"The Telegraph" Kreeka isoleerimise võimalusest.
Kiire lahenduse ostingud põgenikevoolu peatamiseks on seotud sellega, et Cameronil on vaid mõni päev aega, et enne referendumit ülejäänud EU-ga kokku leppida. Põgenike- ja migratsiooniküsimus on referendumi tulemust määravate tegurite hulgas kesksel kohal.
Sloveenia peaminister pakkus välja (ja Juncker toetas teda), et Kreeka piirid tuleb sulgeda ja sinna rajada mitmesajale tuhandele põgenikule laagrid. Ateena reageeris vihaselt: nimetas tulemust "hingede kalmistuks" ja Schengeni tsoonist välja arvamise ideed "süüdistamismänguks".
Kreeka ja Makedoonia piirile paigutataks plaani järgi tuhandeid politseinikke.
Kardetakse, et see aasta üritab Euroopasse rännata 2,6 M inimest.
---
Kavas on vastu võtta 220 pagulast, seni pole ühtegi sobivat leitudRiigieelarve kontrolli erikomisjon arutas eile avalikul istungil, kas riik ja kohalikud omavalitsused on valmis pagulasi vastu võtma.
Selgus, et tänavu on kavas võtta vastu 220 inimest, pagulaste vastuvõtuks on lähiaastate riigieelarvetesse arvestatud üle 24 miljoni euro ja omavalitsused saavad iga saabunu pealt toetuseks 3000 eurot n-ö pearaha.
Aruannet tutvustanud riigikontrolli auditijuht Mart Vain rääkis, et töötukassa on kinnitanud, et 550 inimese tööturule aitamine pole probleem, kui kaasas on tugiisik, tõlk või mõlemad. Vainu sõnul on mitu nõrka kohta kohanemisprogrammis, sest see on vabatahtlik ja kõik selles ilmselt ei osale.
Probleem on ka selles, et programm on saabunu jaoks võõrkeeles ehk inglise ja vene keeles. „Kuna hariduslik taust on väga erinev, siis ei pruugi kõik aru saada,” nentis Vain. Peale selle pole selge, mis saab pärast kohanemisprogrammi.
Perekondade küsimus
Punasega oli markeeritud ka perekondade taasühinemine, sest Eesti on avaldanud soovi võtta vastu täisperekondi, üksikvanemaid ja orbe. „Tuleb aga välja, et keeruline on leida süürlasi ja eritrealasi. Aga veel keerulisem on leida süürlastest ja eritrealastest perekondi, üksikvanemaid ja orbe. See tähendab, et võib-olla peame vastu võtma ka näiteks üksikinimesi, kellel on hiljem õigus pere järele tuua, ja riik pole selleks valmis,” rääkis Vain.
Seetõttu soovitas riigikontroll rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kohta välja töötada pikaajaline ja süsteemne poliitika, koostada tegevuskava ning tagada selle elluviimiseks piisavalt inimesi ja raha. Samuti soovitati tagada piisavalt lõimumistegevusi, koolide ja lasteaedade valmisolek ning tugiteenuste kättesaadavus.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kommenteeris, et riik on auditi koostamise ajal küsimusega pidevalt tegelenud. Ühtegi pagulast pole EL-i leppe järgi veel Kreekast ega Itaaliast Eestisse jõudnud. Kaheksast inimesest on keeldutud, sest nende toimiku järgi polnud võimalik isikut tuvastada ega teha selgeks, kas ta vajab kaitset ja on ohutu.
Soome «alaealistest» asüülitaotlejatest üle poole osutusid täisealisteksSoome migratsiooniamet kontrollis asüültaotlejate poolt antud vanust ning ilmnes, et rohkem kui pooled end «alaealisena» kirja pannud osutusid täisealiseks.
Ametlikel andmetel saabus 2015. aastal Soome 32 476 põgenikku, kelle seas oli 3000 üksinda saabunud alaealist, edastab iltasanomat.fi.
Üksinda saabunud lapspõgenike seas oli enim Afganistanist pärit alaealisi, kellel järgnesid Iraagist ja Somaaliast pärit alaealised. Poisse oli kümme korda rohkem kui tüdrukuid.
Soome hakati sisserännanute vanust rohkem kontrollima pärast seda, kui Iraagist pärit noormees ütles peaminister Juha Sipiläle, et ta on 17-aastane, tegelikult oli aga 20-aastane.
Soome migratsiooniameti spetsialistide teatel hakati põgenikele, kellel puudusid ametlikud dokumendid, vanuseuuringuid tegema alates möödunud novembrist. End alaealisena esitlenud põgenikud, kelle puhul kahtlustatakse täisealisust, suunatakse kohtumeditsiinilistele uuringutele, mille abil saadakse täpne vanus. Uuringus tehakse röntgenpildid luustikust ja hammastest. Kohtumeditsiini eksperdid määravad röntgenpiltide ja isikust tehtud fotode abil vanuse.
2014. aastal saabus Soome 196 alaealist asüülitaotlejat, kellest 70 tehti vanuseuuring, mis näitas, et 39 neist on tegelikult täisealised.
2015. aastal oli alaealisi sisserändajaid mitu korda rohkem ning selle tõttu tuli ka rohkem kohtumeditsiinilisi uuringuid teha. Möödunud aasta novembriks oli tehtud 100 sellist testi, ühe vanusetesti tegemiseks kulub umbes üks kuu.
2015. aastal tehti ajavahemikul jaanuarist juunini 37-le end alaealisena kirja pannud asüülitaotlejale vanuseuuring, mis näitas, et 21 neist osutusid täisealiseks. Möödunud aasta teise poole kohta andmed veel puuduvad.
Migratsioonispetsialistide sõnul ei valeta migrandid meelega vanuse kohta, sest osa tõesti ei tea oma vanust.
«Paljudel puuduvad sünnidokumendid, eriti just Afganistanist ja Somaaliast saabunutel. Somaalias ei ole olnud valitsust ega ka rahvastikuregistrit aastakümneid. Afganistanis seevastu on kasutusel Pärsia kalender, mis erineb Gregoriuse kalendrist. Selle tõttu elatakse erinevates aegades,» selgitasid eksperdid.
Siiski on ka neid, kes saavad välimuse tõttu vanuse kohta valetada, lootes et end nooremaks tehes on neil lihtsam asüüli saada.
Soomes ei tehta vahet, kas asüülitaotleja on alaealine või täiskasvanu, mõlema puhul kehtivad samad taotluse läbivaatamise reeglid. Siiski tehakse alaealiste puhul vahel mõningaid järeleandmisi ja nad võivad lihtsustatud korras Soome jääda.
Vanuse kohta valetamine võib kaasa tuua selle, et asüülitaotleja tausta kontrollitakse täpsemalt uurimaks, kas ta on võinud veel millegi kohta valetada.
Enamik Soome saabunud alaealistest on 15- 18-aastased, kuid on ka nooremaid. Kõige nooremad üksinda Soome saabunud on üheksa-aastased, kuid neil on juba keegi pereliige või tuttav Soomes ees.
Vanuse kohta valetamine võib kaasa tuua selle, et asüülitaotleja tausta kontrollitakse täpsemalt uurimaks, kas ta on võinud veel millegi kohta valetada.
Ma tõesti ei saa aru, miks see ei too kaasa kohest keeldumist. Hea küll, ühe- või paariaastane vahe võib olla selgitatav kalendrite erinevuse või arengumaade elukorraldusega - aga suurem küll vaevalt.