Võõrahirmu vähendavate õppemeetodite ideekonkursi patroon David Vseviov leiab, et pagulashirmu asemel peaksid inimesed probleemile lähenema süvitsi ja suhtuma sõjapõgenikke inimlikult. Tema arust ei ole eestlusele ohuks mitte siia saabuvad põgenikud, vaid siit lahkuvad eestlased.
Vseviovi sõnul on konkursi eesmärk kutsuda noori inimesi neil teemadel sügavamalt mõtisklema ja arutlema.
„Maailm on kuidagi fragmenteerunud, muutunud killukesteks, aga väga hea oleks vahetevahel püüda mõtiskleda seoste ja selle üle, mis on mille poolt tingitud.“
Tema meelest on võõrakartuse levimises võtmeküsimuseks hirm ja selle ärakasutamine.
„Pole midagi lihtsamat kui manipuleerida hirmunud inimesega. Seda on ju näidanud meile kõik diktatuurid – võtke Stalini aeg – hirm on ju nendele struktuuridele kõige olulisem.“
Vseviovi arust on üks probleem see, et inimesed, kes on pagulasteema puhul juba mingisuguse seisukoha võtnud, aktsepteerivad ainult neid arvamusi, mis nende hoiakuid kinnitavad.
„Tavaliselt on meil pilt juba olemas ja kui see pilt on meie jaoks juba loodud, siis me korjamegi üles just seda sama informatsiooni, mis kinnitaks seda pilti.“
Ta rõhutab, et sõjapõgenikud Süüriast ei erine sugugi neist, kes tulevad siia turistide, tudengite või kellegi kaaslastena. Tema arust võiks sõnast „pagulane“ lahti lasta ja vaadata, kes need inimesed on ning suhtuda neisse nagu oma rahvuskaaslastesse.
„Kui nad ei olegi head inimesed, siis toimime nendega nii nagu me toimime oma halbade inimestega.“
Samuti leiab ta, et eestluse hoidmisel pole küsimus niivõrd sisse-, vaid väljarändajates ning teemat tuleb vaadata demograafilises kontekstis.
„30 aasta pärast on Eesti elanikkond 100 000 võrra väiksem. Meil on aastatega lahkumas siit tuhandeid rohkem kui on siia saabujaid. Kuidas me selle eestluse siis säilitame?“
Vseviovi arust on eestlusele sisserändajate asemel ohuks hoopis midagi muud. „Kõrgkoolide magistriõppe üleviimine inglise keelele on eesti kultuurile ja jätkusuutlikkusele tunduvalt ohtlikum kui paarisaja pagulase siiasaabumine.
Ta loodab, et konkursi käigus pakuvad noored olukorra parandamiseks ühiselt välja mingisuguse lahenduse.
„Sellepärast ongi vaja kollektiivset arutelu, et sünniksid mingid mõistlikud otsused ja vähemalt mingi arusaam, mis on oluline ja mis vähemoluline.“
Mondo ja Unesco Eesti rahvuslik komisjon korraldavad konkursi õppemeetoditele, millega vähendada õpilastes võõrahirmu ja toetada nendes inimlike väärtuste ja avatud hoiakute kujunemist.
Konkursile oodatakse osalema õpetajaid, üliõpilasi, noorsootöötajaid jt, esitada võib tunni- ja töökavasid, töölehti, esitlusi ja muid tunnis kasutatavaid materjale, mis teemad mõista ja avada aitavad.
Konkurss on avatud 18. jaanuarini 2016.
Toimetas Merit Maarits
http://uudised.err.ee/v/eesti/76eddc5a- ... d#comments
