Politoloog Karmo Tüür: ,,Eelmine, 2009.a julgeoleku alusdokument teatas, et et tolles määratakse tegevuskavad kuni aastani 2020. See tärmin pole veel küll kätte jõudnud, kuid uued ajad vajavad ka uusi tegevuskavasid. Venemaa ühiskonna destabiliseerimine, nn värviliste revolutsioonide mahitamine, informatsiooniline mõjutamine, traditsiooniliste väärtuste õõnestamine – kõik see tuleb väljast. Mitte et kodanikud võiks olla rahulolematud omaenda riigi poolt aetava poliitikaga, vaid kui on rahulolematus, siis see tuleb "rea riikide eriteenistuste ja välismaiste organiatsioonide" poolt. Ka oma kodanike elukvaliteedi vähenemine tuleneb välistest piirangutest. Pidada sõjatööstuskompleksi majanduse ja eriti selle moderniseerimise nurgakiviks saavad vaid inimesed, kes elavad permanentse sõja maailmas. Laia maailma, rahvusvahelise julgeolekukorralduse osas on Venemaal aga nii mõndagi öelda. Jäädes truuks oma tavale, kinnitatakse ÜRO ülimuslikkust ja selle Julgeolekunõukogu erirolli. Partneritena väljaspool SRÜ-d loetakse üles Hiina ja India, Šanghai koostööorganisatsioon ja laiemalt Aasia-Vaikse ookeani regioon. NATO suunal tõdetakse karmilt, et tolle sõjaliste elementide lähenemine Vene piiridele on lubamatu ja vihjatakse vajadusele luua Euro-Atlandi ruumis avatud julgeolekuruum. NATO-ga olevat koostöö võimalik kui viimane arvestab Venemaa seaduslikke huve. Balti riike strateegias eraldi välja ei tooda. Kui väga tahta, siis pea ainukeseks vihjeks on soov luua ühine inforuum, mis lisaks SRÜ riikidele katab ka lähinaabrust. Kui tsiteerida dokumendi 8.punkti, siis on Venemaa suutnud end tõestada, kaitstes oma kaasmaalasi välismaal ning omaenda territoriaalset terviklikkust. See, et taolise kaitsmise käigus on naaberriikide samasugune terviklikkus kannatanud, on Venemaa julgeolekustrateegia seisukohast ebaoluline."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/a56de3 ... -motlemine