Relvaseadus

[wenerg]

Selle relvaseaduse juures näen ma kahte aspekti, mis seaduse kirjutamise juures mõttes võisid olla:

1) Igasuguseid tegelasi reisib siin praegu mööda maailma ringi. Mõni sooviks selle relvaeksami ehk lausa araabia keeles sooritada. Viimase aja sündmuste kontekstis on aga oluline, et miskid rahva- ega islamivabariike ei saaks niisama lihtsalt legaalsete relvade ja relvalubade najal püsti panna. Saab ikka, aga nähku siis vähemalt keeleõppega vaeva. Boonusena peaks saabuma olukord, kus iga relvavaldajaga saab riigikeeles suhelda.

2) Kui nimetet dzihadist või rahvavabariiklane on vaevaks võtnud keel eksami sooritamiseks vajalikul tasemel ära õppida, ei saa ta omandatud loa najal ikkagi terve rahvavabariigi arsenali endale legaalselt koju tekitada. See seab hüpoteetilise riigi loojatele oluliselt suurema logistilise koormuse ja suurendab nende vahele jäämise tõenäosust juba ettevalmistavas faasis.

Ei ole mõtet rääkida mingist dzihaadist seaduslike relvadega. Jah, ISIS tuleb siia ja käib massiliselt politseis eksamit tegemas ja lubadetalituse ukse taga istumas, sest muidu jääb neil dzihaad tegemata... Pigem on just vastupidi, kui kardetakse mingit dzihaadi, siis peaks seda enam seadusekuulekate kodanike relvastumist propageerima/võimaldama.

Meie sisejulgeoleku tegelased peaksid ka sarnast juttu rääkima:
https://www.youtube.com/watch?v=6WkOpDrCq20

[cedric]

https://lasemaha.wordpress.com/2015/12/ ... uotsuseta/

[Kriku]

Ega enam kui ühe relva omamiseks "laskesportlaseks" hakkamine ka midagi ülejõukäivat pole. Üks Pariisi ründajaist oli ju lausa politsei laskurklubi liige või käis vähemalt politsei tiirus harjutamas.

Veel lihtsam on eelmine relv järve pillata. Kalameestel ikka juhtub.

[EOD]

Veel lihtsam on eelmine relv järve pillata. Kalameestel ikka juhtub.

Loomulikult juhtub kõike. Näiteks võib seesama järve pillatud relv jääda juhusliku spinninguloopija landikonksu külge ja kuna järve põhi on mudane, siis relv pole hapnikuvaeses mudas isegi roostetama hakanud.
Paha ainult, et kui selle relvaga midagi korda saadetakse, siis võidakse õnnetut kaotajat lollide küsimustega tülitama hakata.
See on selge, et relvade leidmine pööningutelt lõpeb. No pole neid lihtsalt enam. Need, mis olid, on kõik juba leitud ja ausalt politseisse toimetatud.
Ja ei maksa arvata, et keegi hakkab välismaalt midagi keelatut sisse tooma või näiteks 3D printeril printima. Eesti inimene on ju niii seadusekuulekas.

[John]

Laskespordi ja jahimeeste organisatsioonid ilmselt samuti vastulauseid ei tõstata, kuna nende tegevusalasid seadusemuudatus ei puuduta.

Ära selles nii kindel ole
Laskesportlased ei ole Kuu pealt kukkunud, me teame mis juhtus Suurbritannias ning kõik ärakeelamised toimuvad ju sammhaaval. See kes arvab, et tänane muudatus teda ei puuduta, tegeleb enesepettusega. Täna läheb "pauk" sinust mööda aga ülehomme jõuab sinuni. Seega tuleb võidelda iga ebamõistliku piirangu vastu sõltumata sellest kas ma olen laskesportlane, jahimees või enesekaitsja.

No jään lootma laskesportlaste jõulistele seisukohavõttudele .

Imestan kui nemad ja jahimehed sõna ei võta. Praegusel kujul tuleb sellest seadusest kolm arenguvõimalust:

a) heal juhul tõstetakse lihtsalt C-kat relvad ümber A või B katti
b) halval juhul "kaovad" relvad ära ehk suureneb ebaseaduslike relvade kogus
c) mõni tõesti loobub osadest oma relvadest (arvestades kuidas relvade hinnad hakkavad kukkuma siis see päris kindlasti saab marginaalne osa olema- riiklik kompensatsioon arvestatakse ju turuhinna keskmise järgi)

Kokkuvõttes aga relvade koguhulk eriti ei muutu ja mis Siseministeeriumi ametnikutibide kolleegium selle peale teevad? Krigistavad hambaid ja loomulikult hakkavad ette valmistama uusi eelnõusid millega kruvisid veelgi rohkem kokku keerata. Kuna ebaseaduslikest jõud üle ei käi siis võetakse loomulikult sihikule A ja B kat relvaomanikud...

Igatepidi lollakas ja poolearuline lähenemine selles seletuskirjas: hulk aega, raha ja närve saab kulutatud kuid kokkuvõttes ma sügavalt kahtlen, et neil eriti õnnestub relvi kätte saada ja üldstatistikat muuta. Ainuke sõnum kogu loost oleks relva omanikele järgnev: oh häda ja õnnetust teile lollidele kes tahavad seadulikult relvi omada...

EDIT: Vaatan, et asi on ka ajakirjandusse jõudnud ning üllatavalt suure ning vihase tagasiside saanud kommentaariumis. Ei ootaks nagu, et keskmisele linnastunud/relvitule tsivilistile selline spetsiifiline teema korda läheb http://www.postimees.ee/3447249/eneseka ... ku-korjata

[romps]

Viidatud postimehe uudises oli välja toodud ka natukene põnevamaid numbreid:
"Eestis on näiteks viimasel viiel aastal varastatud 42 relva ning kaotatud 626 relva."
"Näiteks 1. oktoobri seisuga oli kolme ja enama relva omanikke 465, sealhulgas ühel neist on 19 relva, mille otstarbena on nimetatud turvalisuse tagamine."

Et jah, see 1 enesekaitserelva piirang tundub natukene üle pingutatud. Saame lihtsalt palju sportlasi juurde. Samas
juba üle 3 relva omamine enesekaitseks on küsitav.

Samas kui keskmiselt aastas ~120 relva omaniku juurest minema jalutab (varastatakse või läheb kaduma) ja satub valede inimeste kätte (ehk seaduslikust relvast saab ebaseaduslik), siis argument et enamus rikkumisi pannakse toime ebaseaduslike relvadega enam ei päde. Samas puudub ülevaade, palju varastatud/kaotatud relvadest on tagasi saadud või kas rikkumised on pandud toime varastatud või kaotatud relvadega.

Probleem küll eksisteerib, aga kas antud eelnõu lahenduse toob, on küsitav...
Näiteks tekib veel küsimus:Kes kaotab(kellelt varastakse) rohkem relvi, kas 1 enesekaitserelva omanikud või mitme? (Pakuks ise, et 1 omanikud. Mitme relvaomanikel on ilmselt kapp ja on ise hoolikamad).
Igastahes ise sellisel kujul antud SE pooldaja ei ole. Hetkel SE seletuskiri ei ole olnud piisav probleemi/põhjuse/lahenduse seosest.

[ügi]

http://www.postimees.ee/3447249/eneseka ... ku-korjata
edit: lisan siia veel ühe- http://www.pealinn.ee/koik-uudised/eest ... ad-n158619
põnevat lugemist

[madiss]

Eestis on näiteks viimasel viiel aastal varastatud 42 relva ning kaotatud 626 relva.

Päris kenake hulk relvadest kaotatakse ära...

«Mis puudutab relvaloa taotlemisel eksami sooritamist, siis kehtiva relvaseaduse kohaselt võib isik sooritada eksami oma emakeeles või muus keeles, mida ta valdab, ning sellisel juhul tõlgitakse eksam eesti keelde ja eksami tõlkimise kulud kannab eksami sooritanud isik,»

Muudatus puudutab neid välismaalasi, kes elavad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel, mitte neid välismaalasi, kes tulevad siia ajutiselt, näiteks spordivõistlusest osa võtma või jahil osalema.

Huvitav, kelle initsiatiivil selline kummaline seadus läbi suruti, et elamisloa alusel Eestis viibivad umbkeelsed võõrriikide kodanikud võivad omada relvi s. h. taktikaliseks tegevuseks sobilikke poolautomaatrelvi?

[Panzers]

Tähendab, mida rohkem keelatakse ja piiratakse, seda rohkem hakkab liikuma ebaseaduslikke relvi. Toimuks nagu üle reageerimine- isegi deaktiveeritud(laskmiskõlbmatuks muudetud) relvad peab juba registrisse kandma, samas kas see on siis lahendus? Julgeoleku seisukohalt, kui teisitimõtlejad- ekstremistid, rohelised mehikesed, kolonnipoisid või mida iganes soovivad endi relvastada siis tõenäoliselt leiavad nad ka selleks mingi võimaluse. Kas nende kaotatud relvaomanike seas on ka neid, teab ainult meie julgeoleku teenistus.
Teistpidi võttes inimene on kollektsionäär ja on oma relvad kokku korjanud jupp, kruvi ja detail haaval. See on tema elutöö! Ja kui nüüd ta peab osaliselt nendest loobuma tänu uuele seadusele- siis on see tema suhtes ülekohtune. Arvestades seda, et hobi on niigi kallis ja mis ressurss, aeg ning pühendumus on sellesse pandud.
Ja kas tõesti peame hakkama kahjutuks tehtud relvi arvele võtma? Miks peavad normaalsed, rahumeelsed inimesed läbi mõtlemata seaduste pärast kannatama?
Siin on koht kus tuleb mõelda selge peaga, enne kui uus seadus vastu võtta! Vastasel korral võime tekitada oma riigis segadust, arusaamatusi ja probleeme.
Õiglane oleks, et Euroopa Liidu tasandil kehtiksid ühtsed relvaseadused- see lihtsustaks ametnike tööd ja erinevate kollektsionääride tegevust jne.




Samas lisaks siia veel, et meie väikeses Eestis on veel üksjagu kollektsionääre kes korjavad ainult kahjutuks muudetud relvi. Aga praeguse seaduse järgi tuleb need relvad puurida, lõigata ja keevitada nii ära, et sellest jääb järele üks käkerdis rauda. Välimuselt peaks ikka relvale jääma oma nägu. Kahjutuks tehtavad tunnused peaksid jääma varjatuks. Kahutuks on muudetud relva olulised osad- vintraud( millel oleks kuus puuritud auku padruni pesa poolses osas ning padrunipesa oleks kinni keevitatud) ja lukk(mis on 45 kraadi lõigatud, lööknõela kohal täppkeevitus). Nii lihtne see ongi. Saksamaal näiteks muudavad kollektsionäärid ise relvi ja nende olulisi osi kahjutuks, vastavalt seadusega kooskõlas ettekirjutusele.

Inimene aga soovib oma kollektsioonis olevaid relvi(mängupüsse) lahti ja kokku panna, puhastada ja nokitseda ning neid hooldada. See on nauding relvafännile nagu autofännile oma autode nokitsemine.

[Walter2]

Teistpidi võttes inimene on kollektsionäär ja on oma relvad kokku korjanud jupp, kruvi ja detail haaval. See on tema elutöö! Ja kui nüüd ta peab osaliselt nendest loobuma tänu uuele seadusele- siis on see tema suhtes ülekohtune. Arvestades seda, et hobi on niigi kallis ja mis ressurss, aeg ning pühendumus on sellesse pandud.

Tahaks näha kuidas ja mis summade eest hakatakse kollektsiooni relvi mis maksavad tuhandeid ja enamgi veel tükist, riigi poolt "kohese ja kiire hüvitise eest" kinni maksma ning kuna need on tunnistatud muinsus- või ajalooväärtuslikeks esemeteks siis ära neid ei saa hävitada vaid kuhu need jõuavad? Järgmisesse relvakollektsiooni kuhugi muuseumi. Tekib küsimus mis mõte sel kõigel on?! Kui riik ei usalda oma kodanikke hoidma enda valduses relvi ning samas ei tee riik ka suurt midagi tagamaks lihtinimese turvalisust just tema isiklikul tasandil siis kuhu me niimoodi jõudnud oleme? Riik olemegi ju kõik meie, kodanikud.

[Black]

Veel lihtsam on eelmine relv järve pillata. Kalameestel ikka juhtub.

Loomulikult juhtub kõike. Näiteks võib seesama järve pillatud relv jääda juhusliku spinninguloopija landikonksu külge ja kuna järve põhi on mudane, siis relv pole hapnikuvaeses mudas isegi roostetama hakanud.
Paha ainult, et kui selle relvaga midagi korda saadetakse, siis võidakse õnnetut kaotajat lollide küsimustega tülitama hakata.
See on selge, et relvade leidmine pööningutelt lõpeb. No pole neid lihtsalt enam. Need, mis olid, on kõik juba leitud ja ausalt politseisse toimetatud.
Ja ei maksa arvata, et keegi hakkab välismaalt midagi keelatut sisse tooma või näiteks 3D printeril printima. Eesti inimene on ju niii seadusekuulekas.

Ei õngitse neid "järve pillatud" relvi sealt roosipõõsa või õunapuu alt ükski juhuslik spinninguloopija välja. Ja just pööninguleiud hakkavad jälle sagenema.

Milline karistus hetkel relva kaotamise - no ütleme siis konkreetselt sügavasse merre lootusetult uputamise eest üldse järgneb? Tõenäoliselt oleks asjakohane kohe ka seda karmistada. Ja miks mitte ka selle eest, kui relv varastatakse või röövitakse. Inimene on ju ise süüdi, eksole. Üsna selge on, et seadusemuudatus toob kaasa "kadumiste" ja "varguste" hüppelise kasvu. Kõik ei saa ju "sportlasteks" ja "jahimeesteks" hakata. Huvitav, kui palju statistika järgi kaotatud või varastatud relvi kuulus neile, kellele enam relvaluba mingil põhjusel ei pikendatud või kes näiteks riigist igaveseks või pikemaks ajaks lahkusid?

Ehk siis hetkel on sisuliselt menetluses "ebaseaduslike relvade arvu kasvatamise" nimeline seaduseeelnõu.

[SigaElmar]

Teab keegi kuidas see eelnõu edasi areneb? Millal see seaduseks vormuma hakkab?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/relvas ... d=73302259

[Kriku]

Jah, erakordselt tervemõistuslik artikkel. Mitte autori kohta, vaid üldse.

Relvaseaduse muudatused põrutavad märgist mööda
Priit Simson, arvamustoimetaja
Eesti Päevaleht

Õigus omada enesekaitseks mitut relva on põhjendatud.

Siseministeeriumi algatusel kavandatavad relvaseaduse muudatused – lubada elu ja vara kaitseks ainult üht püstolit või revolvrit ja keelata vintpüssid – lasevad märgist täiesti mööda. Millise viimastest tuntumatest tulirelvaintsidentidest oleksid need seadusemuudatused ära hoidnud? Mitte ühtegi.

Lääne-Euroopas tegutsevatel terroristidel ei paista „päris”, mitte tsiviilkäibe relvade muretsemisega raskusi olevat. Neil pole raske soetada relvi, millega saab valangutega lasta ja mida poest ei osta. Ka siinsed vahejuhtumid ei viita, et relvade arvu piiramine ja ainult püstolite-revolvrite inimestele enesekaitseks jätmine võiks olukorda kuidagi muuta.

Millise viimastest tulirelvaintsidentidest oleksid seadusemuudatused ära hoidnud? Vastus on lihtne: mitte ühtegi.

2011. aasta kevadel tappis Ago Ursel Waaks illegaalse vintpüssiga Võmmorskis kaitsepolitseiniku. Relvaseaduse muudatus poleks seda juhtumit kuidagi mõjutanud, sest seda relva poleks tal seaduse silmis nii või teisiti tohtinud olla.

2011. aasta suvel kaitseministeeriumi rünnanud Karen Drambjan oli varustatud seadusliku püstoliga. Püstolit ei kavatse praeguse seadusemuudatusega keegi keelata.

2014. aasta sügisel tappis 15-aastane Viljandi poiss oma isa revolvrist õpetaja. Ükski seadus poleks lubanud tal nagunii relva käsitseda, kuid relv oli täiesti seaduslik. Jällegi, keegi ei kavatse säärast tüüpi relvi tsiviilkäibes keelata.

On vastutustundlikud

Praegune Eesti relvaseadus piirab padrunite arvu, kuid ei sea mingit piirangut inimese käsutuses olevate relvade arvule. Ühel Eesti inimesel on 19 relva, teisel 16. Need on üksikud. Ometi oleme me suutnud üksteist siiski ellu jätta. Eesti seaduslikud relvaomanikud on üldiselt olnud vastutustundlikud.

Kui midagi piirata, siis kas poleks mõistlikum alustada mõõdukama ülempiiri seadmisest? Ja miks peaksid Vene kodanikud saama relvi omada Eesti kodanikega üsna sarnaselt? Tõsi, nad pole seda võimalust küll väga kasutanud. Ent välismaalaste õigused ei pea olema samad, see tuleks julgeoleku seisukohast kõigepealt üle vaadata.

Keegi ei kahtle, et relv on ohtlik asi. Kuid Eestis on ainult ligikaudu 5% tapmisi sooritatud tulirelvaga, seaduslike tulirelvadega ilmselt veelgi vähem. Kuna paremaid ideid pole, siis pitsitatakse neid, kes kätte satuvad.

Milleks siis sellised muudatused? Miks piirata enesekaitseks lubatavate relvade arv ühele ja teha lubatavaks ainult püstol?

Relva omada pole imelik. Minagi tean päris mitut inimest, kes on saanud vägivalla- ja tapmisähvardusi. Põhjused, miks tuleks kasvõi enesekaitseks lubada mitut relva, sealhulgas ka vintpüsse, on väga lihtsad. Püstolist on päris keerukas täpselt lasta. Jõudsin ise viisaka laskeoskuseni päris pika treeningu tulemusel. Püss lasi aga juba üsna alguses enam-vähem sinna, kuhu vaja. Miks peaks olema ainus Eesti elanikele lubatav enesekaitserelv see, mida isegi veerand politseinikke ei suuda korralikult kasutada? („Üle veerandi politseinikest ei oska tulirelvast lasta” 26.7, EE).

Rääkida, et poolautomaatsed vintpüssid on väga ohtlikud, on manipulatsioon. Ka püstolid on poolautomaatrežiimil ja lähidistantsil samasuguse tuletihedusega, kuid ometi täiesti lubatud.

Isegi püstolite-revolvrite puhul on mitut relva mõistlik omada. Kaasaskandmiseks võib sobida vägagi pisike relv, aga sellega on niru näiteks lasketiirus treenimas käia.

Vintpüssi on vaja

Sel, kes tahab end reaalsete või potentsiaalsete ähvarduste eest kaitsta, oleks mõistlik hoida näiteks maamajas vintpüssi, mis laseb paarikümnest meetrist kaugemale ja millega pole nii keerukas ärevas olukorras märki tabada. Kaasaskandmiseks aga sobib just püstol või revolver, sest see on väike.

Praegu on relvaseadus tobedaid piiranguid täis. Tegeleks äkki nendega? Miks tohib kogu majapidamises olla 300 vintpüssipadrunit jahirelva kohta (seega kahe relva puhul 600, kolme puhul 900 jne), aga ainult 100 püstolipadrunit, olenemata relvade arvust? Lapski teab, et püstolipadrun on vähem ohtlik kui püssipadrun.

Siseministeerium ootab eelnõule kooskõlastusi juba 8. jaanuariks. Kuna vahepeal on pühad, on nende eesmärk ilmselgelt muudatused vähese debatiga läbi suruda. Ega nad seal oma peaga mõtle – juttu poolautomaatvintpüsside tsiviilkäibest ärakorjamisest alustas novembri lõpus Euroopa Komisjon. Eesti kodanike relvakandmisõiguse piiramine on Prantsuse ja Belgia vastuluure läbikukkumise tagajärg.

Lõpetuseks: siseministeerium seisukoht, et relvad on väga ohtlikud ja nendega ei tasu rahval tegeleda, on kahe teraga mõõk. Nii mõnigi Eesti reservväelane käib omal käel laskeoskust harjutamas, mina samuti. Oma relv annab huvi korral võimaluse teha seda märksa soodsama hinna ja paindlikuma graafikuga, sest sa ei sõltu instruktorist.

Keerukas on teha riigikaitsjat kellestki, kelle suhe relvadega on paaniline. Kui soovime ühiskonda, kes suudab end sõjalise konflikti korral kaitsta, peame jätma relvademaailmale natuke ruumi.

[Larry]

Priit Simson on üllatavalt normaalse artikli valmis kirjutanud, temalt ma seda varasemat riigikaitsealast loomingut silmas pidades küll poleks oodanud. Riigikaitse aspekti oleks püssidega seoses saanud veelgi rohkem rõhutada, sest kui ühel päeval peaksid näiteks Narvas relvastatud banded kohaliku "rahvavabariigi" lippudega välja ilmuma või Tallinnas järjekordne "1. detsembri töörahva ülestõus" toimuma, siis loevad vaid need relvad (eelkõige püssid), mis sul kohe käeulatuses võtta on. Aga muidu on ta tabanud ilusti asja olemust, st. suund on õige. Oleks sellest lõpuks ka mingit kasu.