"Tankid EKV-le"

[tommy]

Peaks olema ju selge, et isegi kui keegi müüb oma vanad kärud heale tuttavale kokkuleppe hinnaga, siis see ei tähenda ju, et see ongi nüüd see õige hind ja kõik taolised kärud peaksid edaspidi(ja kõigile) just sellise hinnaga saada olema.
Kõik kasutatud träni hinnad kehtivad vaid just siis, just sel hetkel.
Homme on juba uus päev, uued olud ja uued tingimused.

[Tulnukas]

Küsimus pole mitte ainult tankides, vaid selles, et meil on latt tõstetud üsna kõrgele ja pole kindel, et meie rahakott samal tasemel kõrgushüpped välja veab.
Kui oleme endale seadnud kvaliteedistandardiks parimad, mida raha eest osta saab, siis antud žanri viljelemisel alles kulud algavad. Juurde on vaja kindlasti veel üks pataljon IFV-sid (kust neid võtta ja mis hinnaga), miinimum 1 pataljon tanke, 1 pataljon liikurhaubitsaid ning nüüd see kõige põnevam/kallim - liikuv õhutõrjekomponent, mis ka seda muud värki õhust kaitsta suudaks. Soomlaste mehh brigaadi (õigemini PAT LG) vaatlemisel (seal on 1 PAT tanke ja 1 PAT IFV-sid) tuleb meeles pidada, et Soomel on neid ka 2 tükki.

Soomlastel latt nii kõrgel polnud ja pole ka täna. Tulemuseks on, et neil on kõik bändi pillid enamvähem rahuldaval tasemel olemas ja bänd suudab mõnda lugu juba mängida. Loomulikult pole 2S1 Gvozdika (ärakirutud D-30 roomukveermikul) nii seksikas kui PzH-2000 või M109, kuid vähemalt on midagi olemas. 200 tuhande euro eest järgi aidatud BMP-2 pole ka sama hea kui CV90, kuid vähemalt on olemas. 2,5 milli eest Leopard 2A6 masin vajab ka raudselt putitamist ja tegemist. Meil jäävad bändi mängud veel aastakümnete kaugusele, kui tänast tempot ja rahalist perspektiivi vaadata. Ühe überpataljoni tekitamine aga laiemas plaanis keskmist taset ju ei muuda.

Kujutan ette, et taolised vaidlused on ka soomlastel olnud - praegu nähtavalt on lahendus selline, et soomusmanööverkomponent peab olema sõjavalmis ning vähemalt rahuldavate riistadega varustatud.

Viimaste ostude järgi küll ei järeldaks, et see latt siin eriti kõrge oleks või sihitaks just seda kõige kallimat.

See on küll üks porgandite ja tomatite võrdlemine. Vaata ikka, mis sorti uusi relvi soome ostab, mitte ära võrdle meie uusi soome ammu ostetud vanadega. See, et Soomel vanad relvad olemas on, tuleneb puhtalt sellest, et soome kaitsevägi on tunduvalt kauem eksisteerinud. Küll meil ka aeg tuleb kus meil neid pasisisd 200 tuhande euro eest järgi aidatakse.

[Kapten Trumm]

Miks pean ma seda hollandi lahingumasinate diili hetkel parimaks lahenduseks..???
(see mis enne, pole hetkel teema)
Sest mitte keegi pole mulle seni suutnud demonstreerida paketti, mis oleks oma näitajatelt veelgi parem.

Seda posti lugedes meenus mulle dissident Toomse, kes ütles, et meie nime poolest strateegiline plaan on tegelikult rohkem hankeplaan, ostunimekiri ning sealt ei selgu vastused küsimustele, mis enne poodi minekut peaksid vastatud olema.

Vaata, sõjalistes asjades on 3 taset
1. taktikaline
2. operatiivne
3. strateegiline

See, et "Hollandi diil" oli parim lahendus, on võimalik öelda paraku ainult taktikalisel tasandil. Pea uued masinad, vägev 35 mm kahur oma übermoonaga, hea soomus, läbivus ja välispartnerite ees ka seksikas, Pasist parem jne. Et operatiivsel ja strateegilisel tasandil saaks sama öelda, ma nii kindel enam pole. Operatiivne tasand tähendab muuhulgas valikuid, milliseid lahinguid me peame, mis relvadega ning milliste pidamisest hoidume. Cv-de kasutuselevõtu järel märkimisväärset operatiivset efekti ei kaasne, ilma tankide ja liikurite (mis tulevikus pidid tulema) toetuseta on nad kasutatavad samas rollis, mis Pasidki, lihtsalt selle vahega, et Pasi on hulka odavam. Idanaaber lihtsalt ei saada paljaid BMP-sid puruks tulistamiseks, jalaväe transpordivahendina aga asi liiga kallis, 1 masina hinna eest saab kümme samapika ressursiga M113 nagu nalja.

Strateegilisel tasandil ka punkte ei lisandu - siin on jutt ürituse (mehh brigaad, mida kangutatakse aastakümneid) laiemast mõjust ülejäänud relvajõududele, näiteks üks "efekt" on strateegilist tähtsust omava õhuruumi kaitse lükkamine määramatusse.

Seega "parim diil" on õige ainult ühel tasandil kolmest, sellel kõige madalamal. Ehk siis väide ise on kolmandik-tõde.

Üldiselt: sellistes teemades kulutatakse ülearu palju auru kahuri kaliibrile ja mürskude omadustele. Need on paraku vaid taktikalist tähtsust omavad. Meie peame tegema asju, mis annavad vähemalt kiiret operatiivset efekti*, võimaldades pidada ka lahinguid, mille pidamisel pidime me seni lootma juhusele, õnnele ja sobivale ilmale.

Mis puudutab Soomet, siis taktikalisel tasandil on BMP-2 mistahes tuuninguga CV9035 suhtes alaväärtuslik masin. Jääb nii öelda taktikaliselt alla. Küll aga on Soomel hästi (või vähemalt rahuldavalt) korras operatiivsed asjad (on 2 rahuldavat mehhaniseeritud lahinguüksust ründeoperatsioonide tarvis) ja strateegilised asjad (liiga suured investeeringud ühe või teise läikiva asja ostmisel selle "soomusmanöövervõime" teemal pole märgatavalt pärssinud kogu relvajõudude arengut ja relvastamast - lisaks soomusmanöövrile soomlased ka lendavad, neil on õhutõrje ja rannikukaitse (mitmed relvasüsteemid selles "soomusmanöövervõimes" on tegelikult tagasihoidlikud). Nii öelda operatiivne ja strateegiline efekt on saavutatud taktikalise hinnaga (ostetud on odavamaid ja nõrgemate taktikalis-tehniliste näitajatega relvasüsteeme).

* - selgitamaks asjaga mitte kursis olevatele lahti tegevusi, mida tähendab praktikas operatiivne efekt tooks Süüria sõja. Seal on massiline TOW tüüpi tankitõrjerakettide kasutamine andnud operatiivset efekti Süüria armee vastu. SAA on kaotanud tohutult soomustehnikat ja vahepeal kippusid ründama juba rohkem opositsioonijõud. Näide pole mõeldud soomustehnika ja rakettide vastandamiseks.

[tommy]

See poole rehkenduse tegemine on nii Eesti Asi, kui ainult olla saab. Selle asemel, et teha asi toimivana valmis, tehakse moe pärast midagi ära, mis tegelikult ei tööta, sest mingi oluline komponent on puudu. .

Paistab, et ei taheta jagada tarkust, kuidas saaks terve rehkenduse ikkagi tehtud...???

Alustuseks, vast võiks selle terve rehkenduse kõigepealt defineerida...
Minu jaoks oleks see ennekõike nii brigaadi-suurune üksus. Soomusjalaväepataljon(ideaalis kaks IFV, pluss üks/paar kergemat APC-l), tankipataljon, liikurite pataljon, pioneeri/logistikapataljon, lisaks väiksemad staabi, TT ja ÕT-komponendid.
Kõik üksused korralikult komplekteeritud ja varustatud.
Nüüd, kui rehkendus on meil kirja pandud ja selle olemasolu vajadus endile teadvustatud, tuleb asuda selle lahendamise kallale...

Küll oleks ideaalis tore, kui meil jätkuks nii raha kui inimesi, et seda lahendit kogu tema ulatuses korraga murdma hakata.
Kahjuks/õnneks, elavad ideaalmaailmas üksnes ideaalsed inimesed ja kõik sinna ei mahu.
Paraku, on rahalistes võimalustes meil kasutada(10 aasta peale) kindla suurusega ressurss. Ja ega personaliküsimuses seis sugugi parem pole. Vaat, et vastupidi.
Nüüd olekski hea nõu vajalik, kudas kõik need komponendid siis selle piiratud summaga kätte ja toimima saada.

Kuniks aga ideaalsed inimesed seda välja pakkunud pole, tuleb meil ju kusagist otsast alustada.
Ja siin tehtigi valik, millest peale hakata oleks loogilisem, jõukohasem ja annab ka osadena välja parema tulemi.
Pealegi, alustades ükskõik kus otsast, saaks ikka vinguda, et "on vaid pool rehkendust, ei tööta, osa komponente on puudu...."

Alati võib ilkuda "jõukohase riigikaitse" üle, kuid alternatiiv sellele oleks siis "mittejõukohane kaitse".
Mismoodi see välja peaks nägema, ei oskagi ette kujutada. Tõenäoliselt siis mõisted, nagu "pakazuhha ja paberarmee".

Muidugi oleks heam lahendus olemasoleva ressursi suurendamine. Rahaga oleks see vast lihtsamgi, kui inimestega.
Kuid, seni kuni seda tehtud ei ole,peame oma plaane seadma reaalsete võimaluste järgi.
Kuidas siis teistmoodi..??

Otse loomulikult võib keegi ka öelda, kas meile seda "soomust" üldse vaja on??
Keskendumegi sellele, milles me hea oleme ja mis meil juba ka käpas on.
Võitlevale kergejalaväele. Teeme ta selle rahaga veelgi võitlevamaks.
Ka seisukoht.
Muidugi, seda võiks ka selgelt siis välja öelda....

[Kapten Trumm]

Siin on mitmeid võimalusi
1. minna väiksema üksuse formaadi ( brigaadi asemel pataljoni LG) peale nagu Soomes, 2000 pealine üksus on 4000st lihtsalt odavam.
2. kasutada odavamat ja lihtsamat tehnikat (saavutada operatiivset ja strateegilist efekti taktikalise järeleandmisega).

Probleem on selles, et armee üks funktsioone on ka valmisolek igal ajahetkel, see kipub ametnikel elutsüklikulude taha ära tihti kaduma.
Kui põhilise võitlusüksuse rajamiseks tänases julgeolekuolukorras 20-30 aastat, siis on see julm pokkerimärg, vastane võib varem tulla.

[Fucs]

Sobrasin vanades asjades.
Sest paljud asjad hakkavad korduma. Mõned lausa kolmas, neljas ja kümnes kord.

Siinsamas teemas, mitmes kohas eespool (nt.LK84) on kunagi oldud ka seisukohal, et lahingsoomukid enne tanke polegi väga paha mõte, kuigi sihtotstarbeliselt kasutada saaks neid ikka ja ainult koos.

Üks huvitavam koht selles teemas siin, rullus paaril lehel lahti lehekülg 74 alates

Kõuts peab tankide soetamist vajalikuks
07-02-2001

Kaitseminister Jüri Luik on korduvalt ajakirjandusele öelnud, et Eesti kaitsevägi vajab tulevikus kindlasti raskerelvastust, kuid praegu ei suudaks Eesti tanke ülal pidada.

http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.as ... 3353&kat=2

Kunnase seisukohad erinevates valdkondades on kõik ühes koos ilusasti siin.
LEO KUNNAS: Eesti ei tohi muutuda suurriigi ideaalvastaseks
14. oktoober 2008

Tankiüksuse eeldused

Tankipataljoni moodustamine on võimalik vaid teatud tingimustel:..........

http://epl.delfi.ee/news/melu/leo-kunna ... d=51145485

Üks Rene Toomse vanem vaatenurk teemale aastast 2010.
http://renetoomse.blogspot.com.ee/2010/ ... st-ja.html

Eesti tahab enne tanke saada uue kalli õhutõrjesüsteemi
12. juuni 2010 00:40

Seni pole veel otsustatud, milline süsteem osta. Kui aga raha saadakse, siis on keskmaa õhutõrjesüsteem kaitseväe eelistuste seas üks esimesi, kindlalt eespool vahepeal suurt kõneainet pakkunud tankidest. NASAMS on omakorda seda vaatamas käinute sõnul üsna hea näide sellest, mida Eesti vajab....

http://www.postimees.ee/275380/eesti-ta ... jesusteemi

Ants Laaneots: meie poiste häda on see, et nad pole tanke näinud ega saa aru, milleks neid vaja on
08. aprill 2014 14:33

Kas olete nõus reservkolonelleitnant Leo Kunnase seisukohaga, et avamaastikul ei saa jalavägi ilma tankideta võidelda?.....
......

Kuidas kommenteerite Scoutspataljoni endise ülema kolonelleitnant Vahur Karuse mõtet, et tankid sobivad stepi- või kõrbelahingusse, kuid meie soodes ja metsades pole nende efektiivsus kõige kõrgem?.....

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=68399747


Põhimõtteliselt võiks kokku võtta nii: "Tanke on kindlasti vaja AGA..."

[A4]

M113 on meie maastikul pasist kindlasti parem. Meie maastikul ja meie distantside juures on see ratassoomukite üles kiitmine täiesti mõtetu.
Meie oludes on läbivus liikuvuse võti ja kui seda pole siis kas oled ikka ilma soomuseta metsas või oled surutud palju kordi kitsamale alale kus ratastega masinad liikuda suudavad.
Siis kui neid pasisid osteti vaadati mis kõrbes hea on.
Kui keegi julges piuksuda sel teemal et äkki tuleb kunagi ka kodu kaitsta siis ainus soovitus sellistele persoonidele oli kangemad rohud.

Paside näol otsiti aga missioonisoomukeid ja missioonisoomukina on need mitmes riigis ennast õigustanud. Suur sõidukiirus, mõistlik kütuse- ja remondikulu (põhineb SISU veoautol ju) ja miinikindlus. Miinikindlus aga pole mitte taotluslik, vaid juhuslik, nimelt soomlaste soov ratsida masin võimalikult lihtsaks tõi kaasa sildade asukoha väljaspool keret (BTR-il on kere sees), sellest tulenevalt suht kõrge põhi ning miiniplahvatuse energia võtab vastu põhja alune käiguosa. Sild lendab alt, aga kere ja meeskond (kui oli rihmadega kinni) jääb terveks.

Pasi esimese tehingu raames otsiti justnimelt missioonikõlbulikke masinaid ja mingit "laiapõhjalist kaitsevõimet" keegi eesmärgiks ei seadnud, sestap ka M113 polnud teema.

Korduvalt on selline väide siin välja käidud, korduvalt olen vastuargumenteerinud. Tahaks nüüd ehk näha ka mingit viidet kellegi tsitaadile või mõnele avalikule dokumendile, kus on öeldud, et SISU-d hangiti eelkõige missioonisoomukiteks. Minu hinnangul sellist viidet pole võimalik leida, sel lihtsal põhjusel, et missioonidel osalemine ei olnud SISU-de ainsaks ega peamiseks hankimise argumendiks. SISU-de hankmise eesmärgiks oli panna soomustransportööridele terve pataljon (mitte mingi ajutine missiooniüksus, kuigi loomulikult saadeti neid ka Afganistani, kuna sinna ta sobis. Iraaki nt ei sobinud) Sest, kui peeti silmad vaid missioonisoomukeid, siis miks:
- Hangiti algusest peale terve pataljonikomplekt, kuigi oli selge, et üle kompanii me korraga välja missioonidele ei saada, st. oleks võinud hankida vaid kompanii jagu „missioonisoomukeid“, heal juhul veel teise kompanii jagu roteeritava kompanii väljaõppeks kodutanumal, mitte aga tervele pataljonile;
- Algasid kohe pärast Soome SISU-de tarne lõppu ja kompanii jagu masinate saatmist Afganistani 2006. aastal kohe KM-i poolt pingitused vähemalt 15 lisasoomuki hankimiseks või liisimiseks eesmärgiga tagada, et pidevalt oleks Eesti pinnal olemas ühe terve pataljoni komplekt;
- Miks hangiti esimesel võimalusel veel teise pataljonikomplekti jagu SISU XA-188 soomukeid Hollandist, kui me ju ilmselgelt missioonile ei lähe ei ühe ega veel vähem kahe soomukitel pataljoniga?;
Loomulikult oleks olnud vahva, kui oleks kohe rohkem soomukeid saanud osta, aga kui vaadata tollaseid (või ka tänaseid kaitse-eelarveid), siis ega ühe hooga rohkem kui pataljonijagu masinaid korraga paari aasta jooksul välja ei pigista kahjuks.

Mis puudutab laiemat vaidlust teemal „kas enne tankid-jalaväe lahingumasinad-või iseliikuvad“, siis põhineb jalaväe lahingumasinate eelistamine ikka vastavate KV vanemohvitseride sõjalisel nõuandel. Ei ole nii, et on mingid lollid tsiviilametnikud, kelle taktikepi järgi mingid „noored“ kolonelleitnantid alandlikult tantsivad ning kahjurlikke kontseptsioone välja töötavad. Kui keegi väidab vastupidist ja arvab „tegelikku olukorda“ nii hästi tundvat, siis võiks välja käia nii nende „Kaitseministeeriumi kahjurametnike“ kui ka „noorte“ kolonelleitnantide nimed, nagu nt relvaseaduse teemal keegi konstateeris, et foorumlased võiksid ikkagi nimeliselt teada, kes riigi nimel kahjulikke seadusi ja plaane välja töötavad.

Kui sisusse minna, siis ilmselt võibki lõputult vaidlema jääma, kas jalaväe lahingumasinad suudavad ka ilma tankideta avatud maastikul pealetungimanöövrit korraldada või mitte, või kas tankid on jalaväe lahingumasinate eelduseks või mitte – ning iseliikuvad suurtükid veel sinna juurde. Seda ei eita ju keegi, et ideaalis on vaja kõiki kolme komponenti, aga ilmselt ei vaidle täna enam keegi ka vastu sellele, et korraga kõiki kolme komponenti hankida (ja veelgi olulisem, reaalselt kasutusele võtta) ei ole Eestile ressursiliselt jõukohane, vähemalt mitte 2% SKT-st või kogu 1. brigaadi välise struktuuri 10-ks aastaks täielikult külmutamise arvelt.

Võib ju teoreetiliselt kõik kolm asja korraga hankesse panna, aga siis venib ka kogu selle komplekti kasutuselevõtmine 10-15 aasta peale, ja siis ei ole terve see brigaad võitlusvõimeline „igal ajahetkel“, vaid on lihtsalt kogum poolikutest võimetest ja üksustest. Selles mõttes on ühe „loomaliigi“ kaupa arenemine vägagi loogiline ja mõistlik – kui sõda puhkeb hommepäev, on nt 1. brigaadil kogu vajalik relvastus-varustus olemas – kaks pataljoni SISU-del, kolmas ilmselt veel tendi all + kõik vajalikud toetusüksused. Paar aastat läheb suur osa vabast rahast CV90 ja nende toetusmasinate kasutuselevõtmisele ja siis on see jalaväe lahingumasinatel pataljon samuti brigaadi rivisse lisandunud. Kui aga samaaegselt võtta veel hankesse tankid ja/või iseliikuvad, siis ei saa ükski nendest pataljonidest enam paari aastaga võitlusvõimeliseks + känguvad ka ülejäänud üksused.

Kui öeldakse, et praegu CV90 hanke tõttu ei pruugi paari aasta pärast (kui meil peaks soov ja võimalused tekkima) enam turult saada sõbrahinnaga heas korras MBT-sid, siis võib see teoreetiliselt nii olla, aga kui oleksime esmalt võtnud tankid, siis poleks hiljem enam võib-olla võimalik saada sõbrahinnaga häid jalaväe lahingumasinaid. Mida ju siiski samuti tankide kõrvale on vaja.

Päeva lõpuks kipub mina antud küsimuses usaldama KV selle ala eksperte, kes leiavad, et jalaväe lahingumasinatega pataljon (esialgu ilma tankideta) annab brigaadile kokkuvõttes rohkem juurde ning on paindlikum ja mitmekesisem instrument, kui brigaad tankipataljoniga, kuid ilma jalaväe lahingumasinate (ja iseliikuriteta).

Mis puudutab RUAG-i ja reservkolonelleitnant Tamme muret „raisatud raha“ ja „maksumaksjale kehvame diili“ osas, siis olukorras, kus me 15 lisamiljoni eest saame kogu pataljoni toetussoomukid lahingumasinatega sama platvormi peale, mis on parema (loe: CV90-ga võrdse) maastikuläbivusega, parema soomuskaitsega, uuemad jne, pole patt selle eest 15 miljonit rohkem maksta. Seda enam, et 15 miljonit ei ole enam suur raha võrreldes nii kogu aastase kaitse-eelarvega (varsti 500 miljonit aastas) ega kogu praegusele soomusmanöövervõime paketiga (ca 180 miljonit). Jah, võib tõesti juhtuda niimoodi, et BAE Systems muutub CV90-te pataljoni osas „monopolistiks“, aga ega siin ei olegi midagi parata – samamoodi on Javelinide elutsükli osas monopoolses seisundis Raytheon & Lockheed-Martin, Mistrali ÕT-süsteemi osas MBDA jne jne. Minuarust on isegi veider sellise asja üle isegi kurta.

[tuna]

Radari saatelõik jättis üsna masendava mulje. Esimeses pooles rääkisid Kunnas ja Tamm, kuidas kõik on halvasti, ja Pärnamäe rääkis, et kõik ei ole väga halvasti, ja teise poole pühendas ajakirjanik seletamisele, kuidas ta asjast üldse mitte midagi aru ei saa ja küsida ka kellegi käest ei oska.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga misiganes - teema areneb juba homme õhtul Kanal 2 saates RADAR, kus (eelreklaami kohaselt) saavad sõna nii Leo KUNNAS kui Raivo TAMM

Loodetavasti antakse Radaris sõna ka ministeeriumi pädevamatele esindajatele, mitte ei ole kuulda ainult kahe tegelase tümitamist ja sekka Kaitseminni pressiesindaja nõrka vastulauset st kokkuvõtvalt jääb rahvale mulje, et tehti kalli raha eest meeletu lollus..

Saade vaadatud ja eks raffas tea ise, mis mulje talle jäi

Ministeeriumi "pädevama esindaja" (ja mundriau kaitsja) rollis oli siis asekantsler Ingvar PÄRNAMÄE - mees, kelle eelmine (ja paljuaastane) ametikoht sealsamas kaminas oli riigi julgeoleku volitatud esindaja (elik see ametnik, kelle ainus töö oli NATO sertifikaate // juurdepääsulube jagada).
Ütleme ausalt, et mul on krd raske teda antud teemas "pädevamaks esindajaks" pidada - kisub ikka rohkem sinna lolli ivaanuška muinasjuttu, et andis jummal ammeti, annab ka mõistuse

Aga selle saatelõigu ainus järeldus - luua riigikontrolli raames täiendav võimekus riigikaitseliste hangete pädevuse kontrollimiseks - on minu arust päris hea.. Liiga kaua on kogu see sfäär rassske riigisaladuse (+ müstilise varjundi omandanud erialaterminite) varjus erapooletu (tsiviil)kontrolli alt täiesti väljas olnud.....

[Smith]

No minule jäi kõlama saatest Kunnase väide , mis piltlikult öeldes kõlas nii: " Soomusmanöövervõime arendamiseks on meil ette nähtud 180 miljonit eurot." " Selle tuumikuks on tankid ja paistab, et seda me selle raha eest ei saa, kahju...".

(Arendame vibulaskmisvõimet: ostame koti , nooled , märklaua, Robin-Hoodi kostüümi aga vibu jaoks raha ei jätku)

Ei ole isiklik seisukoht, vaid minu lühikokkuvõte saatest.

Antud kontekstis pooldan CV-9030 kerede ostmist.

[tuna]

Aga selle saatelõigu ainus järeldus - luua riigikontrolli raames täiendav võimekus riigikaitseliste hangete pädevuse kontrollimiseks - on minu arust päris hea.. Liiga kaua on kogu see sfäär n-ö rassske riigisaladuse (+ müstilise varjundi omandanud erialaterminite) varjus erapooletu (tsiviil)kontrolli alt väljas olnud.....

Mõte on kahtlemata õige, aga ei tasu oodata, et riigikontroll hakkab pidama sõjateaduslikku debatti peastaabiga või vaidlema ministeeriumiga ohuprognoosi ja selle tõlgendamise üle. Hanked ei ole ju asjad iseeneses, vaid viimaste materialiseerumine tegelikku ellu. Ja riigisaladus hakkab rõhuma ka riigikontrolli. Ajakirjandus peab ikka ise oma tööd tegema, mitte laduma ritta, et ühed ütlevad seda ja teised toda ja vaene ajakirjanik siin vaid vahendab.

[JTatikas]

Radari saatelõiku CV90`te bashimisest saab vaadata siit:
https://youtu.be/8Y6RNQAHqLI

[HeiniR]

Vaatasin ka saate ära. Igal juhul toetan CV90 kerede ostmist. M114 vs CV90 võrdluse isikliku kogemusega? tõi ju mõni nädal tagasi siinses foorumis välja ka ksf kangelaspioneer (eksin?), mis on samuti minu jaoks üsna hästi argumenteeritud ja asjalik, inimene teab,millest räägib ning avaldab selle teadmise/kogemuse põhjal oma eelistuse.
Raivo Tamme argumentatsioon oli väga kehv, eriti teades, et mees ei ole asjas erapooletu. 15 miljonist eurost oli saanud nüüdseks 20?
Riigikontrolli osas küsiksin,et mis see eesmärk on? Korruptsiooni ja pettustega tegelevad sisekontrolli eesmärgil loodud organisatsiooni sisesed ametikohad, vajadusel ka Kapo jne. Mida see Riigikontroll siis tegelikult kontrollima/auditeerima hakkab, kas strateegiliste eesmärkide täitmist? Valitud riigikaitse strateegilise suuna ja hangitava kraami omavahelist sobivust? Minu jaoks on sellisel põgusal vaatlusel 250tuh euro raiskamine täiendava mittemidagi ütleva Riigikontrolli tegevusele suurem raiskamine kui 20 lisa miljonit nende Norra cv kerede peale ( siinkohal teen panuse,et summa siiski ei tule sugugi nii kallis kui kogu kupatust vaadata).
Selle asemel, et seltsimees peale esimest kaotust rusikatega vehkima asus, oleks võinud sügisel toimuvaks masinate kohandamishankeks valmistuma hakata. Vastasel korral vesi meie idanaabri veskile, seda meie endise Peastaabi lugupeetud ohve poolt.

[aj1972]

Olles jälginud toetussoomukite kerede hankimist saan aru,et CV kered maksid 18000 tükist kere siis sõidukorras puudu torn.
M113 baasil toetusmasinad oleks saanud 1 eur tükist iseseiseva liikuisvõime kohta info puudub. '
Maksimaalne nn.kahju riigile 600000 aga M113 masinad vajavad rohkemat remonti vaevalt nende mootorid nii heas seisus kui 30 aastat uuematel masinatel.
Ma ei saanud aru mida Tamm taotleb,sest masinate valmisehitamis hange alles tuleb aga tema juba räägib lõpphindadest enne hanke lõppu.
Tamm võiks sellega arvestada,et M113 võinuks ka keegi muu ümber ehitada kui RUAG ning kui soov riigikaitset arendada toogu oma 1 eurosed masinad KL meestele.
CV on tootnud RUAG samuti nii,et väga vähe veenev oli hr. Tamm ja Radar saatena...

[madiss]

No minule jäi kõlama saatest Kunnase väide , mis piltlikult öeldes kõlas nii: " Soomusmanöövervõime arendamiseks on meil ette nähtud 180 miljonit eurot." " Selle tuumikuks on tankid ja paistab, et seda me selle raha eest ei saa, kahju...".

180 miljonit on 44 CV9035NL soomukit + 37 CV90MKI keret ja nende ümberehitus.

Kalle Teraselt ja Ingvar Pärnamäelt rahuldav esitlus, Kunnas omalt poolt midagi uut ei lisanud...

• kuidas on võimalik osta ühte jalaväe lahingumasinat kallimalt kui kõige modernsemat tanki?
• ühtki uut võimet selliste ostudega ei lisandu.
• CV90ned on jalaväe lahingumasinad, mis on mõeldud jalaväe transportimiseks ja võitluseks koos tankidega.
• ilma tankideta on nad lihtsalt kallid kallid transpordivahendid samasugused transpordivahendid nagu soomukid, veoautod, traktorid, linnaliinibussid mis iganes.
• enne kui üldse mõnda soomukit Eestile osta oleks pidanud ostma tanke.
• soomukid lähevad tankide vastu üksi siis nad lastakse puruks.

Tamme kohta pole midagi lisada, tavaline erapoolik kinnimakstud lobbist...

Miks Tamme intervjuus antud videos vahemikus: 5.40 - 5.47 paus tekkis?