Rootsis paigutati 600 peamiselt Süüria ja Afganistaani päritolu põgenikku polaarjoonest 200 km. põhja pool asuvasse suusakeskusse."Life was so easy. I made $1,200 a month," al-Shater said. "It was so safe that my friends and I used to drive 60 kilometres to the beach just to have a coffee late at night at two in the morning and return home."
But war came. His work day was cut in half as fighting erupted in the streets, and his father died of a suspected heart attack during fighting in Homs.
"I could not take him to hospital. He died on the street," Al-Shater said. He paid $1,200 to be smuggled by boat to Greece some 25 days ago and ended up in Riksgransen with his wife, an English teacher.
"In the end I had no option but to leave or join the killing. Or become a protester and get killed. I had to leave."
[...]
"There is no human being who does not dream about returning to his country," he said. "But when it comes to Syria, this is simply impossible. We are planning our future in Sweden."
"Elu oli nii lihtne. Ma teenisin 1200 dollarit kuus," ütles al-Šater. "Kõik oli nii turvaline, et me sõitsime sõpradega 60 km. kaugusele rannale, et öösel kella kahe ajal kohvi juua ja siis koju tagasi tulla."
Tuli aga sõda. Tööl jäi alles pool koormust, tänavatel algasid lahingud ja ta isa suri Homsi lahingute ajal arvatavasti infarkti.
"Ma ei saanud teda haiglasse viia. Ta suri tänaval," ütles al-Šater. Ta maksis ülevedajale 25 päeva tagasi 1200 dollarit sõidu eest Kreekasse ja jõudis lõpuks koos oma naise, inglise keele õpetajaga, Riksgransenisse.
"Lõpuks polnud teisi võimalusi kui lahkuda või ühineda tapmisega. Või hakata protestijaks ja surma saada. Ma pidin lahkuma. [...] Iga inimene unistab naasmisest oma maale," ütles ta. "Aga kui jutt on Süüriast, siis see ei ole lihtsalt võimalik. Me plaanime oma tulevikku Rootsis."