Militaartehnilised kurioosumid...

[Svejk]

WWI Austro-Hungarian Air Force Gunner with 10 Mauser C96 Pistols
http://ostfeldzug.tumblr.com/post/13439 ... er-with-10

[vk1]

....paerast pikka seletamist,kuidas kyll sai kuulipilduja viraazhi ajal lihtsalt minema lennata, andis hauptmann schmidt leitnant dubile kasu minna relvaruumi ja vaadata,mis ta sealt kiiresti kasti olle eest saab, enne kui major ylevaatusele saabub...

[Leo]

Ma väga ei usu, et see 10 Mauseri pystoliga systeem on mingi tosiseltvoetav lahendus isegi I MS ajal, pigem on pildile sattunud mingi käsitööhuvilise konstruktori näpuharjutus, mis kunagi prototyybist kaugemale ei joudnud. Esiteks oli Mauseri pystol päris kallis ja keeruline relv ning lisaks sellele veel aneemilise pystoli padruniga, nii et reaalne laskekaugus oleks olnud 100 m. Teiseks tekib 10 relva samale alusele juurutades ka 10x suurem mehaanilise torke voimalus, nii et lahingus oleks selle systeemi efektiivsus nullilähedane, laskur tegeleks enamiku ajast relvade laadimise ja torgete eemaldamisega, kuid kurioosumina kindlasti huvitav asi.

[EOD]

Efektiivsuse mõttes selline aretis I MS konteksti isegi sobis. Puidust ja riidest, soomustamata lennuki vastu piisab 7,63 ja eriti 9 mm Mauseri kuulist täiesti. Ja arvestades väikese tiivakoormusega, aeglaste biplaanide manööverdusvõimet, polnud kuulipilduja suurest laskekaugusest suurt kasu kui teisele lennukile sellega pihta ei saanud. Isegi lihtsalt pihtasaamisest polnud ka kasu kui kuul riidest läbi jooksis, pilooti või olulisi sõlmi tabamata. Veel II MS ajal avas kogenud hävituslendur tule kui vastase lennuki needipäid eristada suutis.
Ja kui kümnest Mauserist paar tükki tõrkusidki, siis teised ju töötasid edasi. Idee, et õhk oleks mõne hetke jooksul tinast paks, nagu pardijahil, pole ju vale.
Hiljemgi on suure tuletiheduse saavutamiseks kasutatud püstolkuulipildujate pakette. Seda küll maamärkide vastu

[Lemet]

Kusjuures pilt peaks pärinema juba Teise Maailmasõja eelõhtust...

[Leo]

Jah, see on muidugi oluline meeles pidada, et I MS lennukid olid valdavalt riidest ja vineerist ning liikusid aeglaselt ning lasti neid tavaliselt lähedalt, vahel isegi monekymne meetri kauguselt ja siis oli tihedalt tulistav kastitäis pystoleid päris tohus vahend. Ajaloolased väidavad, et esimesed ohulahingud lendurite vahel peetigi lendurite teenistuspystolitega ja loppesid siis, kui pide tyhjaks sai. See Vene lennuk, mille salong on kuulipritse täis laotud, on vastase jalaväele päris vastik vastane, kui tuleb madalalt yle positsioonide ja paneb korraga oma sadakond relva huugama, mille trumlites on 7000 padrunit. Sellise kuulivihma all terveks jääda on keeruline ilma korraliku varjendita. Sama ideed esindasid ka jänkide Veitnami soja aegne transpordilennuk DC3, mille salongi olid pandud mitu Gatlingi kuulipildujat. Kui need käima pandi ja ylelend tehti, siis oli maa peal ikka päris palju tabamusi. Tänäpäeval on ka ju eraldi tuletoetuslennukid, kus lisaks kuulipildujatele ka kahurid olemas. Vastavalt ka laskekaugus vajadusel mitu kilomeetrit.

[Svejk]

Ma väga ei usu, et see 10 Mauseri pystoliga systeem on mingi tosiseltvoetav lahendus isegi I MS ajal, pigem on pildile sattunud mingi käsitööhuvilise konstruktori näpuharjutus, mis kunagi prototyybist kaugemale ei joudnud. Esiteks oli Mauseri pystol päris kallis ja keeruline relv ning lisaks sellele veel aneemilise pystoli padruniga, nii et reaalne laskekaugus oleks olnud 100 m. Teiseks tekib 10 relva samale alusele juurutades ka 10x suurem mehaanilise torke voimalus, nii et lahingus oleks selle systeemi efektiivsus nullilähedane, laskur tegeleks enamiku ajast relvade laadimise ja torgete eemaldamisega, kuid kurioosumina kindlasti huvitav asi.

Lisan siia erakirjavahetuse katke vk1`ga (dokumenteeritud):

Sain pihta alles teisel katsel...
(ütles vanemleitnant Lukas, kui oli seadeldist proovinud paarikümne sammu kaugusele aia najale asetatud plekist pesuvanni pihta - "ja siis ka ainult kümnest kaks")

[Svejk]

Kusjuures pilt peaks pärinema juba Teise Maailmasõja eelõhtust...

Pilt pole eelõhtust, vaid siitsamast foorumist, siitsamast teemast - aasta 1944/1945 (vist isegi 1946)

EOD`i poolt postitatud pilt on "maataisteluväline", mitte õhusõidukivastane abinõu

[Lemet]

Pilt pole eelõhtust, vaid siitsamast foorumist, siitsamast teemast - aasta 1944/1945 (vist isegi 1946)

Huvitav, kes küll selle sinna postitas...

[Svejk]

Pilt pole eelõhtust, vaid siitsamast foorumist, siitsamast teemast - aasta 1944/1945 (vist isegi 1946)

Huvitav, kes küll selle sinna postitas...

Lemet - ma vabandan juba ette. Kui teisiti on, siis esitan.

[Svejk]

Pilt pole eelõhtust, vaid siitsamast foorumist, siitsamast teemast - aasta 1944/1945 (vist isegi 1946)

Huvitav, kes küll selle sinna postitas...

Jah - see olid Sina: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 27#p289027

1944 aastal pakkusid Tupolevi konstrueerimisbüroo brigaadiülem Nadaškevitš ning...1946 aasta veebruari algul läbis PPŠ patarei, mis mitteametlikult oli saanud nimeks „tulesiil“ (огненный еж), lennukatsetused polügoonil.

[xawa]

Inglismaa kuningale George III'dale kingiti 1820 aastal soomuslooma kasukast valmistatud soomusrüü.

[Tarmo Männard]

https://www.youtube.com/watch?v=MPONsAwI-i0

[isakene]

Keegi on idanaabrite juures vana ekranoplaani välja nuuskinud ja hulga pilte klõpsinud. Kusagil eespool oli sellest kaadervärgist ka juttu.

http://www.autonet.ee/uudised/kurioosumid/74944

[Svejk]

T-34/88