Uued relvasüsteemid EKV-le

[siilike]

Mul on ettepanek - jätame selle laenulaulu järgi. Ei ole konstruktiivne. Ja mitte et ma ise ei kasutaks laenu kaitsevõime tõstmiseks ...

See on poliitiline küsimus - laenu otsustavad ikka poliitikud. Kui neile see võimalus kätte anda, siis ma lihtsalt kahtlustan, et pärast erinevate populistlike helikopterilt raha loopimise kampaaniaid, mis ei puuduta mitte kusagilt otsast riigikaitset, tehakse lõpuks suur panus riigikaitsesse ja kõik kaitseliitlased saavad endale "väga vajaliku" digilaiguga pesu näiteks. Ongi riigivõlg peal, palju lolluseid tehtud ja riigikaitsele efekt minimaalne. Poliitikud ei mõtle üldiselt lugupeetud kaasfoorumlaste moodi - neil on vaja hääli saada ja hetkel, kuigi riigikaitse on rohkem esiplaanile tulnud, on palju magusamaid võimalusi rohkem häli saada, kui riigikaitsesse panustades.

Sama ettevaatlik olen ma poliitikute poolt erinevate riigikaitseliste kampaaniate osas. Esimene neist on ehk mõistlik ja tõesti saame allapoole parema tankivastase võime, kuid kui ots on lahti tehtud, siis võib sealt ka muud huvitavat tulla, mis on uhke ja kallis, kuid paneb võibolla pikemas perspektiivis arengu aastateks seisma.

[Madis22]

Pataljoni tasemel TT-raketid vähemalt KL pataljonides ei hakka kunagi tööle, sest nende pataljonide käimajooksmiseks kuluva aja jooksul on KL yksused joudnud ammu laguneda ...

Mis hala nende kaitseliidu pataljonide ümber ikka veel käib? See on täpselt see sama inin, mida on aegade algusest aetud: "meil ei saa iial olema, see ei hakka iial tööle, ükski nato liitlane ei tule iial siia, meist sõidetakse loetud tundidega üle, vaenlane ei hakkagi iial siia tulema, vaid pommitab rakettidega Peipsi tagant." Olen seda asja 11 aastat ühe sellise pataljoni seest vaadanud ning no ei paista kuskilt otsast välja, et see pataljon ei jõuaks loetud tundidega mobiliseeruda ja pataljonina toimima hakata. On lahingkompaniid, mis teevad oma kompanii asju, on tuletoetus, on luure lehvik selle ees ja külgedel, on tankitõrje vahedes ja ohtlikel suundadel, isegi staap toimetab ja juhib kõiki allüksusi. Mitte ehk päris nii nagu ühe jaoülema arvates teda konkreetselt juhtida võiks, aga ikkagi. Ma julgeks arvata, et nende samade kaitseliidu pataljonide juhtkonnad on just pataljoni juhtimises märksa kogenumad, kui ükskõik millise reservpataljoni omad. Asjadel on kalduvus hästi kulgeda ja toimima hakata, kui virisemine järgi jätta ja tegema hakata.

[Kapten Trumm]

Pean siinkohal nõustuma madis22-ga, et viimased 2 aastat on sellel teemal olnud kõva edasiminek. Vähemalt Põhja MKR-is on küll nii.
Arvan, et aasta-paariga hammustatakse ka Javelinid PAT-i TTR-i tasemel läbi, selles lihtsalt pole mingit kosmoseteadust.
Muidugi kompaniide Javelinid oleks veel ägedamad, aga tunnistame tõsiasja, et PAT-i Javelinid on võrreldes seniste ürgaegsete rootsi torudega ikka kvanthüpe edasi.
Kui see suudakse ära teha ilma Milani-etapida (ma arvan, et suudetakse), siis tegijatele lipp kätte

Hr peaministrile aga võiks soovitada vähemalt Võrus 2-kuulise lipnikukursuse läbimist, taolised nähtavalt nõrgad teadmised kriitilises valdkonnas kaua pinnal ei hoia.

[man21]

Selle keskmaa raketisüsteemi peale peaks meie rahakott käima küll. Kuid karta on, et neid läheb ukrainlastel lähiajal endilgi vaja.

https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =3&theater

[tommy]

Üks (venima jäänud) hange hakkab lõpusirgele jõudma...

Täna tegid Rae vallas kaitseväe jalaväebrigaadide veoautojuhid esmase tutvuse ja proovisõidu kaitseväele jalaväebrigaadide tagalapataljonidele hangitud uute Volvo FMX veoautodega.

„Uued sõidukid lisavad brigaadide tagalapataljonidele paindlikkust erinevate logistiliste ülesannete täitmisel, kombineerides selleks sõidukite erinevaid pealisehitisi. Eelkõige on veokid koos hangitud pealisehitistega ettenähtud brigaadi üksuste varustamiseks kütusega. Kokkuvõttes muutub brigaadi üksuste varustamine efektiivsemaks,“ ütles 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülem kolonelleitnant Kalmer Kruus.

Kaitseväe 12 uut Volvo FMX veokit on 6x6 rattavalemiga, samuti on masinal kõrge kliirens ja tugev raam. Pealisehituseks on veokil konkslift koos merekonteinerite käsitsemise varustusega. Lisaks masinatele ostis kaitsevägi ka mitu haagist ja eriotstarbelist konteinerit. Veokid tarnis Volvo Gruppi kuuluv Volvo Defense AB.

[Roamless]

Väike galerii ka juurde
http://www.logistikauudised.ee/uudised/ ... lvo-veokid

[pagan]

Väga lahe minu meelest.
Mulle väga meeldivad moodulipõhised lahendused. Ja see multilift on kah säärane.
Muudab logistika palju paindlikumaks mu meelest.
- Annab võimaluse remondivajaduse korral ühte masinat teisega asendada.
- Annab samale masinale mitut erinevat sorti laadungit peale vinnata, vastavalt vajadusele õiged tööriistad peale panna.
Võib sinna konteineritesse igasugu punkreid, õhutõrje patareisid, hospitale ja kõike muud vähegi mõeldavat ehitada.
Ühe masinaga saab paljusid teenendada ja paljude masinatega ühe objekti mobiilsuse töökindlust dubleerida.

Kauba laadimiskiirus ka kasvab. Kaubaga (tõstmine, kinnitamine, paigutamine, sorteerimine) tegeleb kohapealne meeskond.
Masin ei pea jõude passima.

Kui unistada, siis oleks kindlasti tulevikus hea omadus võimalus vajadusel kabiinide kuulikindlust tõsta.
Ja nendele kuulikindlate kabiinidega veokitele võiks ehk "run-flat roller inserts"-id (töö põhimõte pildil) sisse panna.
Kõike seda selleks, et kaup ikka sihtpunkti jõuaks.

[Leo]

Modulaarsed logistilised veokid on tänapäeval uus standard, just selle pärast, et veokile saab panna just selle koorma ja konteineri, mis parasjagu vajalik vedada. Kas neil EKJ uutel Volvodel siis ei olegi kabiini soomustust ja rehvi rohu reguleerimise seadmeid voi runflat rehve standardina? Kui see nii on, siis on kyll tegemist väga pooletoobise hankega, sisuliselt on siis tegemist tavalise veoautoga, mis on "militariseeritud" kabiini roheliseks värvimise teel. Kas on andmeid, palju see hange maksis ehk palju 1 militariseeritud veok maksab vorreldes tavalisega? Seda on korduvalt räägitud et maailma koike kallim autovärv on roheline, nende näidete varal, kus roheliseks värvitud tsiviilauto hind on oluliselt rohkem kui värvipurgi hinna vorra kerkinud.

Soome KJ tellib suure osa uusi taktikalisi veokeid ballistilise kaitsega ja erirehvidega. Soomuskabiin pannakse juba tehases peale, sest hilisem soomustamine on keerulisem ja kallim ning tehases soomustatud kabiine on silma järgi väga raske eristada, näiteks NASAMSi osasid vedavad Pasid on soomustatud. Need autod, mida olen ise näinud, on ka rehvi rohu reguleerimise seadmetega ja lisaks on velje ymber runflat-insert, sest ilma nendeta ei ole veok SA tingimustes kasutatav, esimene killurahe voi valang peatab selle pikaks ajaks. Soomlased planeerivad ka rekvireerida suure osa tsiviilregistris olevatest veokitest SA vajadusteks, reeglina tuleb masin teenistusse koos juhiga. Rekvireeritud soidukite ylevärvimist ei planeerita, se on pigem kahjulik kui kasulik, sest autod liiguvad peamiselt mööda maanteid, kus maskeerimisvärvist on vähe abi. Vastasel on droonide pealt lihtne tuvastada ja rynnata rohelisi veokeid, kuid kui enamik on tsiviilvärvides, siis ei ole voimalik kindlaks teha, millised veavad relvi ja lahingvarustust ja millised lihtsalt kaupa ning koiki veokeid rynnata ei ole voimalik.

[pagan]

Ei, ega ma ei tea kõnealustest masinatest mingeid detaile.
Aga sellise suure esiklaasiga on raske uskuda mingit kuulikaitset. Aga võibolla on mingi kuuli resistentsus seal olemas ka, ma ei tea.
Mingeid soomusplaadi kinnitamise jubinaid kabiini küljes ka ei paista.
Aga lootma paremat ja sihte seadma peab.
Roheline värv teeb jah paljud asjad taktikaliseks ja taktikaline maksab.

Mõtlesin "runflat insert"-ile eestikeelse termini välja - lössis-sõidu (rehvi)sisu. Või lössissõidu rehvid.

Unistan pisut veel..
Sellise multilift aluse peale saaks iga motiveeritud üksus omale kuulikindla tulepunkti nikerdada, sõidu ajal oleks improviseeritud soomuk.
Seisu ajal aga kuuli- ja killu kindel punker, valmis kaitseks kus iganes punktis ja suunas - olgu see mererand või lage ala või tööstuspiirkond või majavare või kusiganes.
Punker, mis on loodud läbimõeldult, mugavustega, sidega, pisikese punkriahjuga, ventilatsiooniga, mõningase keemiarelvakaitsega, vaatlusperiskoobiga, anduritega, vaatlusautomaatikaga, kiirete maskeerimisvahenditega varustatud ja kiiresti teisaldatav.
See võiks päris efektiivne olla, sest meeskonna motivatsioon ja organismi väljapuhkamise võimalused oleksid paremad.
Ründaja võib omale sobivat hetke valida, kaitsja peab kogu aeg valmis olema.

Ma tankiteemas kunagi naljaga pooleks mõtisklesin, et ühe tanki hinnaga saaks staatilisemaid punkreid tuhat. Betoonpunkrite miinuseks hinnati kiiresti, et need oleks kõigile teada ja staatilise iseloomu tõttu kiiresti sodiks pommitatavad. Aga kuidas oleks siis Multilift-punkritega?

[swatest]

Offtopic, kuid siiski....
http://www.mil.ee/et/uudised/8990/kaits ... rjeraketid
Pilti kah.
http://pildid.mil.ee/hut-rje-raketis-st ... 17-12-2015

[Xender]

Mis muidu Mistral 2 ja 3 tehniline vahe on ? Numbrites ma mõtlen

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Koos Mistral rakettidega tarniti Eestisse ka MBDA poolt toodetud MILAN tankitõrjesüsteemi laskemoona..

..pilt kah juurde - Milan-F2A

[Kapten Trumm]

Sellise multilift aluse peale saaks iga motiveeritud üksus omale kuulikindla tulepunkti nikerdada, sõidu ajal oleks improviseeritud soomuk.

Nende poolkõvade maastikuveoautodega on see probleem, et midagi soomustada tähendab, et peab olema vähemalt 5-tonnise kandevõimega masin jaole.
Kandevõime piiri peal on need Euroopa kruusateedele mõeldud "maastikuveokid" (v.a Unimog) maastikul hädas kui mustlane mädas.
1 m2 12 mm terast (mis on vajalik 7,62 kuuli peatamiseks) kaalub ca 100 kilo. Kui Unimogi kasti mõõdud on umbes 3 m pikk, 2 m lai ning 1 m kõrged poordid (sellised umbes olid soomustatud Unimogid missioonil), siis terase puhul on soomuslehte vaja 16 m2, mis kaalub 1600 kg. Lisaks kabiini soomustus, mis võib kaaluda mõnisada kilo, lisaks mehed ja ongi viimase piirini koormatud masin, mille liikumine muutub vaevaliseks.

Paneme titaani ja komposiidi, well - kasutatud MTLB koos käiguosa kapitaalremondiga tuleb odavam kui selline veoauto. Ja on palju parema läbivusega.
Masin ise maksab 20-30 tuhat eurot ning jooksuosa kordategemine või olla teist samapalju juurde.

[reserv2006]

Ilmselt rumal küsimus, aga kas kevlari vms ei anna kabiine soomustada?

[Madis22]

12mm soomus on ühest küljest vähe peaaegu kõige vastu, teisest mõneti üle punnitatud. Kui eesmärk on peatada vintrauast välja lastud lendkehi, siis meie vaenlasel on igal jalaväe jaol kasutada 12,7mm või jämedam toru seda saatval masinal, rääkimata tt-relvadest, seega 12mm terast jääb väheks. Kui aga probleemiks on vastase kaudtuli, siis on juba tõsiseks abiks samaväärne kaitse, mida pakuvad meile killuvestid ning selleks peaks piisama 4-6 mm terasest.