Seda me kõike teame - ka siis, kui selle pidamine on 10 korda kallim kui kodus, moodustab see ikkagi tühise osa kogukuludest.toomas tyrk kirjutas:Hm, paneks siis siia 2 rida kriitika kriitikat.
1 brigaad kodumaal toita ja varustada on 1 asi. Sama brigaad mägede ja merede taga, kuhu otseteed ei ole - hoopis midagi muud.
Sama õhukomponent - kui palju "elusat moona" see komponent kodumaal õppuste käigus taevast alla pillub, kui palju aga misioonil olles? Ja ei pillu ju enam mingeid 50 aasta vanuseid loll-pomme. Ainult. Kodumaal need lennukid isegi ei tõuse õhku tihedamini kui kord nädalas.
Ülelüldse on loll võrrelda üksuste kodumaal rahuolukorras pidamise kulusid missiooniga. Missioonil põleb raha ikka kordades kiiremini. Kui aga agenda on selline, et Venemaale on kõik nohu ja AIDSi veel pole näha, siis muidugi peab seda kõigile jutlustama...
Lisaks tuleb muidugi märkida, et venes on piisavalt relvajõudude väeosi, kus ainus toimiv logistiline vahend on helikopter ja mis pole sugugi odav. Näiteks Kaug-Põhja piirialade kontrollimine. Venelaste relvajõudude kogusuurus on täna ca 780 tuhat meest (koos vastava tehnika ja infra kuludega), kellest missioonil on ca 5 tuhat ehk alla 1 %. Vene lennuväe aktiivsete lennukite arvu hinnatakse ca 1000 masina ümber (ca 80 eskadrilli), sellest pidevalt on Süürias hõivatud ca 60 masinat ehk ca 6%. Vene lennuväe "ei tõuse tihedamini kui kord nädalas" ei vasta juba ammu tegelikkusele, täna võib rääkida lendudest ülepäeviti. Sellele viitab ka piiriintsidentide arv, mis läheneb külma sõja ajale.
St operatsioon Süürias, ka siis kui komponent peaks mõnevõrra suurenema - ei muutu kaalukeeleks venelaste toimetulekus.
Nt "Krimmi näidisoblast" oma Kertsi väina sildade, uue veevarustuse ja elektrivarustusega saab minu arvates olema suurem kuluallikas.
Kui palju vene kaitse-eelarves võhma on, tasub mõttega lugeda järgmist artiklit: http://theaviationist.com/2014/12/17/ru ... at-planes/