus jagunes paremini, ja relva oli mugav hoida. Seal oli ka veel teine põhjus ka - pikkus.

Relva pikkus - G3 suurim miinus on madala raudsihiku jaoks optimeeritud kaba lahendus, koos päris pika lukukojaga. Esiteks see küür, millega mööda nägu saada (et sihikud silmajoonele tõsta), teisalt selle vältimiseks piisavalt pikk kaba. M16 kabaga võrreldes on see pea 8 cm pikem (kaba otsast päästikuni siis), ning juba niisama frentši väel on see probleem, rääkimata nüüdsest koos kuulivestiga laskmisest. Ja tugikäsi läheb päris sirgu, kui tahta suht eest kinni hoida, ning jaksab vähem. Või hoida kinni rohkem salveava juuret, kuid sellega on relvarauda tiba raskem kontrollida. Numbritest rääkides, siis M14 ja AK4 on suht sama üldpikusega, kuid ühel on raud 56 cm, teisel 45.

Relva täpsus - G3 platvormina on päris täpne relv, täpsem kui M14 ja galja, sest raua enda küljes enam liikuvaid osi ei ole, nagu ka M16-l, vaid kogu liikumine toimub lukus endas. Hea moonaga ja uue relvaga võiks 1,5-2 MOA olla. Võib ju seda MOA ajamist juraks pidada, aga kui rahulikus olukorras madala pulsiga aeglaselt ja täpselt lasta ei oska, siis mida kiires ja päris olukorras teha? Hirmutab vastast kiirete möödalaskudega? Nimetame selle mahasuruvaks tuleks ja käib küll.

Relva käitumine - toimimispõhimõttest tulenevalt on G3 selline äkiline relv, suht järsu tagasilöögiga, mida omakorda raskendab veel pikkus ja ebaõnnestunud kaba. Kiireid sihitud laske on raskem teha väiksema kaliibriga võrreldes. Üllatus missugune, eks. Ses mõttes tundus suur SCAR nagu 556 kal relv, käitumise poolest.

Lisaseadmete paigutamine - G3 loodi ajal, kus selleks erilist vajadust ei olnud, v.a optiline sihik. See on ka meil olemas, 4x suurendusega ja kolmes mudelivariantis, objektiiviläätsega kas 20 või 24 mm. Võimaldab teha sihitud laske natuke kaugemale dioptriga võrreldes, ning võimaldab oma sihtmärki lihtsalt paremini näha. Sellest hoolimaa võiks lugeda Feroga AK4 efektiivseks tuleulatuseks päris maailmas, mitte paberil, mitte üle 300 m distantsi. Optika suurenduse alusel võiks seda ka 400 m peale lugeda (4x suurendus, 4x 100 m), aga mulle öeldi numbriks algul 200-300. Suudmekeere on olemas, et summuti külge keerata (lisakaal ees otsas, lisapikkus).

Moon - 556 on alahinnatud, 7,62 üle hinnatud, põhjendusega et suurem peab parem olema, ja vaadatakse energia abs.väärtust. Moona efektiivsuse määrab siiski kasutatav kuul ja sellele antav algkiirus, sõltumata kaliibrist. Läheb see 7,62 FMJ samamoodi okste pealt lappama, asi mida väiksemale NATOle hirmsasti ette heidetakse. Palju teist on mõlemaga läbi võsa ja autoklaaside lasknud?

Töökindlus (ei räägi siin paukmoonast) - on ette sattunud nii tõrkuvad galjad, tõrkuvad kalassid, tõrkuvad AK4-d, loetelu võib ka jätkata. Ühine tegur on olnud ärahooratud relv. Heas korras relv normaalse hooldusega (=/= valge kinda inspektsiooni hooldus, unustage ära) on töökindel, sest enamik sõjapüsse ei ole sisseehitatud fundamentaalveaga, et liivaterake selle seisma paneb (ja see käib ka AR kohta). See relva hooramine tuleb ka sellest valge kinda puhastusest, kus relva nühitakse ja klõbistatakse kokku-lahti niikaua kuni miski tuksi keeratakse, ning siis õlitatakse üle, et õli koos sodiga tihke kleepuva pasta moodustaks. Relv ei pea töötamiseks puhas olema, tuleb lihtsalt teada, kuskohast õlitada vaja on ja millal. AR puhul piisab enamjaolt lukuvahel õli sisse sirtsutamisest, et asi ilusti töötaks. Või on relva kasutatud astmelauana, üritatud ümber puu keerata jne. Ehk siis lukukoda on kõver või mõlkis.

Kui ise saaks vabalt valida, võtaks HK 416 või SCARi.

[AlexV]

Vaatasin ,et kaitsevägi korraldab aasta lõpul hanke 5.56mm automaadi-le (kogus on 12) .Kas on reaalne ,et need võivad olla katse relvad?

[Mazz]

Lootus kustub viimasena.

[reserv2006]

Vaatasin ,et kaitsevägi korraldab aasta lõpul hanke 5.56mm automaadi-le (kogus on 12) .Kas on reaalne ,et need võivad olla katse relvad?

Kogust seal ei ole välja toodud, pakun, et see on hanke kestus vms. Ja hanke maksumuse järgi peaks neid relvasid ikka märksa rohkem olema.

[mutionu]

Vaatasin ,et kaitsevägi korraldab aasta lõpul hanke 5.56mm automaadi-le (kogus on 12) .Kas on reaalne ,et need võivad olla katse relvad?

Väga jämedalt on see 1000 - 1500 relva. Eks nad elukutselistele on mõeldud.

[AlexV]

Ma vaatasin koguse lahtris oli 12.Samas hinna poolest oli ka suitsu küünalde hange märgitud kogus oli 6 ja maksumus oli 155000