Relvaseadus

[toomas tyrk]

Kõik see toimub ikka väga salaja, avalikult ei ole pea kuskil midagi, ja kui ise ei otsi, siis ei leia ka. Põhjendused ka sellised, et "ei mõjuta suurt osa", "pole olulise mõjuga". Ega detsimeerimine ka ei mõjuta suurt osa sootsiumist....

Hm, ma juhiks tähelepanu, et tegemist on alles kooskõlastusringile saadetud eelnõuga. Kiri on dateeritud eilse kuupäevaga. Ning juba avalik ning huvilistele näha.

Kes seadus(eelnõude) menetlemise korraga täpsemalt kursis pole.
Valitsuse poolt esitatav eelnõu saadetakse kõigepealt asjasse kasvõi kaudselt seotud teistesse ministeeriumitesse kooskõlastamiseks. Teised ministeeriumid saadavad siis eelnõu algatajale oma nõusolekud/mittenõusolekud/märkused ja kõik muu tagasi.
Pärast seda ringi (kui ükski ministeerium eelnõu just kooskõlastamata pole jätnud) tehakse eelnõus vajadusel parandusi täiendusi, või jäetakse need tegemata. Ja esitatakse valitsusele.
Kui valitsus sellisel kujul tema lauale jõudnud eelnõu leiab endiselt vajaliku ja õige asja olevat - siis esitab valitsus selle Riigikokku.
Järgneb juba menetlus Riigikogus.
Ja siis veel väljakuulutamine.

jne...

Nii et etteheide millegi justkui salaja tegemise kohta on küll kohatu. Asi on alles esimesel trepiastmel, ja juba avalikult kättesaadav ning arutletav.

[Che Latino]

Ostius: " Keegi ei keela jahirelvadeks nimetada daamipüstolit ..."
-------
Kas siis jahirelval ei olegi mingisugust relvaraua- ja kogupikkuse piirangut?

[Medusa]

Lugupeetud omanikule vastuseks. Ühest küljest nagu ongi praegu see õige aeg kõvasti lärmi lüüa, et jama välja visataks. Kui seda teksti vaadata, siis seal on ka sellist, mida võiks mööndustega mõistuspäraseks lugeda, ja ehk isegi positiivseks - torketääk, no selle relvatundmise katse elab ka üle. Aga seal on ka seda, mida peab täpsustama - kuidas mõõta lojaalsust riigile, ja kes otsustab milliste kriteeriumite alusel, kas isiku eluviis on sobilik või ei. Ja siis ka lauslollus, nagu see relva piirang, eriti kirjutaja põhjendusega (ka näoraamatus), et "suurem hulk pole mõistlik" "relvad varastatakse ära" jne.

[Walter2]

Tänud Toomasele asja lahti seletamast! Tõenäoliselt läheb asi suurema kella külge ja vaatame mida lihtrahvas siis teha saab, kuhu oma petitsioon postitada.
Loomulikult on kehtivas RS-es ka minu jaoks küsitavusi, eelkõige miks peab olema kümmekond püssi või püstolit enese ja vara kaitseks kui tegu juba sisuliselt kollektsioneerimisega (ei tea kõiki juriidiilisi konkse, vahest on nii lihtsam). Samas tahaks ka omada väikesekaliibrilist eelkõige odava moona pärast, millega saaks aeg-ajalt tiirus käe kindla ja silma terava hoida (ja arvan et ma pole ainus) aga hakka nüüd seepärast lisaks jahimehele ka veel laskesportlaseks?! 1. Vabariigi ajal oli mu vanaisal torusid kodus tükki 4...5, sileraudsele isiklikule belglasele lisaks väikesekaliibriline, Kaitseliidust vint ja teenistusrelvaks nagaan ja kellelgi polnud midagi ütlemist. Vene aja saabudes jõudis ilusti ühekorraga selle kraami miilitsasse ära ka viia, ei pidanud mitu korda vähemalt käima. Kord oli majas, sest riik usaldas oma inimesi ja inimesed oma riiki. Vägisi jääb mulje, et vanad ajad tulevad tagasi...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

"Lähtudes RelvS-i § 90 lõikest 1, tuleb üleliigsed relvad võõrandada enne relvaloa vahetamist. See tähendab, et mitme turvalisuse tagamise otstarbega relva omanikud võivad neid relvi käidelda kuni olemasoleva relvaloa kehtivuse lõpuni. Kui üleliigseid relvi ei õnnestu võõrandada enne relvaloa vahetamist, tuleb need RelvS-i § 44 alusel üle anda Politsei- ja Piirivalveametile."

Hetkeseisuga on vist piisavalt klaar, et kogu see nn "üleliigsete relvade idee" (+ selle sõnastus) ongi relvaseaduse uue redaktsiooni kõige nõrgem ja kaheldavam lüli..
Elik siis suht sarnane lollus, nagu varasemates redaktsioonides on olnud alul kõigi tääkide keelamine in corpore ning hiljem torketääkide eraldi keelamine

Aga loodame paremat - ja muidugi taome seda rauda (loe: nõrka kohta uues redaktsioonis) kus aga saame

[EOD]

Seda kindlasti. Loogiline oleks ühel isikul lubada enesekaitserelvana omada üht püssi ja üht püstolit või revolvrit. Püstolit võiks varjatult kaasas kanda nagu nüüdki, püssi aga väljaspool kodu ja laskepaika vaid püssikotis või -kohvris. Püssi tänaval väljavõtmine oleks juba alus isiku kinnipidamiseks ja teo motiivi uurimiseks.
Sundida inimest, kes looma tapmist ei aktsepteeri ja kel võistlemise vastu huvi puudub, jahimeheks hakkama või laskespordiga tegeleva klubi liikmeks astuma, pole õige.
Muidugi ei ole hea ka võimalus, kus üks, puhaste paberitega isik, kogub endale arsenali, millega relvastada tervet partisanisalka. Teistel selle salga liikmetel ei pruugi paberid nii puhtad olla. Aga see on juba vastavate ametkondade teema.

[wenerg]

Kuidagi kirvega minnakse selle kallale jah. Et kuna Eestis on 1 inimene kellel on 19 relva enesekaitseks ja ilmselgelt tal ei ole vaja 19 relva et ennast kaitsta, siis muudame seaduse nii, et lähme täiesti teise äärmusesse ja lubame ainult 1 relva. Oleks siis mingi natukene mõistlikum piirang, et a'la 3 relva vms.

[Medusa]

Ei mingeid piiranguid, see 1 isik oma 19 relvaga ei ole mingi argument. Ja ongi vastavate ametkondade teema, et kahtlane kontingent relvi ei saaks, miks selliste pärast kõigile panna.

[sabel]

Olen mõõgakorjaja,mõni aasta tagasi tahtsin saada politseist külmrelva korjamise luba,kuna osade tsaari-ja nõukogude mõõgatupede küljes käib keelatud Mosini tikktääk.
Helistasin politseisse ja mulle selgitati,etpean tegema tulirelva eksami politseis.Kaitseliidu atesteerimine ei kõlbavat,itaalia keeles mamma miia,vene keeles ei hakka täpsustama.

[SigaElmar]

Taivane arm, üle pika aja kiikasin siia ja pidin jalapealt minestama. EV plaanib mingit tõelist jama minu arsenali vastu
Ei tee saladust - hetkeks on kogunenud täiesti ebamõistlik arv relvi enesekaitseks - 1911 kloon, Mosin ja CZ-858. No mõistusega võttes on üht relva enesekaitseks täiesti piisavalt, selles osas saan isegi asja mõttest aru. Tegelikult sain loa veel ühe püstoli (tahtsin CZ 75B, 01, Tactical või Shadow) soetamiseks aga püss ja püstol olid ühe loa peal (soov tiba raha säästa), kuid mul ei õnnestunud kaht asja korraga ühest kohast osta (*pikaajalised tarneprobleemid müüjal) ja püstolist esialgu loobusin.
Ühe relvaga on vähemalt kodukaitsmise efekt väga kõvasti suurem kui mitmega, sest üht relva võid hoiustada peidetult (hoopis kiiremini vajadusel kasutusse haarata), mitme relva puhul peab olema relvakapis - rünnaku puhul otsid kapi võtme peidust välja, avad kapi, võtad relva, lukustad lahti moonasahtli, laed relva, vinnastad, hoiatad. Seni pakub naine ründajale kohvi et magama ei jääks....
Mul on mitu relva ainult lasketiiru jaoks, klassikud (CZ-858 asendab AK-d, 2x odavam), püssi jaoks tahaks ikka välitiiru, relva seal rentida ei saa ja samas on nii odavad et pole probleem osta (Mosin 149€, CZ 300€). Puhas fun, et kogeda milline see sõjapidamise töö on, Mosinist väga pikalt lasta ei taha. Ju siis kisub kollektsiooniks, kuid kollektsiooni relvadega ei tohi lasketiirus käia.
Võibolla saab minust vanemas eas veel sportlane? No ühe peaks enesekaitseks jätma, ei teagi kuidas vankerdada õnnestub, CZ-858 on poolautomaat ja jumala uus veel, sellest on küll kahju. Lähema tuleviku osas on ikkagi tunne et teen naljaviluks üha soetustaotluse veel (korra nad juba lubasid), vaatan mis juhtub, tahaks 9mm ka ja CZ on kuidagi kuradi mugav peos hoida. Peale seaduse jõustumist peaks kasutatud relvad vähemalt ajutiselt kõvasti odavamaks minema, ca 6400 liigset relva tuleks 5 aasta jooksul võõrandada, seda teoreetiliselt - tõenäoliselt relvasportlaste arv kasvab samuti hüppeliselt.

[wenerg]

Ühe relvaga on vähemalt kodukaitsmise efekt väga kõvasti suurem kui mitmega, sest üht relva võid hoiustada peidetult

Ei saa sellega nõustuda. Seaduse punkt mis ütleb, et ühe relva puhul ei ole kohustust osta spetsiaalset relvakappi ei ole mõeldud selle jaoks, et sa saaksid paremini/kiiremini kodu kaitsta. Esiteks on igal endast lugupidaval relvaomanikul olemas relvakapp ka siis kui tal on ainult 1 relv ja teiseks ei keela keegi sul kodus relva "kanda" (ükskõik mitu relva sa kokku omad). Need hoiusamise nõuded on ikka selleks, et kui sa ise kodust ära lähed ja keegi sulle vahepeal sisse murrab, siis ei oleks neil kohe ligipääs sinu mööda tuba laiali vedelevatele relvadele.

[ostius]

Armeenia raadiolt küsiti, et mis on vahet pessimistil ja optimistil?
Armeenia raadio vastas, et pessimisti arvates on olukord nii hull, et enam hullemaks minna ei saa. Optimist arvates aga saab küll.
Seni olen end pessimistlikuks inimeseks pidanud, kuid relvaseaduse paranduste valguses tundun optimistina. S.t. saab küll hullemaks minna!

Me võime siin kritiseerida nii oma valitsust ja ametiasutusi kui ka Brüsselit, kuid paratamatult tuleb tunnistada, et neil on rahva mandaat. Proovige rääkida relvadest mitte-relvaomaniku, mitte-kaitseliitlase, mitte-sportlase või mitte-jahimehega. Nimetagem neid vaimseteks tsivilistideks. Pärast Viljandi, Kauhajoki, Jokela, Pariisi jt. intsidente on nad „jubedate tapariistade“ vastu väga kriitiliseks muutunud. Tänu uuele külmale sõjale suudetakse aktsepteerida kaitseliitlaste käes olevaid relvi. Pika hambaga talutakse ka jahimeeste arsenali; ikkagi sigade katku epideemia möllab ja metsloomad käivad noorendikke rüüstamas. Sportlastest pole enamikul sooja ega külma, kuna need figureerivad vaid õnnestunud saavutuste korral õhtustes uudistes. Aga turvalisuse eesmärgil hangitud relvadest vaimsed tsivilistid aru ei saa. „Mis vara kaitsmine? Relvaga? Võta telefon ja helista, kui vargad tulevad!“ ütlevad nad.

Loomulikult ei tasu kõrvu pea ligi lidusse tõmmata ning eelnõu kui paratamatusega leppida. On see ju esitatud arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, õiguskantslerile, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Eesti Laskurliidule, Eesti Jahispordiliidule, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Vibuliidule ja Eesti Practical-Laskmise Ühingule. Kui kuskil organisatsioonis käsi sees, siis tuleb teema tõstatada ning sobimatud parandusettepanekud tagasi lükata. Siinkohal on aga üks oluline konks: sportlased ja jahimehed on organiseerunud ning suudavad oma õiguste eest seista, C-kategooria loa omanikud aga mitte. Nagu ma juba ütlesin, ühiskonnas puudub laiapõhjaline toetus. Isegi kui kõik need 2600 mitme C-kategooria relva omanikku koguneksid Toompeale meelt avaldama, siis vaadataks neid heal juhul kui veidrikke. Halvemal juhul aga kui kiiksuga relvahulle.

Sestap soovitan end aegsalt jahimeheks või sportlaseks maskeerida. Eelkõige jahimeheks, sest neid pole varem oluliselt pitsitatud ega hakata ka. Liiga paljud „vaprad ja ilusad“ on ise jahimehed ega hakka saagima oksa, millel istuvad. Relvade valiku osas olulisi piiranguid ei ole, sest haavatud ning lõksu jäänud loomi tohib hukata ka püstoli või revolvriga. Relva kandmine on muidugi piiratud; samas oma maa peal tohib rahulikult – isegi padrun rauas – ringi jalutada ning nimetada seda näiteks kährikujahiks. Dokumentidega (jahitunnistus, väikeuluki jahiluba, riigilõiv jahiõiguse eest) tuleb natuke bürokraatiat muidugi juurde, kuid selle elab üle. Let’s JOKK!

P.S. Kas proovime eelnõu suure kella külge panna? Ma ise kirjutaks ühe följetoni küll. Aga kindlasti oleks vaja hästi argumenteeritud ja juriidiliselt põhjendatud artikleid suuremates lehtedes ning ajakirjades. Kas keegi saaks sellega hakkama?

[alban]

Mind häirib selle eelnõu juures see, et riik hakkab mulle ette kirjutama mida mul vaja on. Astume siit sammu edasi, järgmiseks ütleb riik mulle, et mul ei tohi olla võimsama mootoriga autot kui 55kW mootoriga auto. Mina tahan miskipärast 150 kW mootoriga sõita aga riik ütleb, et pole vaja. Järgmiseks öeldakse, et mul ei tohi teist korterit olla, sest ma ei ela kahes korraga. Siis kirjutatakse, ette, et naisega tohin ainult misjoniäripoosis vahekorras olla, riik leiab, et muid asendeid pole mulle vaja jne. Küsimus on põhimõtteline - kas riik teab mis on mulle vaja või on minul endal vabadused otsustada oma elu ja selle korralduse üle?
Eelnõus pole välja toodud statistikat ja põhjendusi miks olemasolevat töötavat seadust peab radikaalselt muutma. On viidatud justkui millalgi toimunule aga mis, millal ja kuidas toimus, sellest pole sõnagi. Reaalset probleemi, mida lahendada tahetakse, välja toodud pole.

[wenerg]

Proovige rääkida relvadest mitte-relvaomaniku, mitte-kaitseliitlase, mitte-sportlase või mitte-jahimehega. ... Aga turvalisuse eesmärgil hangitud relvadest vaimsed tsivilistid aru ei saa. „Mis vara kaitsmine? Relvaga? Võta telefon ja helista, kui vargad tulevad!“ ütlevad nad.

Üldiselt ma pean ütlema, et minu kogemuse põhjal ei ole olukord nii halb (mitte-relvaomanike seas) kui arvata võiks, aga vahel juhtub ka minul mingi jäärapäise relvavastasega jutt sellele teemale minema. Siis tuleb üldiselt järgmine jutuajamine.

Igal aastal saab Eestis liikluses surma 50-60 inimest ja vigastada üle tuhande. Milline on statistika seaduslike relvadega toime pandud kuritegude ja õnnetuste kohta? Pigem peaks siis hoopis autod tsiviilkasutusest ära keelama ja panema kõik inimesed ühistranspordi peale, ikkagi turvalisuse küsimus ju, elusid tuleb päästa. Tavaliselt öeldakse selle peale, et "aga autol on olemas ka positiivne otstarve, sellega asab mugavalt punktist A punkti B, relvadel aga ei ole MITTE ÜHTEGI positiivset otstarvet, relvad on mõeldud ainult TAPMISEKS". Ok aga ma küsin siis nendelt vastu. Kui sa oled öösel perega kodus (või kus iganes) ja sulle hakkavad sisse tungima mingid kriminaalid, siis kellele sa helistad? Kas helistad 112 ja kutsud endale appi RELVADEGA inimesed ja palvetad, et nad õigel ajal jõuaks? Tegelt? Relvad pidi ju halvad olema ilma igasuguse positiivse otstarbeta! Ja kahjuks üldiselt need relvadega inimesed õigeks ajaks sind päästma ei jõua, sest valdavalt tegeleb politsei kuritegude tagant järgi uurimise mitte nende peatamisega. Nagu öeldakse, kui sekundid loevad, on politsei minutite kaugusel. Mõnel hakkab siis koitma, et relv võib ka elusid PÄÄSTA, mis on ju vägagi positiivne otstarve. Ja kui valida on elude päästmise vs natuke mugavamalt punktist A punkti B saamise vahel, siis ma ütleks, et eraautod tuleks enne ära keelata kui relvad.

[SigaElmar]

Nende poolautomaatide keelamisega on ikkagi selline lugu, et ju EL on juba arvestanud et äärmuslased, ekstremistid, terroristid jms. valguvad suht takistamatult kõikjale ja kõige lihtsam on piirata, suunata, trahvida, karistada ikkagi oma kodanikke - nende üle on kontroll palju lihtsam ning korjame ära relvad, sellega vähendame vähemalt teoreetiliselt võimalust et mingi dzihadist kohapealsete killimiseks neilt endilt relvastust saab. Näeb välja võitlusena tagajärje mitte põhjusega, aga eks ole keeruline ka, sest EL lõunamaised osariigid osalevad migratsiooni protsessis kõigi oma ametnike, piirivalve jms, sest see on niivõrd tulutoov äri. Alles oli uudis et mingi hunnik piirivalvetegelasi võeti kinni ja neist võib ka aru saada, ühe päevaga võid ehk tuhandeid eurosid teenida ja sellele keeldumisega vastata pole just lihtne.
Kas paraleelrelva omamine ei ole mingi võimalus? See teema on mulle vähe ähmane.......