hillart, võin sulle laenata Tom Segevi raamatut ´1967´ mis räägib täpselt sellest murdepunktist, kus iisraelist, mis oli majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises kriisis ja kuidas see kõik 2-3 päevaga muutus. kust tekkis see eneseusk, kuidas see edasi kandus (ja kuidas see 6 aastat hiljem põhjustas peaaegu iisraeli huku). seda kõike osalejate mälestuste ja kirjade läbi. soomuse paksusest ja taktikast seal juttu pole, küll just sellest psühholoogilisest küljest
IDF ajalugu aga sai alguse nii 1948. paiku, mitte 1967. Selleks, et jõuda 1967. a sõjani, tuli vahepeal ületada nii mõndagi, näiteks 1948. a iseseisvusõda kui ka 1956. a Suessi sõda, mis mõlemad olid IDF-le võidukad. Liigne oleks vist lisada, et Iisraeli riik oli 1948 paljas kui püksitagumik ja mingitest SKP protsentidest ei saanud üldse rääkida. Ma võin sulle laenata raamatut "Iisraeli õhujõudude ajalugu" (Istoria VVS Izraelja), seal on väga kõnekas peatükk, kuidas asi 40ndatel alguse sai. Kui nad oleks seal kulude mõju pärast ühiskonnale ja SKP protsendi üle sedasi vaidlema hakanud nagu täna meil käib, siis poleks 1967. aastat tulnudki.
Iisraeli riigi jaoks, nad oleks oma esimeses sõjas hävitatud.
Võib-olla on kõnekas märkida, et et Iisraeli õhujõud said oma esimesed hävituslennukid 5 päeva peale iseseisvussõja algust (mai 1948) ja õhujõud asutati maaväega praktiliselt samaaegselt. Eestis on hävituslennukid kuulutatud kättesaamatuks - ja nad olid ka 40ndate lõpuks üks kallimaid relvasüsteeme (kui suured sõjalaevad kõrvale jätta). Osteti ja tariti kokku mida vähegi saadi, koguti annetusi, peteti, ärandati, osteti - 1948. a kõrgajal oli IAF-s juba ca 100 lennukit. 1948 ja 1956 sõja tulemustes oli lennuvägi just moraali mõttes üks tugevaid mõjutajaid, võttes ära araablaste võimaluse vägesid ja tagala-alasid segamatult pommitada ning demoraliseerides araablastest vastaseid.
Vot sellised:

Kes midagi ära tunneb, siis tegemist on Tsehhoslovakkias toodetud Me-109 ebaõnnestunud klooniga (nimega Avia S-199).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.