
Uued relvasüsteemid EKV-le
-
- Liige
- Postitusi: 2110
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kui haubitsad tulevad M109-d siis sobiksid kogu soomusvõimekuse "kastitrollideks" M992-d, need on odavad, need on valmis, sees on palju ruumi, neil on korralik soomus ning nad ei aja masinaparki kirjuks vaid hoopis vastupidiselt väldivad mingi neljanda roomikplatvormi maale toomise vajadust! 

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Jah läbivus on cv-l tõesti väga hea.
Samas ilma tornita cvrt ei tohiks kuidagi läbivuselt alla jääda.
Cvrt kaal on niikuinii suht olematu võrreldes teiste omasugustega.
Cvrt eksootika nimekirja panemise vastu aga vaidleks küll.
Uk soomust jätkub laialt lattu ja ka oksjonitele.
Kindlasti on paremaid aga kui liita kokku plussid ja miinused siis cvrt on konkurentsitult parim ja odavaim igamehe soomuk lääne euroopas.
M113 pole alles jäänud isegi usa ladudesse.
Ja vene soomusest sai alles tanki teemas räägitud.......
Samas ilma tornita cvrt ei tohiks kuidagi läbivuselt alla jääda.
Cvrt kaal on niikuinii suht olematu võrreldes teiste omasugustega.
Cvrt eksootika nimekirja panemise vastu aga vaidleks küll.
Uk soomust jätkub laialt lattu ja ka oksjonitele.
Kindlasti on paremaid aga kui liita kokku plussid ja miinused siis cvrt on konkurentsitult parim ja odavaim igamehe soomuk lääne euroopas.
M113 pole alles jäänud isegi usa ladudesse.
Ja vene soomusest sai alles tanki teemas räägitud.......
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1065
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Teine kaalumisel olnud variant oligi M113 baasil. Uskuge või mitte, CV-s (eriti ilma tornita) on ruumi oluliselt rohkem. Siseruumi laius enam- vähem sama, kõrgus sarnane, pikkus CV-l oma meetrike suurem+ torni arvelt vabanev ruum. CV-s on jalastuv meeskond olenevalt versioonist 7-8 meest, kõik kenasti eraldi istmetel, mahuvad lahedalt koos varustusega. M113 tavapärane meeskonnaruum mahutab 6, äärmisel juhul 7 meest, kes on nagu silgud pütis, põlved keskel koos. Lisaks CV-l soomusealused varustusekastid külgedel. Kõrgema kerega M577, M1098 jne on lihtsalt siseruum kõrgem, varustuse paigutamiseks sellest ometigi väga palju ruumi ei teki sest riiulite ehitamine meeskonna peakohale on komplitseeritud. Need versioonid oma 2,8m+ kõrgusega hakkavad muule lisaks veel liikuvaid sihtmärke meenutama, läbivusest pole mõtet rääkidagi. Scoutsid saavad ehk pajatada oma 2014 sügise kogemusest Norra CV90-te vastu sõdimises Adažis.
2015 alguses keskpolukal olid Hollandi pioneerid oma M113 derivaadiga, jalavägi sõitis neil igal pool tuimalt eest ära.
Kui jutt saadavusele läheb, siis see küll tõsi ei tohiks olla- minuteada on M113 ja derivaadid tänasel päeval ainsaks militaarsõidukiks, mida NATO riikides veel kasutatuna suures koguses saada on.
2015 alguses keskpolukal olid Hollandi pioneerid oma M113 derivaadiga, jalavägi sõitis neil igal pool tuimalt eest ära.
Kui jutt saadavusele läheb, siis see küll tõsi ei tohiks olla- minuteada on M113 ja derivaadid tänasel päeval ainsaks militaarsõidukiks, mida NATO riikides veel kasutatuna suures koguses saada on.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
eeee...oota nüüd, M113 oli ette nähtud 2+11 inimese veoks - juht+ komandör ja 11 jalaväelast. reaalseks peeti 9 jalaväelast. kas on sisse mingid asjad juurde ehitatud/meestel talvevarustus+kuulivestid? eks kola veetakse ka vist rohkem kaasas, kui 1959 aastalkangelaspioneer kirjutas: M113 tavapärane meeskonnaruum mahutab 6, äärmisel juhul 7 meest, kes on nagu silgud pütis, põlved keskel koos..

- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1065
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Tänapäevastel versioonidel on meeskonnaruumi eesosas sihturi positsioon, mis koondab paremast pardast kaks kohta, komandör on nihutatud vasakule ja võtab sealt kaks kohta, keskmise pingi kasutamise suhtes ei ole ma võimeline aru saama, kuidas seal keegi istuda peaks saama. Tõsi, see taburet on vist siiani enamikus masinates sees. Vanemates mudelites on parrastel kokkuklapitavad pingid 2x2 mehe jaoks kummalgi pool, kasutatavad suvevormis ja rakmeteta sõdurite vedamiseks, uuemates eraldi toolid, näitusepillides lausa "miinikaitsega" ehk lakke kinnitatud. Kuulivesti ja lahingvesti/rakmetega mehi ma sinna üle 3 kummalegi poole paigutada ei oskaks. Hollandi YPR-ides on meeskond (mälu järgi, võin ka eksida) paigutatud seljad vastakuti ning parrastes on ambrasuurid, nagu BMP-l, kummaski pardas kolm meest. Kogu isiklik varustus on neil laotud soomuse peale ja ambrasuurid praktikas kasutatavad ei ole. Selle lahenduse korral on "kaugema otsa meeste" kiire jalastumine võimalik ainult pärast pikka harjutamist.
Kokkuvõtteks- jalaväejao mahutab M-113 enam-vähem ära, kui seljakotid katusel on (juht+sihtur+jaoülem+6 sõdurit). Sellisel juhul jääb masinasse ruumi veel jao relvade, neile vajaliku laskemoona, toidu ja vee jaoks. Üle selle tuleb midagi juba väga tihkelt pakkida ja/või asju soomuse peale riputada. CV-s on eemaldatud torni korral võimalused oluliselt avaramad.
Kokkuvõtteks- jalaväejao mahutab M-113 enam-vähem ära, kui seljakotid katusel on (juht+sihtur+jaoülem+6 sõdurit). Sellisel juhul jääb masinasse ruumi veel jao relvade, neile vajaliku laskemoona, toidu ja vee jaoks. Üle selle tuleb midagi juba väga tihkelt pakkida ja/või asju soomuse peale riputada. CV-s on eemaldatud torni korral võimalused oluliselt avaramad.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kui sõda ette ei jõua, siis saame teada, milleks need kered lähevad, aga jah - kuidagi üsna korralik soomus ja teiselt poolt meil ikka väga vähesed jalaväelased saavad vajaduse korral soomuse all reisida.
Dona nobis pacem!
-
- Liige
- Postitusi: 2110
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Meile oma CV-sid müünud Norra ja Holland kasutavad ise CV-de toetussoomukitena M113 perekonda kuuluvaid M577 masinaid (juhtimine, side ning meditsiin) ja saavad kuidagi hakkama. Norras on see M113 üldse kuidagi väga au sees, sest ka Norra uued vertikaalstardiga NASAMSid paigaldatakse pikendatud kerega M113-tele. Kui vaja siis ka Eestis on asjalike laevaehitajaid, kes saaksid suuremate alumiiniumitöödega sama hästi hakkama 

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Tõenäoliselt hakkavad osad Norra CV-d sellisena meil välja nägema.
Unforeseen consequences
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
No mis sellest 44 lahingu(LM)- + 6 Leo1 toetusmasinast(T) ja 35 kerest(K) välja joonistad
Minu tagasihoidlik ja võhiklik versioon (juhul, kui muud roomikutel soomust ei tule)
Vajadus: 1. faas: kaks operatsioonisuunda viivitamiseks (kirde ja kagu), 2. faas: üks piirkond lõplikuks kaitseks (suur-Tallinn).
Võimalus: piiratud ressursid, masinate ja rühmade paindilik (multifunktsionaalne) kasutamine erinevate ülesannete täitmisel (ka. kaotuste foonil).
(Alljärgnevast struktuur jagab ainult soomust, muu tehnika ja relvad on arvestusest väljas)
Üksus rahuajal.
Tugevndatud pataljon.
4 x lahingkompanii:
1. Rühm - 4LM
2. Rühm - 4LM
3. Rühm - 3LM ja 1K (1K juhtimine ja side)
1x Juhtimis- ja toetuskomapnii:
1. MP rühm - 5K (3 relva; 1 moon; 1 juhtimine)
2. MP rühm - 5K (3 relva; 1 moon; 1 juhtimine)
1. TT rühm - 2K
2. TT rühm - 2K
1. ÕT rühm - 2K
2. ÕT rühm - 2K
1. Tagalatoetus rühm - 5K ja 3T (2 med; 2 moon; 1 varustus; 1 naastetank; 1 pioneeritank; 1 sillatank).
2. Tagalatoetus rühm - 5K ja 3T (2 med; 2 moon; 1 varustus; 1 naastetank; 1 pioneeritank; 1 sillatank).
1. Staabi ja side rühm - 3K (3 Juhtimine+side)
1 faas.
Pataljon on jagatud kaheks lahinggrupiks.
Lahinggrupp:
2 x lahingkompanii
1. Rühm - 4LM
2. Rühm - 4LM
3. Rühm - 3LM ja 1K (juhtimine ja side)
1x Juhtimis ja toetuskomapnii:
1. MP rühm - 5K (3 relva; 1 moon; 1 juhtimine)
1. TT rühm - 2K
1. ÕT rühm - 2K
1. Tagalatoetus rühm - 5K ja 3T (2 med; 2 moon; 1 varustus; 1 naastetank; 1 pioneeritank; 1 sillatank).
1. Staabi ja side rühm - 1K (1 Juhtimine+side)
Lisaks jääb üle 1 juhtimis ja side soomuk, millel saab Pataljoni admin. olla seal, kus vaja.
2 faas.
Pataljon analoogne rahuaja struktuurile arvestades kaotusi (näiteks 3 aktiivset kompaniid ja 1 kaotatud või remondis; MP/ÕT/TT/Tagalatoetus kahe algse rühma liitrühmad).
Eks ta selline s****t saia tegemine on, kuid võimalused peavad kuidagi vajaduse katma. Lahingkompanii elementaatne TT ja ÕT (Javelin ja XX/Mistral) võime peaks soomuse sees kaasas sõitma (just selles soomukis, kus parasjagu vaja). Vajadusel saab lahingkompaniisid TT ja ÕT osas ülevalt poolt tugevndada. MP oleks tavalised 120mm käsitsi laadimisega, kerele istutatuna.
Üldiselt: hakkab looma, kuid tanke oleks hädasti tarvis, juba ameeriklaste neli rühma oleks super. Viimased oleksid isegi olulisemad kui liikurid (kaudtuli on ju 155mm ja liikuva 120mm näol olemas). Kui ise tahaks teha, siis peaks tankipataljonist lati natukene allapoole seadma ja viimased Leo2-d kokku kraapima (Austria omad näiteks).


Minu tagasihoidlik ja võhiklik versioon (juhul, kui muud roomikutel soomust ei tule)

Vajadus: 1. faas: kaks operatsioonisuunda viivitamiseks (kirde ja kagu), 2. faas: üks piirkond lõplikuks kaitseks (suur-Tallinn).
Võimalus: piiratud ressursid, masinate ja rühmade paindilik (multifunktsionaalne) kasutamine erinevate ülesannete täitmisel (ka. kaotuste foonil).
(Alljärgnevast struktuur jagab ainult soomust, muu tehnika ja relvad on arvestusest väljas)
Üksus rahuajal.
Tugevndatud pataljon.
4 x lahingkompanii:
1. Rühm - 4LM
2. Rühm - 4LM
3. Rühm - 3LM ja 1K (1K juhtimine ja side)
1x Juhtimis- ja toetuskomapnii:
1. MP rühm - 5K (3 relva; 1 moon; 1 juhtimine)
2. MP rühm - 5K (3 relva; 1 moon; 1 juhtimine)
1. TT rühm - 2K
2. TT rühm - 2K
1. ÕT rühm - 2K
2. ÕT rühm - 2K
1. Tagalatoetus rühm - 5K ja 3T (2 med; 2 moon; 1 varustus; 1 naastetank; 1 pioneeritank; 1 sillatank).
2. Tagalatoetus rühm - 5K ja 3T (2 med; 2 moon; 1 varustus; 1 naastetank; 1 pioneeritank; 1 sillatank).
1. Staabi ja side rühm - 3K (3 Juhtimine+side)
1 faas.
Pataljon on jagatud kaheks lahinggrupiks.
Lahinggrupp:
2 x lahingkompanii
1. Rühm - 4LM
2. Rühm - 4LM
3. Rühm - 3LM ja 1K (juhtimine ja side)
1x Juhtimis ja toetuskomapnii:
1. MP rühm - 5K (3 relva; 1 moon; 1 juhtimine)
1. TT rühm - 2K
1. ÕT rühm - 2K
1. Tagalatoetus rühm - 5K ja 3T (2 med; 2 moon; 1 varustus; 1 naastetank; 1 pioneeritank; 1 sillatank).
1. Staabi ja side rühm - 1K (1 Juhtimine+side)
Lisaks jääb üle 1 juhtimis ja side soomuk, millel saab Pataljoni admin. olla seal, kus vaja.
2 faas.
Pataljon analoogne rahuaja struktuurile arvestades kaotusi (näiteks 3 aktiivset kompaniid ja 1 kaotatud või remondis; MP/ÕT/TT/Tagalatoetus kahe algse rühma liitrühmad).
Eks ta selline s****t saia tegemine on, kuid võimalused peavad kuidagi vajaduse katma. Lahingkompanii elementaatne TT ja ÕT (Javelin ja XX/Mistral) võime peaks soomuse sees kaasas sõitma (just selles soomukis, kus parasjagu vaja). Vajadusel saab lahingkompaniisid TT ja ÕT osas ülevalt poolt tugevndada. MP oleks tavalised 120mm käsitsi laadimisega, kerele istutatuna.
Üldiselt: hakkab looma, kuid tanke oleks hädasti tarvis, juba ameeriklaste neli rühma oleks super. Viimased oleksid isegi olulisemad kui liikurid (kaudtuli on ju 155mm ja liikuva 120mm näol olemas). Kui ise tahaks teha, siis peaks tankipataljonist lati natukene allapoole seadma ja viimased Leo2-d kokku kraapima (Austria omad näiteks).
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Tänu naftahinna kukkumisele saab äkki ka ülejäänud 33 soomukit hea hinna eest ära osta? Kuidagi vaja ju Norral eelarvet täita...Martin Peeter kirjutas:Kui sõda ette ei jõua, siis saame teada, milleks need kered lähevad, aga jah - kuidagi üsna korralik soomus ja teiselt poolt meil ikka väga vähesed jalaväelased saavad vajaduse korral soomuse all reisida.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Norras ei pidanud naftatulu eriti eelarves figureerima, vaid seal on mingi eriline nn arengufond, kuhu naftaraha läheb ja sealt finantseeritakse rahvuslikke suurprojekte (nt suurte tunnelite ehitus) - aga miks mitte ka sõjatehnika ostmine kui kärsahaisu tunda on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kui see M113 tehti, olid meestel seljas miskid field jacketid, tänapäeval killu või kuulivestid. 11 jalaväelase pealt nõuab see lihtsa ergonoomilise arvestuse järgi ca 1 meeter lisaruumivk1 kirjutas:eeee...oota nüüd, M113 oli ette nähtud 2+11 inimese veoks - juht+ komandör ja 11 jalaväelast. reaalseks peeti 9 jalaväelast. kas on sisse mingid asjad juurde ehitatud/meestel talvevarustus+kuulivestid? eks kola veetakse ka vist rohkem kaasas, kui 1959 aastalkangelaspioneer kirjutas: M113 tavapärane meeskonnaruum mahutab 6, äärmisel juhul 7 meest, kes on nagu silgud pütis, põlved keskel koos..

Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Täna siis allkirjastatakse ka leping.
Väike uudisvideo kah artikli juures.
Kaitseministeeriumi asekantsler: Norra soomukite tehing sõlmitakse n-ö poliitilise hinnaga
Täna 09:24
Väike uudisvideo kah artikli juures.
Kaitseministeeriumi asekantsler: Norra soomukite tehing sõlmitakse n-ö poliitilise hinnaga
Täna 09:24
http://uudised.err.ee/v/eesti/01d304c2- ... se-hinnaga
Eesti ostab Norrast 37 toetussoomukite keret ja täna allkirjastatakse Norras vastav leping, milles kaitseministeeriumi sõnul kirjas n-ö poliitiline hind - 635 000 eurot.
Kaitseministeeriumi asekantsler Ingvar Pärnamä ütles ERRi raadiouudistele, et tehing sõlmitakse nii-öelda poliitilise hinnaga: „Poliitiline hind täna on siis see, et on vaja maksta 635 tuhat eurot maksta nende 37 kere eest, mis me Norrast saame.“
Pärnamäe lisas, et uuena ostes maksaks üks soomuk viis miljonit. „Loomulikult mängib rolli siin vanus – kere keskmine vanus on 15 aastat. Arvestades Eesti riigi võimalusi, on oluline leida kokkuhoiuvõimalusi ka sellistelt projektidelt, mis on väga mahukad.“
Kerede põhjal ehitatakse välja vajalikud toetussoomukid tulevasele soomusmanööverüksusele. Kaitseväe peastaabi kaitseplaneerimise jaoskonna vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Kalle Teras ütles „Aktuaalsele kaamerale“, et masinaid saab sisustada vastavalt kaitseväe vajadustele, kuid neile ei paigaldata statsionaarseid relvasüsteeme.
Lahingumasinatele ei panda külge tankitõrjevahendeid või muid relvi, nagu lahingumasinatel tavapäraselt on.
Võrreldes praegu kasutusel olevate sisudega on uutel soomukitel paremad kaitseomadused, aga oluline on ka see, et nad pääsevad paremini liikuma ja saavad roomikutega lahingmasinatele sama rada pidi järgneda.
2014. aasta lõpus sõlmis Eesti Hollandiga lepingu 44 jalaväe lahingumasina CV90 ostmiseks. Norrast ostetavad 15 aastat kasutusel olnud soomukite kered, mis jõuavad Norrast Eestisse käesoleva ja järgmise aasta jooksul.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Liikuritega on toetusmasinatega nii, et sõltub, mida muretsetakse lõpuks. Kui M109 peaks siia tulema, oleksid ilmselt M113 baasil totussoomukid neile lähedasemad ka konstruktsiooni ja varujuppide poolest. Suurtükiväeüksusele oleks juhtimissoomukeid vaja 10+. Kui osta PzH, siis suurt vahet ei ole, missugused. Samas sakslastel on neile olemas spetsiaalselt sisustatud M113 baasil head arvutussoomukid.
Kumbast relvasüsteemist rääkida, on tõeline mõistatus. Mõlemal on idee poolest palju miinuseid ja ka plusse leidub.
M577 oleks ikkagi hea staabisoomukiks üksuse tasemel. Mis siis, et suur - ta pole ju lahingumasin. Kui aga CV90 saab ka samasuguseks kõrgeks teha, kui M577, miks mitte, kuid mulle näib, et CV rüüpab rohkem näiteks. Kas keegi äkki teab, kui palju 100 km kohta?
Täiendav initseeritud idee oleks muidugi veel vaadata igaks juhuks üle ka prantslaste Au F1 (F2?) ehk GCT 155, mida pakutaks Nexteri poolt väidetavalt ka Leo 1 tankiveermikule (prototüüpi pole keegi näinud). Konnasööjate "ekskavaator" jääks oma omadusilt umbes ülalnimetatute vahepeale. Mis toetusmasinad sellega sobiks, on hea küsimus. Evakueerimisetankid ikka BPz2.
Kumbast relvasüsteemist rääkida, on tõeline mõistatus. Mõlemal on idee poolest palju miinuseid ja ka plusse leidub.
M577 oleks ikkagi hea staabisoomukiks üksuse tasemel. Mis siis, et suur - ta pole ju lahingumasin. Kui aga CV90 saab ka samasuguseks kõrgeks teha, kui M577, miks mitte, kuid mulle näib, et CV rüüpab rohkem näiteks. Kas keegi äkki teab, kui palju 100 km kohta?
Täiendav initseeritud idee oleks muidugi veel vaadata igaks juhuks üle ka prantslaste Au F1 (F2?) ehk GCT 155, mida pakutaks Nexteri poolt väidetavalt ka Leo 1 tankiveermikule (prototüüpi pole keegi näinud). Konnasööjate "ekskavaator" jääks oma omadusilt umbes ülalnimetatute vahepeale. Mis toetusmasinad sellega sobiks, on hea küsimus. Evakueerimisetankid ikka BPz2.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist